Laskekatse Soomes

[Kaupo Kindsigo]

Vestlesin Soome jahimeestega ja nad teatasid, et Soomes on nüüd suurulukijaht (põdrajaht) lubatud alates kaliibriga 7-08 (6,5X55 ei ole enam lubatud)
Laskekatse toimub 75 m seisvale põdrasiluetile, tabamisala on 22 cm ja sinna tuleb kas käelt, kehalt või alpi kepilt (vaba valik) teha 6 lasku, kõik lasud peavad olema tabamisalas.
Mis te arvate, mitu % Eesti vindimeestest sooritavad selle katse esimese korraga?

[Priit Roostfeldt]

Ma arvan, et kütiliin vindimeeste osas jääks suht koht hõredaks

[Arles]

Valga MV 04 aastal ja 25 meest 42-st osavõtjast, eeldusel, et lamba 8 jääb piiridesse. Seda muidugi 222 puhul. 5 lasku seeria järgi.
Võttes sarnasema põdra aluseks, saaks objektiivsema pildi (kõik lasud 7 ringis?). Viimane metspahr ja 12 meest 23-st. 4 lasu seeria järgi.
See nüüd oli seltskond, kes ka võistlustel käib.
03 kokkutuleku laskmise koondi kohe eip leia aga mälu järgi oli 6 tabamine seal paljudele saavutus. Aga sinnagi saadetakse ju klubi paremad pojad...
Ka ei anna praegu väljatoodu väga palju võimalusi laskekatsete tegemise kvaliteedi taipamiseks.

[baddmann]

Ma arvan, et kütiliin vindimeeste osas jääks suht koht hõredaks

Ja mitte ainult. Kui ma ei eksi, siis Soomes on vintrelv ainuke suurulukijahis lubatud relv.

BM

[hendrik]

Kes soome keelt natuke tonkab:

Uudistettu ampumakoe voimaan 1.3.200616.1.2006 16:33

Maa- ja metsätalousministeriö on antamallaan asetuksella uudistanut hirvieläinten ja karhun metsästyksessä ampujalta vaadittavan ampumakokeen. Asetus tulee voimaan maaliskuun 2006 alusta lukien.
Hirvieläinten ja karhun metsästykseen ampujana osallistuvalta vaaditaan lakisääteisen ampumakokeen suorittamista. Ampumakokeen yksityiskohdista säädetään maa- ja metsätalousministeriön asetuksella. Ampumakokeen uudistamisella korostetaan harkitun ja tarkan sekä ilman turhaa kiirettä ammuttavan tappavan riistalaukauksen merkitystä.

Ampumakokeessa siirrytään käyttämään pelkästään paikallaan olevaa maalikuviota aikaisemman paikallaan olevan ja liikkuvan maalikuvion sijasta. Lisäksi hirvieläimiä ja karhua koskevat kokeet eriytetään toisistaan, sillä hirvieläimillä ja karhulla tappavat osuma-alueet sijaitsevat eri tavalla. Hirvieläinkokeissa käytetään luonnollisen kokoista hirveä esittävää maalikuviota. Vastaavasti karhukokeessa käytetään karhua esittävää maalikuviota.

Ampumakokeessa ammutaan neljä laukausta 90 sekunnin kuluessa ensimmäisestä laukauksesta lukien. Ampumakoe voidaan suorittaa pysty-, istuma- tai polviasennosta tukea käyttäen. Tällä mahdollistetaan tarkkojen laukausten ampuminen ampujan kannalta hänelle itselleen sopivinta ampuma-asentoa ja tukea käyttäen.

Ampumakoe hyväksyttiin aikaisemmin osuttaessa 65 senttimetrin suuruiselle osuma-alueelle. Uudessa hirvieläimiä koskevassa ampumakokeessa hyväksytty osuma-alue on suuruudeltaan 23 senttimetriä ja karhukokeessa 17 senttimetriä.

Uudistukseen liittyy siirtymäsäännöksiä, joiden avulla tehdään joustavammiksi lakisääteiselle metsästäjäorganisaatiolle uudistuksesta aiheutuvia velvoitteita. Ampumakokeissa voidaankin käyttää kahden vuoden ajan aikaisempien säännösten mukaista hirvikuviota. Lisäksi aikaisempien säännösten mukaisesti suoritettu voimassa oleva ampumakoe vastaa uuden asetuksen ampumakoetta ampumakokeen voimassaoloajan.

[indian]

Isegi põlvelt võib ju lasta, 75 meetrit, ega see nüüd midagi hullu küll ei ole.

[puukoi]

Isegi põlvelt võib ju lasta, 75 meetrit, ega see nüüd midagi hullu küll ei ole.

Naljakas lugu, lastes võib veel lisaks ka tuge kasutada! Sellisel juhul on naabrimeestele asi väga lihtsaks tehtud!
Ajujahti, kus ikka seistes vaja tabada liikuvat märki, naabrimehi küll siis enam kampa võtta riskiks.

