Igati nõus, et telefilm oleks kindlasti "tõhusam" ja positiivsust rohkem süstiv, kuid selle korraldamine on juba tüki tüki suurem töö!! Aga kui hakkajaid on, siis ainult tuld!!!
Kui minna seda rada pidi, et küll nad hakkavad meid taga nutma, kui me enam jahti üldse ei pea on väga ebaloogiline ja vähetõenäoline, ning ilmselt/loodetavasti, oli see lihtsalt kellegi pähe karanud mõttevälgatus, mida teostad ei saagi! Enamik Jahimehi on siiski ka metsamehed, ning kui tuua näide kobraste varal, siis ilma mitte midagi liigutamata oleks ...noh nii 5-10 aastaga küll metsakahjustused üli-üli-suured!
Edukat pealhakkamist!
Eilne REPORTER
-
sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
-
Val Rajasaar
- Postitusi: 95
- Liitunud: E Jaan 02, 2006 5:36 pm
Kolmekuningapäeva ümarlaual kütipolgus veeres üsna mõnus mõttevahetus. Arutati, kuidas jahindust saaks paremini tutvustada, raputati üsna korralikult ka ensetele tuhka pähe, et vähe on tegeletud või siis on mõni ebaadekvaatne kütt väga lolli intervjuuga jällegi kuskilt silma paistnud jne. Räägiti sellest, et tuleks jahiringkondades enestes teha selgitustööd meediaga suhtlemisest (meediaga räägib see, kes oskab jne.), Jüri Muttika Eesti Ekspressist heitis õhku hea küsimuse, et oleks vaja selgeks mõelda kiire ja hea vastus küsimusele, et miks jahti peetakse. Kõik me teame, et sellel küsimusele vastamine võtab aega umbes tunni või kaks, aga siinkohal mõtlesin, et avaks siin foorumis uue teema, kuhu igaüks paraja mõttetöö järel saaks saata lühikesi, konkreetseid ja kogumaailmahaaravaid mõttekäike sel teemal. Panen ta uue teemana kohe Üldfoorumisse üles. Räägiti ka mõttest, et peaks tegema konverentse pressile, kus osaleksid nii jahimehed kui ka mõned muud maakasutuse valdkondade esindajad (metsamehed, põllumehed, ise lisaksin siia ka kinnisvara-arendajad), mida hr. Muttika hiljem "sektsioonides" täiendas mõttega, et olulisem veelgi oleks teha ümarlaualaadseid arupidamisi meie meediakanalite peatoimetajatele (sest nemad ju määravad tegelikult ajakirjanikule ära, milline see artikkel peab lõpuks olema (näide Ekspressist, kus Muttika kirjutas suurepärase artikli, kuid toimetajad lisasid sinna kõrvale ühe üsna mõttetu lisaloo, mis nullis ära kogu pika ja hea artikli). Nii et mõtlemisainet tuleb. Samuti ei saa unustada seda, et tegelda tuleb ka noortega ning siinkohal olekski abiks see, kui jahtkondades hakataks pidama selliseid vaatlus-söödaplatse. Nagu naljaga pooleks öeldi, et laul "metsas kuri jahimees" ei oleks ainus, mis lastele maast-madalast suhtumise on paika pannud.
Päikest!
Päikest!
Toredad mõtted kõigil. Eriti meeldis mulle see jutt lehtede peatoimetajate harimisest ja ümarlaudadest.
Kuid telesaadetega on nii, et mida pikemalt plaanitakse, seda suuremaks eelarve kasvab ja seda vähem tõenäeoline asja tegelikkuseks sündimine on. Käesolevaga teatan alandlikult, et minul on vajalik tehnika (kaamerad ja muu varustus), millega saab eetrikõlblikku pilti teha, on ka prof. operaator, kes töötab ETVs. Sellise saate pikkus ei peaks olema üle poole tunni, parim oleks kuskil 20min. Pakun need võimalused omalt poolt tasuta välja. Olge kenad mehed ja aidake stsenaarium ja esinejad paika saada, ning katsume üheskoos selgusele jõuda, milliseid looduskaadreid selles saates peaks olema. Suures plaanis kaamerasse vaatav jutustav onuke pole kuigi hea, teksti saateks peaks enamasti vastavasisuline pilt olema, onukesi näitame nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Ajud tööle, ja teeme selle asja ilma suurema mölinata lihtsalt ära. Ma ei arva, et peaksime koheselt mingit superkvaliteeti taga ajama (siis pingutame vales mõttes üle), kuid mida teeme teeme hästi. Järgisel korral õpime esimese korra möödalaskmistest ja saab veelgi parem. Ehkki ma ei usu, et sinna mingeid erilisi prohmakaid satub. Nii et teeme midagi. Fred Jüssi on hea idee.
