Suitsetamine jahil
suitsetamine jahil
Ise arvan, et ega meiegi täpselt tea, mis lõhn loomale meeldib ja mis mitte.Olen muidu kuulnud, et sokk sööb tubakat hea meelega.Oli kellegil kodus sokuplunn ja kõik konid pani kinni.Mees kasvatas kodus ka "pinutagust" ja sokk jaole sai, olid lehed läinud.Lugu pärast sõda juhtus.
Üks mis kindel, on see , et inimese higihaisu loom ei salli.Kui maal elasime ja siga kartulisse käima hakkas,olid läbihigistatud sokid ja jalarätid need kõige paremad peletajad.Aga kui vihm higi maha peses, olid sead varsti jälle platsis.Proovisin ka kusehaisu ära aga mina eriti tulemust ei saanud, arvan,et ehk viga selles, et kusehais kaob kiiremini.
Sellepärast ei soovita lägihigistanud jalanõudega jahil käia ja eriti on lugu just kummikutega sest need suht umbsed jalas.Saapamäärteks oleks parem ehk mingi naturaalne rasvaine nagu hülgerasv vms. nii et katsetamist siin jätkub.Muide see väljamaa sääsetõrje vahend SAWYER LOTHING tundub lõhnatu ja minul toimis hästi, pidi ka puuke peletama,sain vist Zakslase käest eelmisel sügisel.
Üks mis kindel, on see , et inimese higihaisu loom ei salli.Kui maal elasime ja siga kartulisse käima hakkas,olid läbihigistatud sokid ja jalarätid need kõige paremad peletajad.Aga kui vihm higi maha peses, olid sead varsti jälle platsis.Proovisin ka kusehaisu ära aga mina eriti tulemust ei saanud, arvan,et ehk viga selles, et kusehais kaob kiiremini.
Sellepärast ei soovita lägihigistanud jalanõudega jahil käia ja eriti on lugu just kummikutega sest need suht umbsed jalas.Saapamäärteks oleks parem ehk mingi naturaalne rasvaine nagu hülgerasv vms. nii et katsetamist siin jätkub.Muide see väljamaa sääsetõrje vahend SAWYER LOTHING tundub lõhnatu ja minul toimis hästi, pidi ka puuke peletama,sain vist Zakslase käest eelmisel sügisel.
noorus on ilus aeg
Re: suitsetamine jahil
jorr kirjutas:...Üks mis kindel, on see , et inimese higihaisu loom ei salli.Kui maal elasime ja siga kartulisse käima hakkas,olid läbihigistatud sokid ja jalarätid need kõige paremad peletajad.Aga kui vihm higi maha peses, olid sead varsti jälle platsis.Proovisin ka kusehaisu ära aga mina eriti tulemust ei saanud, arvan,et ehk viga selles, et kusehais kaob kiiremini.
Sellepärast ei soovita lägihigistanud jalanõudega jahil käia ja eriti on lugu just kummikutega sest need suht umbsed jalas.Saapamäärteks oleks parem ehk mingi naturaalne rasvaine nagu hülgerasv vms. nii et katsetamist siin jätkub....
Just, 100% nõus, oma kogemus ütleb sama
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Jõle jama.Ma siin üritan suitsetamist maha jätta(juba teist kuud kops nutab pigi järele)aga paistab,et pole nagu mõtet.Nali-naljaks,ka meie puntis oli üks mees,kes tossas kui vedur ja sigadel meeldis just tema ette joosta.Vana ronis õhtul pukka,pani pläru näkku, korkis õlle või viina lahti ja hommikuks oli siga maas.Polnd ta nii eriti puhas mees ka mitte.Kirsat määris "Merilõviga"ja kummikus olid nädalased nartsud.Tore mees oli.Rahu tema põrmule.
