12/70 moon faasanijahiks / + kuul seale

[Pauli]

Õnnelik inimene.
Aga Sokoli purgi peale on kirjutatud, et 12 cal 32 g laengule tuleb panna 2,1-2,3 g rohtu. Seega ei saa 1,78 g laengut üle mõistuse suureks küll pidada. Rohu põlemise kiirus loeb muidugi ka.

[honkomees]

Õnnelik inimene.
Aga Sokoli purgi peale on kirjutatud, et 12 cal 32 g laengule tuleb panna 2,1-2,3 g rohtu. Seega ei saa 1,78 g laengut üle mõistuse suureks küll pidada. Rohu põlemise kiirus loeb muidugi ka.

Sõltub ju rohust, barsi nt läheb ka tuntavalt vähem kui sokolit. Ja mida need itaallased sinna panevad ja kui palju - see on ikka vist suht välja arvestatud või kuidas

[kollnomm]

Soovitan proovida ikka laengu kaalu sobivust relvaga. Olen oma Tikka 412-nega lasknud ka tiirus Brenneke Rotweil Magnumiga(kuuli kaal oli vist üle 40gr.) ja peale "lukkus kõrvade"hoolimatta klappidest, ei ole midagi juhtunud. Ka seda veel ,et üle selle kuuli ei ole veel leidnud! Kuulid on otsas, kuid müügis ei ole ma neid viimasel ajal näinud. Õnneks viimasel ajal rohkem vindiga laskmist. Jooksis ka Iz12-nest väga hästi (mitte magnum).Samuti rasked haavlilaengud. Raskem püss kannab ka raskemaid laenguid.See on minu kogemus.

[palle]

Kuigi indian on kõigega lasknud , siis selles foorumis on just juttu nendest minimagnumitest. Ehk 12/70 kest ning laeng 42. Igatahes tavalisele püssile seal ei soovitata. Seega on kahes foorumis eri arvamused suure laenguga paukude suhtes.

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=116

Tegelikult ma sihtisingi oma küsimusega seda , et kust jookseb mõistlik piir - et endale viga ei tee ning püssi ära ei lõhu.

[indian]

Aastaid tagasi tehti Soomes katsetusi, pikk artikkel oli ka ajakirjas. Võeti kolme maa sileraudsed, Soome, Itaalia ja Venemaa. Põletati siis nendega tuhandeid ja tuhandeid pauke, vägivallatseti terashaavlite ja igasuguste hullude laengutega. Täpselt ei mäleta aga mingi arvu laskude järel tehti korduvalt relvadele mõõtmised ja tehniline kontroll. Resultaadiks oli see, et Itaalia toru oli märkimisväärsete moonutustega, Soome omaga oli enam- vähem korras aga Vene omal ``muutused praktiliselt puudusid``. Marke ma ei mäleta, samas peab see ajakiri mul kusagil riiulis alles olema. Venelane oli vist Iž-27. Olen ižindust uurinud aga sotti ei saa, mis rõhuga neid katsetatakse, palju nad välja kannatavad ja Joosep Tootsi varianti kasutama ei hakka. Kvaliteetmoon peaks olema ikka korralikult välja rehkendatud, mõni odav on ka jubeda lataka pannud. Aga pauk ja füüsiliselt tuntav reküül ei pea olema alati kooskõlas väljalendava laengu kiiruse või energiaga. Valesti rehkendatud laengu ja rohu suhe võib tekitada jubeda suudmerõhu, samas laengu välisballistika on kesiste parameetritega. Räme latakas aga kasu ei miskit. Nagu roostes Bemmil lõhkine summuti, jorin karm aga ega ta seepärast paremini liigu. Ei usu, et kvaliteetmoona tootjad võtavad riski toota ohtlikku moona, see Mini Mag ei tohiks nüüd küll miskit hullu korda saata, muidugi kui seda topitakse vanadesse eelmise saj. alguse relvadesse, noh siis ei saa selles sugugi kindel olla.

[palle]

Tegin veidi kodutööd ja B&P lehelt kirjutasin välja valiku erinevaid pauke. Kõik 12/70 kestale. NB! Rohud on padrunitel erinevad. Enamikel alltoodutel oli näitaja 500 g/l ja magnumitel 560 g/l. Sellised on tehase andmed.