Kuid telesaadetega on nii, et mida pikemalt plaanitakse, seda suuremaks eelarve kasvab ja seda vähem tõenäeoline asja tegelikkuseks sündimine on. Käesolevaga teatan alandlikult, et minul on vajalik tehnika (kaamerad ja muu varustus), millega saab eetrikõlblikku pilti teha, on ka prof. operaator, kes töötab ETVs. Sellise saate pikkus ei peaks olema üle poole tunni, parim oleks kuskil 20min. Pakun need võimalused omalt poolt tasuta välja. Olge kenad mehed ja aidake stsenaarium ja esinejad paika saada, ning katsume üheskoos selgusele jõuda, milliseid looduskaadreid selles saates peaks olema. Suures plaanis kaamerasse vaatav jutustav onuke pole kuigi hea, teksti saateks peaks enamasti vastavasisuline pilt olema, onukesi näitame nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Ajud tööle, ja teeme selle asja ilma suurema mölinata lihtsalt ära. Ma ei arva, et peaksime koheselt mingit superkvaliteeti taga ajama (siis pingutame vales mõttes üle), kuid mida teeme teeme hästi. Järgisel korral õpime esimese korra möödalaskmistest ja saab veelgi parem. Ehkki ma ei usu, et sinna mingeid erilisi prohmakaid satub. Nii et teeme midagi. Fred Jüssi on hea idee.
1. varjant minuarust-tutvustada saates organisatsioone ja ühendusi mis tegelevad jahinudsega või mis on jahinduse realiseerimise juures tähtsad. Loomulikult EJS, RMK jahinduse pool, spetsialistide kommentaarid(Männil, Laanetu, Jürisson) jms. Lisaks sinna siis pikkida tavajahimeeste pajatusi.
2. Et jätta inimeste näitamist vähemaks ja rohkem looduspilte. Oleks keski pealelugeja vms.
Problemaatiline just pikkus(20/25min) Võib-olla kombineerida just seda 2 varjanti omavahel?!
2. Et jätta inimeste näitamist vähemaks ja rohkem looduspilte. Oleks keski pealelugeja vms.
Problemaatiline just pikkus(20/25min) Võib-olla kombineerida just seda 2 varjanti omavahel?!
Mine metsa!! 
Kõigil nendel organisatsioonidel on võimalus ammu käes. Miskipärast aga asi nii nagu on. Minu esmane pähe torganud mõte oli, et võiks rääkida Mati Kaal (või mõni teine arvamusliider ühiskonnas) loomade populatsiooni "üleküllusest" tingitud tõvedest nt. metskitsede pasatõbi, rebaste marutaud jne. Seejärel mõni jahimeestesse hästi suhtuv suurmaaomanik (hea kui oleks nii metsaomanik kui ka põllumees) ulukite arvu reguleerimise vajadusest jahimeeste poolt taustaks kopraonu tegemised üleujutuste tekitamisel, kitsede-põtrade "rüüsteretked" metsanoorendikesse, metssigade "külastused" heinamaade niitmiskõlbmatuks muutmisel, kartuli ülesvõtmised jne.
Lõpus siis võiks mõni jahindusega kokkupuutuv ametimees rääkida ulukite arvu optimaalsetest piiridest lisades mõningaid kulukite kütitid andmeid. Selleks meheks minu arusaama järgi sobiks hr. Kosenkranius keskkonnaministeeriumist (ühtlasi ka metsaspets, lisaks ka jahimees).
Samuti ei teeks ka paha näidata ulukitele jahimeeste poolt tehtud söödasõimi-platse, soolakuid mainides mingeid koguseid mis ulukite toidulaua mitkekesistamiseks käiku lastakse, et näidata jahimeest ka humaansena, mitte ainult hullunud konfliktse "relvamehena", kes laseb kõiki mis liigub alustades inimestest lõpetades külamuttide koertest-kassidest. (seda hulkuvate koerte probleemi võiks ka mainida, kui aega jääks).
