hakatakse tegema blondosid
hakatakse tegema blondosid
Plaan nimelt selline, et lasta teha mingi kogus blondo kuule. Valmistaja on olemas, esialgse hinna oletas 6 eek tk, kuid hilisem kalkuleering, lõi hinna lakke - 12eek tk. kui laseks teha ca 2000, oleks hind 10 eek tk. Kuid küsimus selline kui palju oleks asjahuvilisi, tegija ei taha pinki programmeerida vähema kui 300 kuuli jaoks. Kuul tuleks messingist ja ilma tinavööta, see tuleks ise paigaldada.
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
pressib käsitsi peale küll, algul lõika täpse pikkusega tinavööd valmis siis paigalda kuulile soonde ja suru seejärel kuul läbi padrunipesa ca 10 cm püssirauda sisse ja ongi valmis mahub täpselt padrunisse nii, et lust laadida ja lasta. Ei ole täheldanud hambulise ja tavalise vöö puhul mingeid erinevusi. Kindlasti teoreetikud leiavad, et hambuline vöö deformeerub tshokis paremini jne aga metsas te vahet ei leia
naised saunas rääkisid
-
- Postitusi: 22
- Liitunud: N Nov 10, 2005 7:53 pm
Blondo kuul
Tinavöö paneb ise peale küll, pole siin kunsti midagi.Tähtsam on ehk see, et kust seda tinavööd saada.Mull tuttav kullasepp, neil liigub tinatraati ja mõõt ka sobib.
noorus on ilus aeg
Mehed, mõttetu on hakata jändama tinavööga, kui konteiner olemas. Selleks, et tinavööd korralikult peale saada, peab olema vastava näputöö harjumus ja kogemus. Blondo muidu hea kuul, isegi luupaugu juures ei deformeeru, keskmisel dist. läbi ei jookse ja on seetõttu n + 1x korduvkasutatav. Kui viitsid ainult kuuli välja otsida.
-
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
plaan oli esialgu 12 kal, kuid ma arvan et kui keegi annab joonised saab ka 16 kal. Tuleb otsida vanadest ohhota ihasjaistvost, kahjuks endal neid pole. Ma küsin valmistaja käest kas ma võin tema kantaktid siia üles panna , selleks et ma ei peaks vahemees olema ,pärast süüdistatakse veel hõlptulu teenimises 

vallo kirjutas:plaan oli esialgu 12 kal, kuid ma arvan et kui keegi annab joonised saab ka 16 kal. Tuleb otsida vanadest ohhota ihasjaistvost, kahjuks endal neid pole. Ma küsin valmistaja käest kas ma võin tema kantaktid siia üles panna , selleks et ma ei peaks vahemees olema ,pärast süüdistatakse veel hõlptulu teenimises
Sellest asjast kirjutatakse "Ohota i ohotnitce hozjaistvo" 3/1986, lk. 32-33
Materjaliks märgitakse teras, vask, pronks. Kuskilt olen lugenud, et selle kuulitüübi töötas II Maailmasõja ajal välja Prantsuse partisanide Vabastusrindesse (ei mäleta õieti nime, vist oli "Resiztans") kuulunud samanimeline insener, algne materjal kui kõige parem oli pronks. Kasutati sakslaste tehnika nullimiseks( sõidu- ja veoautode mootoriplokkide läbilaskmine),kuna armeerelvi partisanidel vajadust mööda polnud, tuli läbi ajada jahipüssidega. Oh, olid ajad! Tean, et Eestis on kasutatud ka antud kuuli täiustatud modifikatsiooni, kus kuulile oli läbivalt sisse puuritud silinderjas ava, jooks olevat paranenud. Tegemist oli klassiga relvameistriga, ava läbimõõtu võin järele uurida. Oma märkmetesse artikli resümeest olen kirjutanud, et
12 kal puhul tinavöö välispinna max läbimõõt 18,2-18,5, kuuli kere 16,8-17,2
püssirohtu "Sokol" soovitatakse kasutada normikohase 2,3 g asemel 0,1-0,15 g vähem, et vähendada gaaside survet torus. Ühtlasi on märgitud, et antud tüüpi kuule on keelatud kasutada relvades, mille suudme läbimõõt väheneb rohkem kui 1 mm.Kuuli üldpikkus 27,5 mm. Joonised olemas, ka 16 kal jaoks. Antud kuulitüübi kasutamise puhul on ÜLIOLULINE, et iga mees mõõdaks supleriga oma püssi raua otsaläbimõõdu, kuul peab kerest kindlasti 0,2-0,4 mm väiksema läbimõõduga olema kui raua otsaläbimõõt.
Muide, üks huvitav kuulitüüp nikerdamist armastavatele meestele:
"O: i OH", 1981/9, LK:29, nn. Rubeikini kuul. Vaskkuul, kaal 32 g, pikkus 23,5mm. Sarnaneb Blondole. Joonis olemas.
vallo kirjutas:plaan oli esialgu 12 kal, kuid ma arvan et kui keegi annab joonised saab ka 16 kal. Tuleb otsida vanadest ohhota ihasjaistvost, kahjuks endal neid pole. Ma küsin valmistaja käest kas ma võin tema kantaktid siia üles panna , selleks et ma ei peaks vahemees olema ,pärast süüdistatakse veel hõlptulu teenimises
unustasn kirjutamata, et sõltuvalt valmistusmaterjalist ilmselt kuuli kaal erinev, sellest ilmselt sõltub ka püssirohu kaal ja tabamistäpsus ning looma sokeeriv jõud(ei oska neid kuradi katuseid tähtedele panna, aga küll ma uurin)
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
jah, tegemist oli Rolando Blondo, vastupanuliikumise ehk Resistance'i ridadesse kuulunud mehega.
sergo kirjutas:Kuskilt olen lugenud, et selle kuulitīŋŊīŋŊbi tīŋŊīŋŊtas II MaailmasīŋŊja ajal vīŋŊlja Prantsuse partisanide Vabastusrindesse (ei mīŋŊleta īŋŊieti nime, vist oli "Resiztans") kuulunud samanimeline insener, algne materjal kui kīŋŊige parem oli pronks. Kasutati sakslaste tehnika nullimiseks( sīŋŊidu- ja veoautode mootoriplokkide līŋŊbilaskmine),kuna armeerelvi partisanidel vajadust mīŋŊīŋŊda polnud, tuli līŋŊbi ajada jahipīŋŊssidega.
Niimoodu, tellisin endale ja paarile semule 100 tk ära, mees pidi tootma mingi koguse ka lattu seisma iagaks juhuks. Suhelda tasuks temaga järgneval aadressil veljo@radius.ee , ta treib ja freesib üsna kvaliteetselt.