Nimetus | rohtu/g | rõhk/BAR | laeng/g

F2 long range | 1,78 | 682 | 36

F2 tavaline | 1,70 | 628 | 32

magnum | 2,13 | 797 | 50

baby magnum | 2,05 | 716 | 42

tavaline AL1 | 1,60 | 594 | 32

[kraavik]

B&P koduleht väidab, et 99,9% tänapäevastest 70 mm padrunipesaga sileraudsetest püssidest on katsetatud rõhuga 1370 bar, mistõttu peaksid kõik müüdavad paugud olema laskmiskõlblikud. Minu Iz-i lubatud 750 ATM rõhu juures ei riskiks vaid paari eriti suure laenguga padrunit rauda toppida. Tavaline magnum oma 797 bar rõhuga ei tohiks kah midagi hullu teha.

[gloss]

Ühisjahti ei soovita küll selle blondoga minna,kui kedagi maha lasta just soov pole.

Ikka see sama vana jutt, et blondo on paha kuna ei lähe nii kergelt rikosetti?

kas keegi oleks nii kena ja seletaks mulle mis on selles halba et kuul ei lähe rikoseti

[puukoi]

Ühisjahti ei soovita küll selle blondoga minna,kui kedagi maha lasta just soov pole.

Ikka see sama vana jutt, et blondo on paha kuna ei lähe nii kergelt rikosetti?

kas keegi oleks nii kena ja seletaks mulle mis on selles halba et kuul ei lähe rikoseti

See ilmselt mõeldud iroonilise nöökena kunagi varem samal teemal targutamise järgi. BLONDO kuulil on kõigi plusside juures (ei rikoseti, korduvkasutatav, suht kerge kaal jne.) ainult üks väike miinus - lennates noolena pöörlemata, ei ole ta pikal dist. nii täpne, kui pöörlev kuul (näit. POLEV ).
P.S. Otsisin ajaviiteks välja sama teema vanad jutud - ja tõesti - osa mehi peab kuuli mitterikosettimist puuduseks. No mis sa kostad!? Ei ole ime siis, kui tekivad vahel ägedad vaidlused asjade üle, kus tegelt tegemist faktiga, mille juures oleks rumal vaielda.

[Kaupo Kindsigo]

Polev on siiski puhtalt nooleprintsiibil lendav kuul, pöörlemine on üldse sileraudsete kuulide puhul olematu või tähtsusetu tegur.

[Mart]

Ühisjahti ei soovita küll selle blondoga minna,kui kedagi maha lasta just soov pole.

Ikka see sama vana jutt, et blondo on paha kuna ei lähe nii kergelt rikosetti?

Kakuke,sul peaks ikka minu seisukoht selle kuuli suhtes selge olema,aasta tagasi sai sel teemal jahutud.Ja Puukoi on ka asjadest valesti aru saanud ja pole viitsinud kõiki Blondo teemasi läbi lugeda.
Ta sinder rikošetib siiski, nagu ,jama jutt ,kes vastupidist väidab.Vitsikust ei saagi sa õiget rikošetti vaid ikka natuke tugevamalt objektilt ja kui siis tuleb kütiliinil sellise korraliku 45 kraadise nurga all,küttid tõmmake pea õlge vahele
Ärme selliste kuulidega,mis inimeste tapmiseks mõeldud, ikka jahil käi.
Vintrelvadega samuti ju ei käi me lahingmoonaga jahil.

[palle]

Rõhkudest veel - vanemast jahimehe käsiraamatust leidub selline lause :

" Püssirohu süttimisel tõuseb gaaside rõhk padrunipesas 400 - 500 atm ( lubatud on 600 atm , püsse katsetatakse tehases kaks korda suurema rõhuga) "

Kas sellest võib välja lugeda , et vanemad vene püssid on katsetatud kõik 1200 atm ? See aga oleks enamvähem see 1370 Bar ( Bar peaks vist võrduma atm ). Lugesin ka ise B&P lehelt seda 99% juttu.

