Hunt ajakirjanduses

[Tõnu]

Nonii, kirjutasin mina siis 15. jaanuaril 2003. aastal jahilisti kirja, millest jupike ka allpool ära toodud. Issanda abiga on vahepeal möödunud aasta ja üllatus-üllatus! - MITTE MIDAGI ei ole muutunud Mõtteid, muuseas, on vahepeal juurde tulnud

Lõiked kirjast siis siin:

Tuleksin tagasi EJS'i avalike suhete juurde. Eesmärk peaks olema rea ajakirjanike väljakoolitamine, et nood teaksid ja oskaksid jahindusest kirjutada. Milleks muuks EJS siis ongi, kui selleks, et jahimehed saaksid oma ilma tööd(?) ilma hukkamõistuta teha (palun ärge kirjutage mulle tagasi EJS'i tähtsast rollist jahinduse korraldamisel).

Muuhulgas tuleks senisest tunduvalt enam rääkida jahimajandusest tervikuna, mitte ainult ulukite "surmamisest", “tapmisest” või "maha nottimisest", sest jahimajandus on ju hoopis midagi muud! Reeglina ei tea keegi peale jahimeeste endi, et see on ka lisasöötmine, söödakohtade rajamine, sihtide lahtiajamine, aga ka looduse ning loomade kaitse: salaküttimise takistamine, hulkuvate koertega võitlemine jms.

Lisaks on tihti jahimehed need, kes avastavad salaraielanke või muidu looduserüüstamisi. See on kõik kokku hulk tööd, mida me oma vabast ajast teeme ning suur hulk isiklikku raha, mida me kulutame. Et aga mitte keegi sellest ei tea, siis on jahimehed avalikkuse silmis endiselt verised tapjad.

Teadlikkuse tõstmiseks tuleb korraldada teabepäevi, jagada infomaterjali, minu poolest kasvõi kinkida toimetustele teatud hulk "Eesti Jahimees" tellimusi, sest peame lahtuma positsioonist "ajakirjanikud on rumalad". Noh, meie oleme see-eest targad ja usun, et meie ülesanne on press nägijaks teha!

Loodan, et Hr Tarandi tulekuga paraneb EJS'i seni pea olematu suhtekorraldus, seda vaatamata tõsiasjale, et kantsler Tarand ei olnud samuti suurem asi avalikkusega suhtleja. Ühtlasi võiks Selts ikkagi kindlalt paika panna, kes tulevikus jahimeeste nimel sõna võtab ja intervjuusid jagab, et vältida "Riikliku jahinõuniku" laadseid tiitleid ning ebakompetentseid sõnavõtte. Iga toimetus peab teadma, kelle poole ta küsimuste korral pöördub. Ja uskuge, ei ole põhjust karta, et ajakirjanikud ei aktsepteeri meie "spokesman'i", pigem vastupidi - neil on hea meel, et neil on keegi, kelle poole pöörduda.

[Tõnu]

uups, vahepeal oli sehkendamist ja serverisse sisselogimine aegus, mistõttu kõigile, kes peavad vajalikuks eelmist postitust kommenteerida või sellele vastu vaielda, saavad seda teha: nimetatud hala on pärit minu väikestest räpastest sõrmedest

trucker, saad sa postitajat muuta? siis pole kellegil kurjustada, et anonüümne nutulaul

[rajaleidja]

Kahju tõesti, et huntidest ja ilvestest ja üleüldiselt jahindusest võtavad ajakirjanduses tihtipeale sõna võhikud. Milles saab hunti, ilvest süüdistada, kui ta murrab kitse. See lihtlabane toitumisahel.
Tihti ei saada aru miks on vaja üldse jahti pidada. Las elavad rahus. Kui inimene on juba korra vahele seganud, ei saa nii lihtsalt lihtsalt küttimist järgi jätta. Iga jahimees kujutab ette, mis juhtuks, kui enam metssigu ei kütitaks. Või hunte.
Suht hiljuti jooksis ajakirjandusest läbi taaskord euroopa liit ja nende hundi&ilvese kaitse. Kõige suurem sõnavõtja ja huntide kaitsja oli Austria. Maa, kes ise hävitas viimse kui hundi oma maalt. Sorry, enne tehke oma kapsaaed korda, siis tulge teisi õpetama.

