Kuivtrenn

[kakuke]

Ka siin foorumis on natuke puudutatud kodust kuivtrenni. Kuidas keegi seda harrastanud on, millised on tähelepanekud ja nõksud (ka treening ilma püssita)?
Ise olen selleks oma elamises pikima distantsi välja valinud ja siis sinna kinnitanud märgi. Ise lähen püssiga teise otsa, vinnastan püssi (padrunit muidugi rauas pole), püss õlga, sihin (optilisel sihikul on suurendus max. maha keeratud) ja vajutan päästikule. Peale "lasku" võtan püssi uuesti õlast ja siis hakkab kõik otsast peale. Teen seda nii kaua, kui käsi ära väsib. Püssile mõjuks vist paremini, kui sees oleks nn. treeningpadrun (olen müügil näinud padruneid, millel vedrumehhanism sees, et säästa lööknõelamehhanismi). Ega keegi analoogset padrunit kal. 222Rem müügil pole näinud?
ps. kuna ei osanud seda teemat õieti kuhugi paigutada, siis siit mõte päälikule avada laskmisfoorum.

[Tõnu]

Jah, üldiselt lukule ja lööknõelale eriti ei meeldi niisama tühi löök. Enne trennipadruni hankimist jätsin luku natuke lahti, see säästab ka. Üldiselt see vedruga plastmasspadrun ei ole kuigi hea, annab vaeseke pärast mõningast kasutust otsad (viskab vedru välja ). Palju parem variant on alumiiniumist padruni koopia, mida mehed on vist Soomest toonud, see on igavene.

Kuiva tehes tuleb eristada kahte trenni:
1. liikuvate märkide puhul on tähtis tõste, siis harjutataksegi püssi õlgatulekut ja sihtmärgi kiiret leidmist, seejärel vedamist ja päästmist. Tõste on vähemalt minu arvates kõige tähtsam;
2. seisvate märkide laskmiseks laskeasend, tugikäe vastupidavus, hingamine, päästmine jms

Kui kunagi sai rohkem liikuvaid siluette lastud, siis oli reegel ikka see, et paar seeriat kuiva ja siis kontrollseeria. Seejuures tähendad ka kuivseeria puhul oletatava tulemuse üles, seda selleks, et paremat lasutunnetust saada. Ja kontrollseeriaga sama moodi: pärast iga lasku kirjutad üles, kuhu lask sinu arvates läks, pärast hea võrrelda ja analüüsida, milliseid vigu sai tehtud.

Seisvate märkidega on asi teine: tõste ei ole sedavõrd oluline, aega ju on. Eks see rohkem kannatamine ole, peaasi et asend õige, hingamine paigas ja käsi ei värise. Ja päästmine-päästmine-päästmine! Heast eeltööst ei ole ju tühjagi kasu, kui päästes ikka lasu ära tõmbate. Muidugi on seisvate märkide kuiv trenn lihtsam - seda saab teha kus iganes. Saab kakukese kirjeldatud viisil, Arles Taal hoiab minuteada lisaks püssiga harjutamisele ka näiteks hantlit ettesirutatud sirgel käel, et käsi stabiilsem oleks.

Ma olen haavlipüssiga ohtralt tõstetrenni teinud. Autoriteedid ütlevad, et enne päris head asja ei saa, kui igal õhtul 100 korda püssi õlga tõstad. Ma kuskil juba kirjutasin motoorikast - keha peab ilmeksimatult püssi alati täpselt ühtemoodi palge saama, kohendamiseks ei ole tihtipeale aega. Tüütu on see küll, **** võtaks, aga parema tulemuse nimel tuleb ohvreid tuua

[pistrik]

Kuiva lasen suht tihti, aga seda sportpüssi/püstoliga, lukku jätan alati veidi lahti. Seda soovitan ka relva säästmiseks teistele.

[Külaline]

kuiva võid ka teha tühja hülsiga ja kui nõla auk liiga kulunud on tongil siis lasen epot täis ja saab veel paar korda harjutada.
teiseks peab ka kahe kuni nelja kilose hantliga hoidmist harjutama.selle juurde ka rütmilist hingamist nagu päästmist.