Jah,kõrgistmetelt küttimisel ei ole need lõhnategurid nii määravad,alates kuuest meetrist võid asja üldse tähelepanuta jätta.Loom võib ju seda lõhna tunda,aga ta ei seosta seda selle paigaga,kõrgelt tulnud lõhn ,kui üldse temani jõuab annab talle valed kordinaadid.Lisaks on metsas katseliselt testitud,et kõrgemal tekib selline väljatõmme,lõhnad tõmmatakse ülesse,seevastu maapinnal hakkavad keerutama.
Jorri läbihigistatud riiete jutt jumalast õige,ise ka peletasime sigu kartulist just sedamoodi,kõige effektiivsem oli.
Jorri läbihigistatud riiete jutt jumalast õige,ise ka peletasime sigu kartulist just sedamoodi,kõige effektiivsem oli.
Pukis istudes pole minu arust üldse vahet istud sa 4 või 6 meetri peal,ei loe ka tuule kiirus midagi,vaid õhurõhk.Kui on ikka madalrõhkkond ja rõhk langeb siis istu kas või 20 m peal(vaadake korstnaid),tunneb siga su ikka ära.Suitsuga olen tähele pand,et ei sega ta midagi.Mart kirjutas:Jah,kõrgistmetelt küttimisel ei ole need lõhnategurid nii määravad,alates kuuest meetrist võid asja üldse tähelepanuta jätta.Loom võib ju seda lõhna tunda,aga ta ei seosta seda selle paigaga,kõrgelt tulnud lõhn ,kui üldse temani jõuab annab talle valed kordinaadid.Lisaks on metsas katseliselt testitud,et kõrgemal tekib selline väljatõmme,lõhnad tõmmatakse ülesse,seevastu maapinnal hakkavad keerutama.
Jorri läbihigistatud riiete jutt jumalast õige,ise ka peletasime sigu kartulist just sedamoodi,kõige effektiivsem oli.
,
metsas käi tasa tasa.....
puukoi kirjutas:...
Samasugune patt on olla numbri peal riided pesemata, tuulutamata; ise pesemata, ja mis kõige hullem - kui juhtud numbri peal kusema. Siis teab loom lisaks sellele, et sa oled läheduses, ka sinu umbkaudset vanust.
...........
Kui oled õigesti hinnanud valitseva tuulesuuna, võid ju endale üht-teist lubada.
Ole Sa hr Koi meheks!
Nüüd siis lõpuks adusin, miks seitse viimast aastat kõik põdralehmad minu suunas hoiavad, aga nood trofeekandjad täpselt laskekaugusest väljas, kaarega ümbert lähevad. Mina juba hakkasin leppima ,et lihtsalt halb jahiõnn
(mul isane kuts õpetas halva kombe manu, et enne madinat tuleb kõik kombe ajada, maad kraapida...ja siis läheb õige jaht lahti!).
Tubakatoote põlemislõhna ulukeidpeletavat toimet ei ole seni täheldanud, kuid eelnimetatud toodete läitmise tegevus on küll vastavat mõju avaldanud. Kord hundijahil jäi sõbral võsavillem tabamata, sest kibe suitsuisu tuli peale. Ja kui lipuringi siseküljel passiv kütt parasjagu süttinud tiku endale nina alla tõstis, siis nägi kuidas susi ühe põõsa alt vastu vahtis ja aeglaselt tagurpidi taganes. Küti välkkiire püssikrabamine tekitas ka hundil teatud lihaste kiirema tegutsemise, ja läinud ta oligi. Seega on suitsumeestel mõistlik kohe jahi algul läita piisavalt pikka aega tossav vahend, et jahi ajal ei tuleks sagimist, mis ettevaatlikumaid ulukeid võib peletada.
Aga rebase-, sea-, ja põdrajahil suitsetab eelnimetatud sõber ikka üsna ohtralt ning ei saa kurta, et talle loomad peale ei tule.
Aga rebase-, sea-, ja põdrajahil suitsetab eelnimetatud sõber ikka üsna ohtralt ning ei saa kurta, et talle loomad peale ei tule.