[kütt]

Mis on jahipidamise eesmärk, eelnevast palju läbi kõlas, kas uluki surmamine, tapmine, muud saadavad elamused või mis iganes...Ehh, üks vastustest, mis peaks kõik paika panema ja paljut katma.

Eks see kõik ikka üks ürgne instinkt on ja vajadus küttimise, küttimise ning veelkord küttimise järele. Sageli sellega kaasneb liha kojutoomine ja loomade surmamine.
Teine teema on vereta jaht ja jaht, mil jätame laskmata, kuigi võiks ja isegi tahaks.

[Feen]

Sellest artiklist ja paljudest kommenteerijatest jääb küll mulje, et jahinduse teemadel arutlevad molekulaar- ja rakubioloogid, ning tugitooli looduskaitsjad. Ei saa seda ka neile ette heita, vaba Eesti ja iga mees võib pritsida mida sülg suhu toob.

Nojah, eks neid molekulaarbiolooge leidub jah, kes igasuguseid asju kommenteerivad. Isegi üks nendest. Aga probleem on pigem selles, et kui midagi avaldada, ja soov on neutraalselt mingi huvitav teema tõstatada, mis omale segane on, aga ikkagi probleemne tunneb, siis peaks ikkagi asjatundjatelt tausta uurima. Kui esialgne "vastu pead" on kätte saadud, siis võib ideest suht hea lugu kujuneda.

[Mart]

Ja sellega on veel sedamoodi,et inimesel miskit kripeldab hinge peal.Kuulis või luges kusagilt ja mitte ei anna rahu,tahab kohe väljaütlemist.Las siis ütleb ja kui midagi nihu läks,küll need, kelle aadressile asi suunatud oli,asja selgitavad ja arutelule ärgitavad,et ka asjaosalised oma seisukohti selgitada saavad.Lõpuks saavad kõik ivakse targemaks ja üksteise tegemistest aimu.

[kütt]

Jep, täitsa õige. Öeldakse veel et kõik mis ei tapa, teeb ainult tugevamaks.

[vp123]

06.12.04 L-VIRUMAAL AVANDUSE VALLAS JÃRJEKORDNE HUNTIDE RüNNAK.



Pilt aadressil: C:\Cam000018.JPG

Minu viga Õige aadress on http://www.fotoalbum.ee/user/vp123

[Feen]

06.12.04 L-VIRUMAAL AVANDUSE VALLAS JÃRJEKORDNE HUNTIDE RüNNAK.

Pilt aadressil: C:\Cam000018.JPG

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis pildi nägemiseks tuleb sinu arvutisse sisse murda? Aga kuna ma pole selleks piisavalt osav, siis äkki avitad... pannes selle pildi kuhugile üles.

[Teder]

Eks mindki ole juba aastat kümme tambitud selle eest, et jahimees olen. Huvitav, et vanal nõukogude ajal niivõrd negatiivset suhtumist ei olnud, ilmselt on Venemaal jahimeestesse suhtumine hulga normaalsem kui Eestis ja Euroopas. Alati on jahti püütud iseloomustada sõnaga "tapmine", ei öelda, et loom lasti, vaid et loom "tapeti". Tõesti on tagumine aeg hakata ka üldsusele jahindust tutvustama, ja seda mitte vabandavas toonis ja ennast õigustades, vaid lihtsalt positiivset esile tuues. Ei tasu ka liialt nende lisasöötmise kirjeldustega hoogu minna, see pole siiski meie tegevuse põhieesmärk. Meile peab jääma õigus ise tappa loomi, keda sööme, mitte kohustus osta juba tapetud loomi pakituna poeletilt. Euroopas on vist mingi liikumine " normaalse maaelu eest"- see võiks olla mingi moto.
Lisaks oleme kogu aeg teinud järeleandmisi, ikka on jahitegevust piiratud. Viimased 10 aastat on metsa tohutult võetud, loomi-linde vähemaks jäänud, aga ikka jahimehed süüdi ja nemad kannatavad. Oleme piiratud mõistusega linnainimestele lihtne sihtmärk, kelle peale näpuga näidata. Metsade raiet pidurdada ei suudeta, sest ilge papp taga, samuti kaevanduste rajamist, aga siis võideldakse tagajärgedega ja kohe jahimehi piirama. Ja nemad veel süüdi ka!!
On selge, et põlismetsade ja raieküpsete metsade raiet tuleb oluliselt piirata- sellest sõltub metsakanaliste elu, karu puhkevõimalused, röövlindude pesitsuskohad jne. Tuletan meelde, et ka hunt ja ilves ja karu vajavad eelkõige metsa - las siis Euroopa Liit kaitseb seda metsa ka veidi selle asemel, et jahimehi piirata.

