Vahe eeslae ja raua vahel

[vallo]

Lugu nimelt järgmine, soetasin Jahipaunast cz 550 6,5x55, optika on Tasco titan. Proovima minnes selgus et relv loobib. Püssiga on tehasest kaasa laske kontroll-leht millel on kolm lasku 100 m ca 5cm ringis- järelikult raud jookseb. Moonaks on Seller Bellot.
Kontrollisin raua ja eeslae vahet, paber vahele ei mahtunud, arutasin püssi juppideks ja panin esimese kruvi alla1,7 mm seibi, raud tõusis eeslae suhtes. Proovisin - leht läheb vahele, kuid tihedalt ,mitte küll tugeva jõuga, kuid siiski. Lehte vahelt välja tõmmates tuleb rakendada jõudu mis on umbes sama tugev kui koopiapaberi paki keskelt lehe välja tõmbamine. Siit küsimus targematele kui vabalt see paber peab seal vahel liikuma. Või loobib hoopis moona pärast , müüja küll ütles ,et tsehh ja tsehhteevad head koostööd. Loopis 100 meetrilt u 15 cm ringi.

[saialõikaja]

Isa tsehhitaril oli sama jama! Jämedama liivapaberiga 4-5 tõmmet mööda laadi, laad külge tagasi ja püss laseb hea tihedusega! Mõni mees läheb kohe kirvega kallale, aga liivapaberiga võtab protsess maksimaalselt 3min aega! Ja las paber ikka vabalt vahele läheb!
Usun et koer ongi just siia maetud...

[nimetu taat]

6.5 Sellior@Belloti täismantel ka väga halva tihedusega. Parim kindlasti Norma "Diamond Line Flät" 300m võistlusmoon, kuid vast natuke kõva pauk 100 pealt tiirus lasta. Poolmantlitest annab hea tiheduse Norma "Vulkan"

[indian]

CZ-i tavaline puudus. Võta nagu eespool kirjeldet, ümmargune puupulk ja tee see laad sügavamaks, leht peab seal lõdvalt raua vahelt kuni esimese kinnituspoldini uitama. Moonaks mine osta SAKO 9grammise Racehead kuuliga padrun. Kallis küll aga relva täpsusest saad aimu kohe. Kui liivakotilt ikka 100m pealt ühesuguse asendi ja päästmise korral 5cm ringist tihedust ei saa, uuri edasi.

[Jahimees]

Tean sama juhust kahe CZ, see neil vist tüüpviga.

[laurits]

kuskilt on kõrva jäänud , et soomlased pidid õllepurgi plekiga seda raua ja laadi vahet mõõtma!

[kaalikas]

ma oma cz-ti ei saanudki muu moonaga jooksma kui Sakoga,aga Sakoga see eest toimib ideaalselt toelt lastes 1,5 cm grupid on tavalised!

[karupoeg]

Mina sain oma CZ jooksma peale lihvimist ja optika sättimist. Paar päeva peale lihvimist lihtsalt ühel päeval püss lasi täpselt ja kõik. Tsehhitarid on väga tujukad. Nüüd jookseb iga moonaga, mis rauda mahub.

.308 win CZ 550 lux

[Ahto Kattai]

Mina sain oma CZ jooksma peale lihvimist ja optika sättimist. Paar päeva peale lihvimist lihtsalt ühel päeval püss lasi täpselt ja kõik. Tsehhitarid on väga tujukad. Nüüd jookseb iga moonaga, mis rauda mahub.

.308 win CZ 550 lux

Mida sa seal lihvisid ja millega?

