Kui kaotasin jahikoera...

[bighornet]

Ärgitas mõtet just jahikoera leidmise teema...
Mees, püss ja koer teevad õige jahi. Kui hooletult käest pandud püss metsas põtra upitades käru rataste alt läbi käib, elab üle. Kuid kel koeraomanikest poleks koer vahel kaugemale ja kauemaks läinud!? Või jäänudki.
Pakun välja, et enamusel meist.
Küsiksin Teilt, kui kauaks? Ja kui kaugele? Ja kuidas leidsite?
Talvel, peale edukat seajahti eriti, kui veel ilm ka poolest päevast ära pöörab, saab naabersektsiooni meestega nädalaid vahest infi jagatud. Teinekord ei aita radar ka...
Endal üks pikematest küll ainult paar nädalat. Teisest maakonnast.
Oleks nagu lapse võõras linnas ära kaotanud
Tuttaval, kes lootuse kaotas, kaks kuud hiljem, 120 km lahkuminekukohast, Läti piiri äärde jäi stoppama!!!

Head uue hooaja algust!

[villuvih]

...

[villuvih]

...

[jorr]

Linnakoertel see tavaline häda, eriti kui ilma ära pöörab.Juhtub ka maakoeral, kuid peamiselt noorel,kes kodust autoga välja viidud.Vana koeraga väga harva, kui on kaugemale läinud, ei jõua lihtsalt õhtuks koju kuid hilem kindlasti.Minu kadunud isa läks seepärast kodust alati jala koos koeraga välja ja tuli jalgsi ka tagasi, kuigi meie sõitsime autoga metsa.Ja ei mäleta, et tal hagijas kordagi 12a. jooksul oleks kaduma jäänud.Seda koeraaseme metsa jätmist olen ka ise näinud ja töötab küll.Sellepärast mehed mõelge enne kui koera võtate ,kus te ise elate ja kuhu ja kuidas jahti käite, eriti hagija suhtes.Juhtub ka laikataolise koeraga aga vähem. On ju siin foorumiski küsitud, et millist koera?Kõik räägivad koera omadutest aga tuleks rääkida hoopis koerapidamis kohast ja kuidas ja kus mõtled jahil käia.Ülejäänu sõltub juba sinu oskustest koera õpetada.Koeral on iseloom ja instinkt vastavalt tõule jahi pidamiseks ja kui oskad neid omadusi õigesti kasutada, saad omale truu sõbra paljudeks aastateks kelle peale nainegi kade võib olla.
Jälle pikk joru, Sorry.

[sooviku]

.Minul oli juhus foksiga,mis võttis korraks meele päris kurvaks.Käisin Pärnu jõe peal paadiga pardijahil.Koeral oli komme istuda paadi ninas(vana plekist Progress,hea laia ninaga).Korraga hakkas foks lõhna tõmbama ja siis pani peakat hoo pealt.Ujus kaldale,kaldast üles ja kadunud ta oligi.Seal pool kaldal polnud ma temaga kunagi jahil käinud.Ootasin,otsisin,vilistasin,käisin peredest küsimas,koera ei kuskil.Järgmine päev otsisin veel ja siis oli juba mõte,et olen tast ilma.Kolmandal päeval tulen töölt koju ja saepuru hunnikust vaatab mulle vastu no nii armas sassis habe.Siis võttis kül meil mõlemil silma märjaks.

[jorr]

Kaugel kodust olid?Kas läksid jala koju?

[sooviku]

See oli aeg,kus jahil sai ikka jala käidud.Põdrajahilgi käisime ühe 53-ga.Jõe peal ma paati muidugi käe kõrval ei lükanud.Ise elan Pärnujõest 1,5 km kaugusel ja jõge mööda olin ka oma 2-3 km alla sõitnud.Kaugus ei olegi oluline(ta oli ka mitu korda kaugemalt koju tulnud).Ta pidi ujuma üle jõe,mis on seal ikka päris lai.Kusjuures see koer polnud suurem asi ujuja(vees hoidis tagumised jalad paigal).Ja veel pidi ta leidma kodutee üles kohas,kus ta polnud kunagi käinud ja kus polnud ei tema ega peremehe jälge maas.Loomade vaistud panevad vahest ikka imestama küll.

[jahinaine]

Minu nüüdseks 3.a. L-S Laika oli 2,5 aastaselt kadunud 10 päeva.
Jahi pidamis kohast ta kuigi kaugel ei olnud aga probleemiks kujunes Tallinn-Pärnu mnt. millest ta loomaga üle jooksis ja sealt enam tagasi tulla ei osanud /julgenud(?) vaid liikus aina kaugemale. Meie aga ei osanud seda arvata et ta üle maantee on ja otsisime päevi hoopis teisest kandist.
Kleepisime kuulutusi, kuulutasime Elmar raadios tänu millele ka koera lõpuks leidsime.
Ööbisime kohas kus teda nähtud oli jätsime süüa ja oma riided sinna, aga ei midagi, lõpuks siis 10ndal päeval, kui lootus hakkas juba kaduma helises telefon, et seal ja seal on nähtud.
Kiiresti autosse ja terve perega kohale, otsisime mitu tundi ei midagi, ei jälgi ei koera. Ja mitte keegi küla elanikest polnud ka näinud, mõtlesime juba et äkki polegi meie laika jne. Siis aga peatasime ühe auto ja nemad olid ca 1km tagasi tee peal sellist koera näinud. Kähku keerasime auto otsa ringi ja kimasime sinna. Ja seal ta lonkis mööda tee äärt kõhn ja väsinud, kui temani jõudsime siis ei tundnud ta meid algul äragi (nii kurnav oli see rännak tema jaoks (ta lausa nagu kartis meid, kui inimesi ilmselt oli teda ka hirmutatud sest kes siis ikka võõrast oma õue tahab), õnneks oli meil teine koer ka kaasas (taks) ja kui tema autost välja lasime siis taipas ka laika et nüüd on kõik, see õudus ja üksindus on äbi ometi omade juures. Need 10 päeva olid kohutavad sest tegemist ei ole ainult hea jahi koeraga, eelkõige on ta meie pere liige.

