express
express
tekkis selline küsimus , et kui soetada omale iz 94 express (oli vist see millel topelt rauad ) kas siis peab olema relvakapp?
saan küll aru et rauad on eraldi numbri all aga rauad ju ise pauku ei tee?
või mis moodi see asi käib?
saan küll aru et rauad on eraldi numbri all aga rauad ju ise pauku ei tee?
või mis moodi see asi käib?
Rauad võivad ju erineva numbri all olla, kuid põhiline on ju üks number ehk see, mis jookseb läbi kõigist dokumentidest. Teine number jääb nö. lisaraua numbrina kirja. Seetõttu on tegemist ikka 1 relvaga, mitte kahe relvaga.
Kapis võib aga relva hoida sellegi-poolest. Endal julgem tunne,
Kapis võib aga relva hoida sellegi-poolest. Endal julgem tunne,

Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Teemaga veidi haakuv küsimus: kui lisaraud või rauapaar soetatakse hiljem juurde (s.o mitte relva esialgse ostmise käigus algse komplektina), siis kas samuti on vajalik täiendav soetamisluba, riigilõivu tasumine relva soetamisloaga samas määras või on tegemist relva ümbertegemisega vms (samas jääb esialgses komplektis olnud raud ju kah alles) ? Ühest vastust ei leidnud, huvitaks, milline on senine politseiasutuste praktika...
BM
BM
JAh, täpselt nii. Soetades relvale juurde lisaraua siis tuleb läbida sama protsess, nagu relva soetaminegi. Relvaloale läheb ta kirja lisarauana , kuid vormistatakse nagu uus relv. Seega 200 soetamine ja 200 krooni registreerimine. KAliiber ja relvaraudade arv ei ole piiratud (vähemalt ei tee seda seadus)
Kasu on asja juurest ehk nii palju, et nii saab kombineerida erinevate relvade, kaliibrite ja relvaraudadega, kuid ei minda vastuollu seadusega (teatavasti on üle 8 relva nõutav relvahoidla).
Eks igal asjal ole omad plussid ja miinused.
Kasu on asja juurest ehk nii palju, et nii saab kombineerida erinevate relvade, kaliibrite ja relvaraudadega, kuid ei minda vastuollu seadusega (teatavasti on üle 8 relva nõutav relvahoidla).
Eks igal asjal ole omad plussid ja miinused.

Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Minu teada on vaja ka relvasotemisluba võttes seda mitme raua soetamist kohe mainida ja see kirjutatakse samale loale peale. Vähemalt mul on selline kogemus. Ka öeldi, et registreerimisel tuleb maksta 2x200kr, relva ja raua eest eraldi. Kuna lõpuks soetasin relva ilma lisarauata siis jäi see viimane etapp läbimata.
Ehk keegi kommenteerib, kudas asi käib? Sest registreerimisel väljastatakse ju üks relvaluba, kus raud ka peal.
Ehk keegi kommenteerib, kudas asi käib? Sest registreerimisel väljastatakse ju üks relvaluba, kus raud ka peal.
Kivi kotti!
Kui isik teab juba soetamisluba taotledes, et ostab ka lisaraua, siis loomulikult pannakse ka lisaraud juba loale kirja. Sageli toimub see aga eraldi ja siis antaksegi soetamisluba vaid isarauale. Ka arvele võtmine käib nagu uue relva puhul. St registreerimisel maksate sileraudse (või vindi ) puhul 200 krooni ja püstoli relvaraua ostul 2000.-krooni riigilõivu.
Pärast seome emie relvaregistris selle lisaraua põhirelvaga ja loal on ühe relva all kaks relvarauda, kuid erinevate numbritega. Hiljem peab ainult hoolas olema, et see lisaraud korralikult relvaga kaasas käiks. Muidu võib juhutda, et võõrandamise korral "jääb" lisaraud "maha".
Nii lihtne see ongi.
Välismaalt soetamiseks on vajalik loomulikult võtta eelluba Politseiametist ja märkidagi sinna, et ostetakse vaid lisaraud.
Pärast seome emie relvaregistris selle lisaraua põhirelvaga ja loal on ühe relva all kaks relvarauda, kuid erinevate numbritega. Hiljem peab ainult hoolas olema, et see lisaraud korralikult relvaga kaasas käiks. Muidu võib juhutda, et võõrandamise korral "jääb" lisaraud "maha".
Nii lihtne see ongi.
Välismaalt soetamiseks on vajalik loomulikult võtta eelluba Politseiametist ja märkidagi sinna, et ostetakse vaid lisaraud.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !