aastat neli või rohkem tagasi, kui sai vanaisaga vilja käidud kaasas vedamas, juhtus ikka, et mõni jänes sattus meile teele. Enamasti sama jama: algul jookseb tuledes, klõps tuled kinni, sekund-paar vahet, tuled peale, tema juba istub ja krapsti püsti ja uuesti liduma. Mõni jänes võis vahel rohkem kui 2-3 korda niimoodi istuma jääda. pole enam ammu pimedas jänest näinud, nii et ei oska kommenteerida, kuidas asi nüüd on. Arvatavasti suhteliselt sama, aga kindlasti oleneb tõesti ka vanusest nagu Pikk siin kirjutab
Pikk kirjutas:Eks suve teisel poolel ja sügisel jääb auto alla rohkesti noorloomi aga jiljem juba oskavad loomad autot mitte karta ja seega mitte enam paaniliselt risti üle tee panna, või siis piki teed edasi panna. Sama tundub ka kitsedega, sügisel kui näed kitse tulemas siis ega ta oma teed ei muuda, kui üks loll ees siis terve kari järel, nüüd hiljuti pani jälle pimedas üks kits ees üle tee , nägin et kari taga, endal kiirus piisav libe ka juba vandusin et nüüd on kombes, aga ei kari jäi seisma, ootas viisakalt kui ma sain autol hoo maha, nendest mööda ja siis läksid graatsiliste hüpetega üle tee auto tagant. ja ei mingit paanikat

nähtavasti oli see sokk kellega nädal-kaks tagasi kohtusin, siis juba vanem ja kogenum. Ise küll roolis ei olnud ja juht ei märganud ka sokku, enne, kui ma karjatasin, et võta hoog maha, aga reageerimisaeg jäi õnneks nii pikaks, et hoogu maha ei saanud. Nimelt sõitsime umbes 80ga korralikul kruusateel, kahel pool umbes 20-25m laiune põlluriba. Korraga nägin, et sokk autost vast 10 m kaugusel, siis hõikasingi, et hoog maha. Õnneks keeras 2-3 meetrit enne autot otsa ringi, muidu oleks otse külje pealt sisse põrutanud. parajalt hakkas pimedaks ka minema, nii et enda viga, et ei atrvestanud, et loomad liikvel, aga hea ikkagi, et looduslik valik oma korrektuurid alates auto leiutamisest teinud.

oleks pidurdanud, oleks ehk loomgi teisiti käitunud