[quote="kaliiber"]Ma kalduks arvama et see jorri toodud näide pigem erandite alla käib. Igal staazikal jahimehel on kindlasti olnud juhuseid kus mõni loom millestki hoolimata su kasvõi jalust maha jookseb.
...
Ja kui nüüd ka lõõpimistuju eirates lisaks Puukoi kirjutatu siia lisada, ongi vast üks tükk tervikust, mis metslooma käitumist muudavad.
Kuid isiklikult teen ma suuresti vahet uluki kahel käitumisel - ja need on :
1) kui toimub ajujaht või lihtsalt nii- või teistsugune looma jälitamine ;
2) kui uluk "analüüsib" seda lõhnabuketti rahulikult (nt sinu varitsuses olles)
Käiumised ja reageering on erinevad! Diiselkütuse lõhn on paljudele kama.
Igal loomal on peale muude mäluaistingute ka terav lõhnamälu. Näiteks 8-10 kuune kutsikas suudab seda säilitada kogunisti 7-8 aastat
Sõraliste kohta võrdlust öelda ei oska (no võrrelge koduloomade...lehma ja hobuse lõhnamälu). Ja kass!
Ja kui siia veel lisada üldiselt mõõdetud ulukite lõhnatajumise suutlikkus (nt hunt ja siga kuni 600 m !, põder paarsada), siis otsustage ise.
Ka metsaservas alt-tuule olles kannab nn "vaakum" selle lõhna osaliselt loomale vastu. Ja ükskord ta lähenemisotsuse vastu ka võtab. Vaat et sõraga otsa ette ei saa.
Loomulikult on üleval varitsuses olles, kui kehasoe su lõhna ülesse ja laiali tassib, suur eelis.
No ja erinevad mõõdupuud on ju siin uluklooma argusel ja tema Targal ettevaatlikkusel (hunt).
Nii need hundid siis tulidki selle bussipeatuses pingil istuva, piipu popsutava (mitte sigaretti)vanatoi eest 15 m pealt üle maantee (ja seejuures ta pandi ka kõige ebatõenäolisemasse kohta!), mitte aga ülejäänud 40 mehe juurest
Pagan neid teab, mis tujud neilgi vahel on.
Lapsed mängivad ja kilkavad nädalaid metsserval okstest onni juures ja sokk ei mõikagi, sööb rahus. Mind nähes teeb juba 200 m pealt putket
(vanus? sugu? minust õhkav lihahimu?!).
No ja rebased, see on täitsa naljanumber oma kord terava lõhnataju, kord unustamatuseni hiirejahti- lõhna keskendumisega. Parfümeeria ? jahiks
Kolm korda pigi-imemist õppinud BH.
...
Ja kui nüüd ka lõõpimistuju eirates lisaks Puukoi kirjutatu siia lisada, ongi vast üks tükk tervikust, mis metslooma käitumist muudavad.
Kuid isiklikult teen ma suuresti vahet uluki kahel käitumisel - ja need on :
1) kui toimub ajujaht või lihtsalt nii- või teistsugune looma jälitamine ;
2) kui uluk "analüüsib" seda lõhnabuketti rahulikult (nt sinu varitsuses olles)
Käiumised ja reageering on erinevad! Diiselkütuse lõhn on paljudele kama.
Igal loomal on peale muude mäluaistingute ka terav lõhnamälu. Näiteks 8-10 kuune kutsikas suudab seda säilitada kogunisti 7-8 aastat
Sõraliste kohta võrdlust öelda ei oska (no võrrelge koduloomade...lehma ja hobuse lõhnamälu). Ja kass!
Ja kui siia veel lisada üldiselt mõõdetud ulukite lõhnatajumise suutlikkus (nt hunt ja siga kuni 600 m !, põder paarsada), siis otsustage ise.
Ka metsaservas alt-tuule olles kannab nn "vaakum" selle lõhna osaliselt loomale vastu. Ja ükskord ta lähenemisotsuse vastu ka võtab. Vaat et sõraga otsa ette ei saa.