[Kristi]

nõus Tedrega. huvitav et kommenteerijad ei virise selle kallal, et näe vaese metsaeluka kodu hävitasid raietöölised. sest seda ei kajastata ajakirjanduses eriti veel juhul kui tegu on tehtud salaja. muuseas paljud linnainimesed ütlevad tõsimeeli, et puud on talvel SURNUD!!!!! meil on siis palju surnud metsa ma ütleks, jama majas.

[Pauli]

Metsaärikaid ei tohi metsa ja seetõttu ka ulukite vähesuses süüdistada, nemad tegelevad ainult tormikahjustuste likvideerimisega ennetaval meetodil. Sest on ju teada, et ükskord murrab torm metsa niikuinii, kui mitte täna, siis saja aasta pärast ikka.

[Teder]

Tubli, Mosse! Siiski ei lõpe jahimeeste piiramine enne kui metsa röövraietele piir pannakse. Nii et oleme ikka huvitatud pool küll.
Varsti on lehes: " Jahimehed kaitsevad metsa, et saaks metsas rohkem loomi tappa". Tegelikult milleks see mets, lagedal maal lihtsam jahimehi kontrollida ja salakütte vahele võtta. Kui pole metsa ja loomi, siis pole ka neid peavalu valmistavaid jahimehi. Ongi lahendus!! Keegi ei tapa loomi, sest polegi midagi tappa.
Muuseas kutsun üles fotojahti mitte "veretuks jahiks" nimetama, see väljendus on jahimehi halvustav- kas jahimehed peavad siis "verist jahti"?

[Mart]

Eks mindki ole juba aastat kümme tambitud selle eest, et jahimees olen. Huvitav, et vanal nõukogude ajal niivõrd negatiivset suhtumist ei olnud, ilmselt on Venemaal jahimeestesse suhtumine hulga normaalsem kui Eestis ja Euroopas.

Euroopas suhtutakse jahimehesse täiesti normaalselt.Jälgin juba nõks aega sellist prantslaste telekanalit ,nagu Chasse Peche ja seal sellised huvitavad jahipidamise viisid.Peibutusjahil kasutatakse peibutisena elavaid loomi ja linde.Huvitav,miks meil siis keelatud.Meil võetakse üle kõik keelud,aga mis lubatud, seda mitte
Mis silma torkab on meeletud linnujahid,kui ikka selline tulistamise kirg on,siis võiks ikka tiiru minna taldrikuid laskma
Siis sellised huvitavad ettevõtmised,et kasvatatakse suletud territooriumil metssigu ja müüakse siis hiljem küttimiseks.
Heh äriidee tekkis Seltsid,kes saavad hundi load võiks need elusalt,praegu ei tohiks hundi eluspüük kuigi raske olla, kinni püüda ja siis euroopasse normaalse cashi eest maha müüa.Muidugi eelnevalt tuleb bürokraatia kadalipp läbida. Tahavad endale sinna hunte,eks siis võtku.
Ja mujal on ikka jahimeeste protsent elanikkonnast palju kõrgem,kui meil.Ja suhumine neisse ka teistsugune.Kuigi kui nüüd järele mõelda,siis negatiivne suhtumine on ju ainult mingites üksikutes meedia üllitistes.Oma tutvusringkonnas suhtumine üsna positiivne ja puudub täiesti kogemus,et keegi otse midagi halba oleks öelnud.

[Joosep Käba]

Vot trucker mul sama kogemus. Olen maalt tulnd pealinna kontorirottide sekka ja naturaalset ja looduslähedast eluviisi püüdnud ikka propageerida. Kõik teavad kuidas mu nädalavahetused mööduvad-metsas ikka, püssiga või püssita(söödakotti tirides). Suhtumine väga positiivne. Mõni mees aint vahel ajab silmad punni, "et sellise vihma ja lörtsiga ka käisid söötmas vä, me käisime kinos oopis". "Ja kas seda jube head vorsti ka veel saab."
A vat ajakirjanik ei ole ainult amet, kohati tundub, et see on hoopis diagnoos.