Lõpus siis võiks mõni jahindusega kokkupuutuv ametimees rääkida ulukite arvu optimaalsetest piiridest lisades mõningaid kulukite kütitid andmeid. Selleks meheks minu arusaama järgi sobiks hr. Kosenkranius keskkonnaministeeriumist (ühtlasi ka metsaspets, lisaks ka jahimees).
Samuti ei teeks ka paha näidata ulukitele jahimeeste poolt tehtud söödasõimi-platse, soolakuid mainides mingeid koguseid mis ulukite toidulaua mitkekesistamiseks käiku lastakse, et näidata jahimeest ka humaansena, mitte ainult hullunud konfliktse "relvamehena", kes laseb kõiki mis liigub alustades inimestest lõpetades külamuttide koertest-kassidest. (seda hulkuvate koerte probleemi võiks ka mainida, kui aega jääks).
ikka lõbusalt
Organisatsioonidel on võimalused käes olnud küll, aga seda vaid võib-olla mingiteks pressiavaldusteks. Mõte oli, et siduda need omavahel ühtseks saateks.
Seoses kahjustustega....mingid numbrid oleks hea välja tuua...nagu sõnade katteks või nii(millised võivad olla kahjud kui mingi loomaliigi arvukus läheb liiga suureks) Tähtis just see, et asi ei puutuks lihtsalt sõnade pildumiseks vaid põhjendatud selgituseks
Seoses kahjustustega....mingid numbrid oleks hea välja tuua...nagu sõnade katteks või nii(millised võivad olla kahjud kui mingi loomaliigi arvukus läheb liiga suureks) Tähtis just see, et asi ei puutuks lihtsalt sõnade pildumiseks vaid põhjendatud selgituseks
Mine metsa!!
mango kirjutas:Suures plaanis kaamerasse vaatav jutustav onuke pole kuigi hea, teksti saateks peaks enamasti vastavasisuline pilt olema, onukesi näitame nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja.
Täpselt,paljud linnainimesed näiteks ei kujuta ilma pildita ettegi,mida metssiga oma kärsaga korda võib saata või koprapere oma tammikesega .Kõik millest räägitakse peaks ka pildina silmade eest läbi jooksma.Hääl taustal peaks kuuluma inimesele,kes ilmeksimatult ka hääle järgi ära tuntakse - Hr.-d Kaal ja Jüssi või Maran sobiksid suurepäraselt,läbi generatsioonide tuntud hääled.Poisikestena juba vahtisime ammuli sui Jüssile järgi,kui ta metsarajal oma makkide ja torudega meist mööda väntas,ise sosistasime :"nägid Jüssi sõkkus mööda".
Ma arvan,et kui nemad,tõelised loodusemehed,räägivad jahinduse vajalikkusest,siis võetakse see ka üldise teadmisena vastu.
Jahinduse aktuaalsetel teemadel peaks rääkima oma ala mehed,keda teatakse läbi ajakirjanduse,et see mees tegeleb selle või sellega.Näiteks kui jutt kiskjatest,siis räägib Männil jne.
Ei oleks hea,kui tervet saadet veab üks hääl.
Tuli veel üks mõte - miks ka mitte näidata paari hinnatud trofeed,sellega saaks öelda,et eesti jahinduse üks eesmärke on ka terve ja tugev ulukite asurkond,mille tunnistuseks ka näidatav trofee on.
Oh eks neid mõtteid ole palju,aga kui igaüks omad välja käib ja siis sobiv valik teha, võib ehk päris asjaliku saate valmis saada.
-
Jahimehe naisuke
- Postitusi: 50
- Liitunud: R Dets 03, 2004 12:23 pm
-
Val Rajasaar
- Postitusi: 95
- Liitunud: E Jaan 02, 2006 5:36 pm
Trofeedest: see on libe teema, millest kõik ajakirjanikud kindlasti kohe juttu teevad. Kütid, vaadake siin hoolega ette, et ise ei libastu... Nimelt tuleb kohe heaga ära unustada mingisugunegi uhkeldamise raasuke, mis trofeenduse juurde tegelikult ei kuulu. Trofee suurus või nende arv ei lisa mitte väärikust kütile enesele, vaid näitab seda, kui aupaklikult ta ulukitesse suhtub. Trofee lisab väärikust alati ulukile. Ja teiseks: trofee näitab tõepoolest meie jahiulukite tervist ja elujõudu läbi aegade justnagu üleriigiline suur zooloogiline kollektsioon, kuid ainult juhul, kui KÕIGI, ka pisimate saakloomade trofeed korralikult vääristatakse, etiketistatakse ja garanteeritakse nende säilimine. Nii et ettevaatust ajakirjanduses trofeedest rääkides!
vabandan juba ette, et ei oska kõike süsteemselt ja korraga välja rääkida.