[Ülo]

.....ja vaid seisva märgi pihta

[hendrik]

Vestlesin Soome jahimeestega ja nad teatasid, et Soomes on nüüd suurulukijaht (põdrajaht) lubatud alates kaliibriga 7-08 (6,5X55 ei ole enam lubatud)

Uurisin kah natuke, ja su tuttavad on millestki valesti aru saanud. Jahikõlbulike kaliibrite osas ei ole seoses selle laskekatse muutmisega miskit muudetud, ka 6,5x55SE kuulub nende hulka. Niipalju ehk on muutunud, et laskekatseid tohib teha sobilike (kaalu ja energia miinimunõudeid silmas pidades) jahipadrunitega, mitte enam harjutuseks sobivate täismantlitega. 6,5x55SE on jätkuvalt sobilik. Räägiti põdra- ja karujahile miinimumnõudest 9grammi poolmantelkuulile ja energiast 100m kaugusel relva suudmest vähemalt 2700 dzauli . Alates 10gr poolmantelkuulist peab E100m olema väh 2000 dzauli.

Nt sako tabeli järgi annab 6,5x55SE 10,1gr gameheadi puhul energiaks 100m kaugusel suudmest 2616 dzauli ehk siis julgelt sees.

[Mart]

Algatan siin teema all ühe väikese alateema ja kui leiab rohkem arutlust,siis tõstan ümber.
Mind on ikka ja jälle painanud üks mõte,et kuidagi oleks vaja ennast ning teisi jahimehi rohkem tiiru ajada ,et tõsta üleüldist laskmiskultuuri.Seda enam,et viimasel ajal juhtub üha rohkem õnnetusi tulirelvade kasutamisel.
Asi peaks olema seatud kuidagi selliselt ,et oleks välistatud lihtne vabandus - aega ei ole.Nii ma siis mõtlesin,et oleks vaja ühte tillukest seadusemuudatust - jahimees peab kontrollitavates tingimustes tulistama tiirus 200 lasku hooaja jooksul.
Kes tahab laseb vindiga,kes siledaga,kes taldrikuid,kes jooksvat siga või seisvat põtra - märk iseenesest polekski vast oluline, vaid see,et inimene tunneks oma relva ja oleks laskmises kindel.
Nüüd tekib küsimus,kes sellest võidab.Võidavad kõik - tiirud,kaupmehed ja eelkõige mehed ise metsas.
Kes kaotavad - mitte keegi.

[-Imre-]

Mõte igati väärt

[Arles]

Jube teema, see jahimeestelt veel millegi enama tahtmine. Viimati sai kakeldud teemal suurulukikatse vindiga 35M või ainult alates 50 m tiirus. Loomulikult koos üleminekuajaga. Jube, milline vastasseis.
Aga ise ma pooldan igati jahimeeste laskeoskuse arendamiseks tehtavaid ettepanekuid, k.a. Mardi oma. Ainult teostus on keeruline - st. tuleb lihtsalt paremini läbi mõelda.
Samamoodi aitaks kaasa laskekatsega tegelejate litsenseerimisest ja asja kontrollimisest tihedamini. Ja veel ja veel. Seegi aitaks sundida paljusid seesama 200 pauku laskma.
Varsti saab välja kuulutada ka külakorda võistlused just tavajahimeestele ja tervetele seltsidele.

[honkomees]

200 lasku st vindiga min 3000.- eeguline väljaminek, siledaga stendikat 440.- eeku. Järelikult lähen põmmin taevasse need 200 pauku ja jahile lähen ikka vindiga. Kas nii või? Või iga olemasoleva püssiga teha need paugud - ei taha arvutama hakatagi, naine lööks kohe maha
Ma avan et igasugu sunnimeetodil tehtud asjadest mingit hääd nahka ei tule.
Ja mõnele ei aita sellest kogusest ka et püssiga sina peale saada, teine laseb 3 pauku hooajal ja 3 looma.

[Feen]

Teine jama on see, et nt Tartu kandis raske leida vingiga laskmise võimalust (st, 100 m), tore on käia karjääris laskmas, aga kes siis linnukese kirja paneb, veokijuht Tõnis? No, üldiselt 200 pauku, pole nagu midagi, mõne jaoks aga utoopia. Hooaeg on suur ja lai, selle kulutuste teema hooaja peale ikka ära jagab, ega neid pauke ühe kuu sees tegema peaks. Äkki peaks olema asi stimuleeritud ka kuidagi sektsiooni siseselt... keeruline teema, aga väärib arutamist.

Ps. seda ka, et mõni vana ei lase kuni surmani enam kokku 200t pauku ära, tiiru sellised mehed naljalt ei lähe.

[Arles]

Ok, kindlasti ei ole abiks puhas võrdsuse printsiip, et kõik 200 pauku. Nats pehmemalt. Aga loomulikult langeks 15000 jahimehe suuremal laskeaktiivsusel moona hind. Odav pole see jahindus ju niikuinii. Aga teemat arendama peaks. Teine pool asjal ka haavlilaskmine - sealgi peaks pidev (kord aasta 2 jooksul) laskekatse olema.