Loomulikult on üleval varitsuses olles, kui kehasoe su lõhna ülesse ja laiali tassib, suur eelis.
No ja erinevad mõõdupuud on ju siin uluklooma argusel ja tema Targal ettevaatlikkusel (hunt).
Nii need hundid siis tulidki selle bussipeatuses pingil istuva, piipu popsutava (mitte sigaretti)vanatoi eest 15 m pealt üle maantee (ja seejuures ta pandi ka kõige ebatõenäolisemasse kohta!), mitte aga ülejäänud 40 mehe juurest
Pagan neid teab, mis tujud neilgi vahel on.
Lapsed mängivad ja kilkavad nädalaid metsserval okstest onni juures ja sokk ei mõikagi, sööb rahus. Mind nähes teeb juba 200 m pealt putket
(vanus? sugu? minust õhkav lihahimu?!).
No ja rebased, see on täitsa naljanumber oma kord terava lõhnataju, kord unustamatuseni hiirejahti- lõhna keskendumisega. Parfümeeria ? jahiks
Kolm korda pigi-imemist õppinud BH.
Oli mul üks juhus,läksime sokku passima ja kuna ma olin veel noor ja polnud seal põllul varem käinud,polnud ka korraliku kohta kus varitseda.Viskasin siis põõsa alla pikali rohu sisse ja ise mõtlesin,et siia küll täna ükski loom ei tule ja homme teen korraliku koha kus passida.Vedelen siis mina seal rohu sees ja suitsu isu tuli peale,kuna oli kindel arvamus,et siia loom ei tule,panin suitsu ette.Tegin suitsu ära ja kui tõstsin pea,et ümbrust vaadata,siis sokk sõi rahulikult ca 30 sammu peal.Jahindusest natukene mööda juttu ka,kui ma veel üksi elasin ja toas suitsu tegema hakkasin,siis minu toalilled läksid väga lopsakaks ja tumeroheliseks.Nii kui lõpetasin toas suitsetamise närbusid lilled kiiresti ära.(üldiselt ju väidetakse,et lilled suitsu ei armasta)
Jäin siin nüüd mõtlema kellegi väljakäidud sõnapaari "parfümeeria jahiks" üle... Kas sellist asja siis tõepoolest ei toodeta??? Tundub uskumatu et ajal kui üle ilma toodetakse kõikvõimalikku, sh. mõttetut kaupa nii jahi kui näiteks kalastamise hõlbustamiseks, pole sellist kuldaväärt äriideed veel kellelgi pähe tulnud. Kui selline odöör mis inimese lõhna varjaks ja samaaegselt loomariigi esindajatele mittemidagiütlevalt mõjuks patendeerida, poleks sellel ettevõtjal ega ilmselt tema lastelastelgi vajadust elus enam päevagi tööd teha...
Ps. See oli nüüd väike vihje siinse netipoe pidajale, ehk tasuks otsida ja kui otsing edukas ja selline toode siiagi müüki jõuaks, ostaks vähemalt mina küll kohe minimaalselt paari aasta varu omale seda, maksku mis maksab.
Ps. See oli nüüd väike vihje siinse netipoe pidajale, ehk tasuks otsida ja kui otsing edukas ja selline toode siiagi müüki jõuaks, ostaks vähemalt mina küll kohe minimaalselt paari aasta varu omale seda, maksku mis maksab.
-
puukoi
[quote="kaliiber"]Jäin siin nüüd mõtlema kellegi väljakäidud sõnapaari "parfümeeria jahiks" üle... Kas sellist asja siis tõepoolest ei toodeta???
Selline "parfürmeeria" on ju olemas. Emaslooma kusi nimelt. Toodetakse piiramatul hulgal. Raskusi tekitab ainult kogumine.
Eriti hästi "töötab" jooksuajal.
Selline "parfürmeeria" on ju olemas. Emaslooma kusi nimelt. Toodetakse piiramatul hulgal. Raskusi tekitab ainult kogumine.
Eriti hästi "töötab" jooksuajal.