B&P kõvemate paukude karpide alt leidsin kõigilt kirjad , et püss peab olema katsetatud vähemalt rõhuga 1370 Bar. Samas on kestadele ( nii tavalistele , kuuli omadele ja magnumitele ) maalitud erandlituslt kõigile max 1050 kuigi kõigi rõhud on täiesti erinevad. Kas keegi oskab öelda milleks?

Muuseas - B&P Palla Gualandi kuulipadruni näitaja on samuti 780 Bar. Mitmed kirjutajad aga kiidavad seda kuuli ning on sellega lasknud. Kui nii siis B&P pisimagnumi sama näitaja on vaid 716 Bar ja ei tohiks püssi küll lõhkuda. Müügil on hetkel ka B&P Special 46 : 12/70 kestas on 1.90 grammi kõvemat rohtu ja 46 grammi terasid. Rõhku annab 837 Bar. Kas sellisega on keegi lasta proovinud ? Müüjad ei osanud igatahes kommenteerida. Kodulehel aga kiidetakse seda kui kõige võimsamat 70 kestaga padrunit.

Küsimus aga oleks veel selline - oskab keegi anda infot mis rõhuga võib olla katsetatud vanem IZ 12 ? Leidsin torult vaid H tähtedega templid , ehk on katsetatud suitsuta rohuga. Mingit passi pole ja isegi aastaarvu ei tea. Arvatavasti enne 1980 kindlasti. Raaminumber on BP8960. Ehk on kellegil miskit sarnast olemas või teate lubatud rõhke , või on kuskil miski koht kust sellist infi leida võiks. Oleks tänulik.

[puukoi]

Polev on siiski puhtalt nooleprintsiibil lendav kuul, pöörlemine on üldse sileraudsete kuulide puhul olematu või tähtsusetu tegur.

Kuuli konstruktor on kuuli tagaosas oleva plasttropi esiserva teinud kaldsuunalised sälgud ikka ilmselt selleks, et kuuli lennul pöörlema panna.
Kas ta teg. pöörleb või ei, raske tõestada. Kunagine polevi ja blondo lasketulemuste võrdlemine andis paremuse polevile, mis sai pandud, ütleme siis tagasihoidlikult, polevi "võimaliku" pöörlemise arvele.

Ja Mart ka ei väsi tondijuttudest! Kui nii asjale läheneda, siis teatud tingimustel rikosetivad kõik tulirelva kuulid. Aga need kuulid, mis on mõeldud looma tapmiseks, tapavad ülihästi ka inimest ja rikosetivad samuti. No kuidas me nendega julgeme metsas lasta!? Asi hullemast hull! Kus on väljapääs!

[Ülo]

Leidsin huvitava lingi alakaliibrilise sileraudse kuuli kohta :
http://www.hunter.ru/bullet/articles/b_zenith.htm

Tegu siis meestega, kes konstrueerinud sileraudsetele suurtükkidele lahingumürske. Päris huvitav lugeda, kuigi ise ikka kahtlen selles efektiivse tule kauguses, mis artiklis välja pakutud. Konkreetsel kuulil ka saba, mis ilmselt peaks andma õhutakistuse mõjul kuulile pöörleva liikumise.

[puukoi]

Palle: Küsimus aga oleks veel selline - oskab keegi anda infot mis rõhuga võib olla katsetatud vanem IZ 12 ? Leidsin torult vaid H tähtedega templid , ehk on katsetatud suitsuta rohuga. Mingit passi pole ja isegi aastaarvu ei tea. Arvatavasti enne 1980 kindlasti. Raaminumber on BP8960. Ehk on kellegil miskit sarnast olemas või teate lubatud rõhke , või on kuskil miski koht kust sellist infi leida võiks. Oleks tänulik.[/quote]

Oli endal ka kunagi IZ-12. Neid valmistati 70ndatel. Loeti spetside poolt tollal heaks relvaks. Passis oli kats. rõhu suurus vist kirjas küll, aga ei mäleta. Arvata võib, et mainit. 1200atm.
Kui sul relvaks on juhtumisi mingi möödunud saj. alguse rariteet, siis peab asja tõsisemalt uurima. Kõik sõjajärgne toodang, mu arvates eriti vene oma, kannatab julgelt kõik poepaugud välja.