Praegustest mõtetest jääb kumama niisugune arusaam minule, et meid jahimehi on trambitud lausa mutta ja me peaks nüüd kibekähku midagi ette võtma selleks, et ülejäänud eestimaalased jahimehi ka ikka veel inimesteks peaksid. Kõlama on jäänud mõte, et no teeme ühe saate! Vist on küll nii, et selle ühe saate positiivse sõnumi võivad kümme suvalist ajakirjaniku nime kandvat kolkakirjatsura (ja ka pealinna), samuti lehtede "korrespondente" lihtviisiliselt ära nullida. See poleks mingi ime. Vaadake meie rahva arvulist jaotumist linna ja maa vahel. Üks teise põlvkonna linlane teab reeglina seda, et piima saab poest, mitte lehmalt. Tahtes jahimeeste toimetamisi laiemalt selgitada ja haarata loodushoiu teadvustamisele kaasa rohkem inimesi, tuleks alustada põhimõttelise kompleksprogrammi aluste väljatöötamisest. Just siin on suur tegemata töö nii EJS kui Keskkonnaministeeriumi, Haridusministeeriumi jaoks. Aga mida me ise kohe teha saaksime - tuleb kõigepealt KÕIGILE jahimeestele igasse kui viimsesse ajusoppi sisse" tampida", et jahipidamine on aegade algusest saati olnud üks inimühiskonna kultuuriosasid, käitugem siis vastavalt. KÕIK inimesed on selles nii või teisiti osalenud, ka vorst tänapäeva võileival on jahipidamise tulemus. Nagu ütlesin, sai jutt natsa segane.Jahikultuuri alalt saaks ehk häid nõuandeid, kuidas seda kajastada, inimestele mõistetavaks teha ka vabahärra von Stackelbergilt, ja kui silmas pidada üldist loodushoidu, siis saaks vist ka kalameestega ühisjuttu ajada. Igastahes selles, et aidata saame me endid ainult ise, pole mingit kahtlust. Ja selle Keila venna kohta ütlen, et "lihunike" koht pole jahimeeste ridades.
Praegustest mõtetest jääb kumama niisugune arusaam minule, et meid jahimehi on trambitud lausa mutta ja me peaks nüüd kibekähku midagi ette võtma selleks, et ülejäänud eestimaalased jahimehi ka ikka veel inimesteks peaksid. Kõlama on jäänud mõte, et no teeme ühe saate! Vist on küll nii, et selle ühe saate positiivse sõnumi võivad kümme suvalist ajakirjaniku nime kandvat kolkakirjatsura (ja ka pealinna), samuti lehtede "korrespondente" lihtviisiliselt ära nullida. See poleks mingi ime. Vaadake meie rahva arvulist jaotumist linna ja maa vahel. Üks teise põlvkonna linlane teab reeglina seda, et piima saab poest, mitte lehmalt. Tahtes jahimeeste toimetamisi laiemalt selgitada ja haarata loodushoiu teadvustamisele kaasa rohkem inimesi, tuleks alustada põhimõttelise kompleksprogrammi aluste väljatöötamisest. Just siin on suur tegemata töö nii EJS kui Keskkonnaministeeriumi, Haridusministeeriumi jaoks. Aga mida me ise kohe teha saaksime - tuleb kõigepealt KÕIGILE jahimeestele igasse kui viimsesse ajusoppi sisse" tampida", et jahipidamine on aegade algusest saati olnud üks inimühiskonna kultuuriosasid, käitugem siis vastavalt. KÕIK inimesed on selles nii või teisiti osalenud, ka vorst tänapäeva võileival on jahipidamise tulemus. Nagu ütlesin, sai jutt natsa segane.Jahikultuuri alalt saaks ehk häid nõuandeid, kuidas seda kajastada, inimestele mõistetavaks teha ka vabahärra von Stackelbergilt, ja kui silmas pidada üldist loodushoidu, siis saaks vist ka kalameestega ühisjuttu ajada. Igastahes selles, et aidata saame me endid ainult ise, pole mingit kahtlust. Ja selle Keila venna kohta ütlen, et "lihunike" koht pole jahimeeste ridades.