[Arles]

Jah, ega kuiva trennita asja eip saa.
Seisvad märgid - suvaline täpp, punkt vms ajab asja ära, kuid parem on kasutada sihtimiskohaks 10 m värvilisi (või nende koopiaid) seisva märgi märklehti - harjutab ühtlasi ka sihtimiskohta otsima. Näppu ei peaks iga kord kõverdama - tasub teha seeriaid ka nii, et püüad hoida püssi peal, aga ei vajuta. Sama moodi on kasulik mitte vajutada, kui püss peal ei seisa.
Liikuva märgi harjutamine liikuva märgi rajaga käib nii nagu Tõnu kirjutas kuid ilma rajata:
1) Püssi tõste õlga ja kohe samas ka punktile (annab juurde ka eelmisele harjutusele), aitab korrigeerida keha/pea õiget asendit. Vahest peaks keegi üle kontrollima.
2) Püssi tõste joonele (aknalaud vms., aknast mööduvate sõidukite/inimeste sihtimine ei ole eetiline). Tasuks kuidagi märgistada algus- ja lõpp-punkt.
Hantlit hoian jah, et keha tasakaalust välja ei läheks, siis korda-mööda mõlema käega, sihtides mõnda punkti.
Treeningpadrunist - mingit tuleb kasutada, et püssi säästa. Soomes reeglina müügil kõiksugu kaliibreid v.a. 222Rem - aitab, kui osta 223 ja see lühemaks treida. Kohalik võimalus oleks mõnel treialil lasta teha.
Parimat!

[kakuke]

Kui mitu seeriat kuiva (või tegelikult ka tiirus laseb) keegi teeb ja kas siinkohal ka mingit reeglit/soovitust on? Kuskilt on kõrvu jäänud selline ütlemine, et treeninglaskmine väsinud käelt on rohkem padrunite raiskamine. Peab see paika?

[K.]

Siiski, minul on 222 REM ja 308 Win klikkpadrunid, Soomest ostetud. Töötavad juba aastaid kenasti

[Arles]

Vastuseks sinu arvamusele - trennis kehtib sama reegel, mis metsas ja sinu teksti all

[kakuke]

Vastuseks sinu arvamusele - trennis kehtib sama reegel, mis metsas ja sinu teksti all

Mnjahh ... pihtas, põhjas!
Väga valusalt ja tabavalt öeldud.

[laurits]

Jõudu mehed! Mina näiteks trennin 5.6 kal. Mossbergiga hoovis lastes pasakaid , kes kipuvad aias kõike sööma ja nokkima. Päris hea tulemus kuid keegi on maininud , et 1000 pauku aastas peaks laskma siis minu arvamus et jama jutt kui mees ikka lasta oskab siis 1000 on ikka palju küll minu jaoks vähemalt.Saaaaaan vähemaga ennast vormis hoida.

[Kristi]

Mossbergiga hoovis lastes pasakaid , kes kipuvad aias kõike sööma ja nokkima.

kuidas palun, keda sa lased??? rästaid või nääre?

[kakuke]

Arusaamatuks jääb tõesti, mida Sa kütid, kas Hallrästastaid e. paskrästastaid (Turdus pilaris)
või pasknääre (Garrulus glandarius ssp). Pasknäär pole jahiuluk.
Jahieeskiri ütleb veel, et:
(10) Hallhaigrule, künnivaresele, hallrästale või rongale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti mittepesitsusajal arvukuse reguleerimise eesmärgil.
Kui see tegu toimub praegu on see igal juhul taunitav.
Ja lõpetuseks, kui teemast juba niigi kõvasti mööda pandud, siis kuivtrenniga pole siin midagi pistmist.

[Feen]

Et veel natukene teemastmööda teema kallal natuke sõna võtta, siis... kuldnoka suviseid linde (ja poegi) aetakse ka paksnäri ja hallrästaga segamini. Endale meeldib käia vahepeal lasketiirus sportpüssist laskmas. Tuleb tunduvalt odavam. Ahjaaa.... mul mure ka. Mõtlesin, et kuhu teemasse see panna, aga ka natuke kuivtrenn... st. et kunagi liikus kas siin, jahilistis, või mõnes muus kohas üks link, lehel oli selline taldrikute laskmise mäng. Neid lendas igasuguse kiirusega, igasuguse nurga alt. Asja võlu oli see, et pidi arvestama taldriku lendamise kiirust, nurka ja haavlivihu lendamise kiirust. Päris reaalne. Pardijahiks valmistumisel on sellest natuke abi. Igatahes algajatele. Soojenduseks saab päris palju raha kokku hoida kui on olemas ettekujutus lendava objekti laskmisel sellest, et kuhu sihtima peab. Püssikujutist, ega kirpu polnud, ainult pisike ristike ekraanil.
Kui keegi teab selle mängu asukohta, äkki saab adre siia riputada. (tõesti ei tule selle asukoht enam meelde).

[vkx]

Mõtled seda äkki:
http://bindweed.com/freeware.htm

[Feen]

Just, seesama ongi. Tänud. Soovitan teistelegi. Kasvõi ajaviiteks