[karupoeg]

Lihvisin püssi puitosa esiosa, mille sees raud on. Ümara puupulga otsas jäme liivapaber. Siis viimistlesin õhema paberiga aga ei lakkinud. Seni, kuni tavaline kirjapaber paber käis raua ja puidu vahelt läbi lõdvalt. Siis lasin natuke, ikka viskas, siis lihvisin veel natuke. Minu relval on just see viga, et puitosa eest otsast ei ole sümmeetriline, ehk üks serv on paksem kui teine. Siis lihvisin paksemat serva veel õhemaks. Tegin proovilasud püss ikka viskas aga vähem. Siis sättisin optikat, tegin proovliasud ikka viskas. Viske raadius 70m peale oli aga juba kahanenud A4 paberi suuruseks. Muidugi ma ei lasnud statiivilt, lihtsalt autokatuselt. Suuremat täpsust, kui käelt lastes A4 paberisse 70m peale ei ole mul vaja.

Seletamatu asi.

[Ahto Kattai]

Ma sain aru,et rauda lihvisid Mul ka üks CZ 527 FS 222 REM Sellel esi laad ulatub raua otsani ja sai ka natuke mängitud/lihvitud.Mul jäi selline mulje ,et laad niiskuse v temperatuuriga mängib ja mingil momendil hakkab 10 cm üles jooksma ,keerad õigeks mõne aja pärast jookseb alla Settisin teisele papi tüki lukukoja ja lae vahele,nüüd kui toru otsa ligidalt käega koputada siis laad koliseb vastu rauda/on lahti ,enam pole jooksu muutust täheldanud! Öeldakse ,et rahatäht peaks nagu sealt vahelt takistusteta läbi mahtuma!
Üks asi vaevab mind veel ,nimelt annab teist puhastada.Hõõru ja hõõru puhtaks ei saa.Mõtlesin ,et kas raud seest nõnda viletsalt poleeritud v milles viga.Olen laadinud ise ja kasutanud Sako moona vahet pole! Samas 308 W Brawningu lükkad mõne korra läbi ja puhas.
Kivi kotti!

[sigmarzelinski]

Ilmselt minul siis vedas sama relvaga. kasutan s&b moona ja jookseb ilusti. kui puhastamiseks lahti võtsin siis see puitosa mis vasta rauda ei tohiks olla on minu relvan ainult esimene äär või rant, ülejäänud on nats sügavamaks uuristatud juba tehase poolt. Ühel tuttaval nägin venelase toodangut ja sellel oli vastu rauda, aga seal oli näha kohe kust ta vastu käib, et kui juba relvast lasknud oled siis peaks see koht olema natuke tumedam. Paber peab ikka sinna vahele ilusti mahtuma. Paberit sa proovid sinna vahele, siis relv on püstises asendis. Kui paber siis kehvalt läheb ja relvast laskma hakkad toetad ta käele ja relv oma raskusega surub selle vahe uuesti kinni.

[mango]

Kõik õiged ja hääd soovitused, paber/raha peaks takistuseta kuni esimese poldini läbi mahtuma. Kui siis kah ei taha joosta, ja moona süüks asja panna ei saa, on veel üks nipp: lae otsa ka toru vahele panna väike papist/paberist/plastikust v. paksemast kummist padjakene, nii et laad suruks torule peale, kui mitte liiga tugevasti. See summutab natuke toru võnkeid tulistamisel ja võib mõnel juhul üllatavalt positiivselt mõjuda. Zoli 1900 laad on tehases juba selliseks vormitud, samuti Sako Varmint'i laad. Asja pluss on see, et seda on väga lihtne katsetada - kokkukeeratud visiitkaart kõlbab suurepäraselt, ja kohe on näha, kas mõikab või mitte.

[saialõikaja]

kui juba relvast lasknud oled siis peaks see koht olema natuke tumedam. .

Tavaliselt peaks vist ikka heledam olema ? Et "laksutamine" on rauda katva kihi ära hõõrunud ja metall hakkab paistma!

Aga võibolla on vahest ka tumedam! ei tea ainult millest??

[jahe]

kui juba relvast lasknud oled siis peaks see koht olema natuke tumedam. .

Tavaliselt peaks vist ikka heledam olema ? Et "laksutamine" on rauda katva kihi ära hõõrunud ja metall hakkab paistma!

Aga võibolla on vahest ka tumedam! ei tea ainult millest??

eks sellega ole nii, et raud läheb heledamaks ja puit tumedamaks