[jahtur]

antud teema ajendas mind kirjutama ühest õudu tekitavast juhtumist, mis siiski hästi lõppes. Alguseks pean mainima et ise ei ole asjas osaline ja ei ürita ka ennast võõraste sulgedega ehtida aga lugu ise oleks nii mõnelegi õpetuseks.
Meie sektsioonis on üks auväärt ja suht kõrges eas jahimees kelle oli jahikoeraks eesti hagias. Seda ma nüünd täpselt ei te kas olid peremees ja koer koos jahil või võttis hagias üksi vastu otsuse jahile minna aga juhtus nii, et koer enam koju ei tulnud. Läks päev ja teine ja nädal ja teine ja peremees oli murest murtud ja leppinud koera kadumisega, kui ühel heal päeval jalutas jahimees üksi mööda mahajäätud põlde ja kuulis nagu koera ulgu. Hüüdis igaksjuhuks ise... ja koer hüüdis vastu. Lõpuks tuli koera hääl juba üsna ligidalt aga näha polnud teda kusgil. Koer oli kukkunud vanasse mahajäätud talu kaevu. Kaev oli pealt pika rohuga kinni kasvanud ja kaevus oli õnneks vett nii vähe et koeral ulatusid jalad põhja. Koer oli kaevus olnud kaheksateist päeva!!! Veega olid küüned lahti ligunenud aga hing oli sees!
Koer peaks praegu veel elus olema, kuigi peremees on vahetunud. Vanahärra loovutas ta teistele kuna sektsiooni siseselt tekkisid mingid arusaamatused... vististi hagia kombega üksi jahil käia.
loo lõppu siis moraal, et kui koer pikkemaks kaduma jääb, käige igaks juhuks läbi teadaolevad mahajäätud talud teie jahipidamise naabruses, sest vanasti oli ikka igal talul oma kaev ja sellist läbielamist ei soovi ka vaenlase koerale.

[andrus1]

jah need vanad kaevud on head püünised,olen ka ise sinna kukunud,nagu filmis mats ja kadunud ,aga kõik läks õnneks ei ühtegi kriimu,ainult koera ees oli häbi kui ta veerepealt alla vaatas ja mõtles mis ma seal all küll teen,pärast oli hea kaaslastele ka hea näidata kus ma käisin

[jahinaine]

See on tõesti jube lugu sul Jahisportlane. Ei oskagi öelda muud, kui et tore, et kõik ikka hästi lõppes.

Kuigi ma küll oma koerast ei loobuks, mitte mingitel tingimustel, isegi kui jahikaaslastega mingi jama, koer annab ju kinni panna.
No jah ma tean, et ega see lihtne pole, kui koer teistele pinnuks silmas. Ka meie pundis ühel mehel olid alailma koerad lahti ja talle öeldi korduvalt, et pane kinni. Aga ikka ajasid koerad omapead metsas loomi taga. Öeldi siis karmimalt ja ikka ei pannud mees koeri kinni. Kuni ühel päeval lihtsalt üks koertest enam koju ei tulnud.
Nii et ka oma hooldusala mehed võivad hulkuva jahikoera peale nii kurjaks saada et püssi tõstavad.
Kui selle loo peale mõtlen, mõtlen vaid üht, kahju et peremees oma sõprede (koerte) suhtes nii hoolimatult käitus ja lasi asjal nii kaugele minna

[jorr]

Kadus ka minul sõber metsa ja paistab, et jäädavalt.Juba poolteist kuud on vaikus ning enam pole ka lootust et kuskilt välja ilmuks.Kadumine ise veidi huvitav,no võttis rebase ette ja soopeale(jälg näitas) ja vaikus.Oleme ümberringi kõik külad läbi sõitnud aga keegi pole kuulnud ega näinud.Ka kõik naaberseltsid on teadlikud ja aitasid otsida, Feeniseltsi peremees sõitis ja otsis tuttavad läbi, sest koer nende jahimaa suunes läks aga ikka asjata.Ei usu, et mõni jahimees ajavat hagijat laseks.Koer E hagija värvides kuid kõrgem ja tugevam puhtatõuline Inglise Rebasekoer.Väikejorriga siin omavahel arvasime, et ehk jäi karule ette, sest päev varem lõime seajahil kogemata isakaru pesast välja ja samas suunas koer ka kadus.Olen elu jooksul palju koeri pidanud ja mõnest ka ilma jäänud aga ikka on keegi tõe lagedale toonud, nüüd aga vaikus?
Panin kuulutuse ka siia foorumisse pealkirja alla"Leitud ja kaotatud" kuid huvitav, paari tunni pärast oli ka kuulutus kadunud, tea, kas läks ise koera otsima või mis?

[mustlesk]

On jah kadunud millegipärast,äkki on kellelgi mõistlik seletus sellele.

[jorr]

Kuulutusepagan kadus mingi tehnilise jama pärast, Foorumijuhid pole süüdi.