Jaht optikata vindiga
Jaht optikata vindiga
Rääkides jahimeestega, ja lugedes ka sedasama foorumit, on jäänud mulje, et vintrelva kasutatakse meil 99% jahimeeste poolt ainult koos optikaga. On see nii?
Mina (praktilise kogemuseta algaja) olen jälle omakeskis mõtelnud, et alustada võiks ehk siiski ilma optikata, et õpib metsas paremini liikuma ja loomade käitumisest aru saama, kuna vaja on pääseda lähemale. Parandage mind kui eksin, aga seni "teoreetikuna" on jäänud mulje, et enamus laskusid tehakse ikka nii 50 +/- 20 m pealt ja kui virgalt tiirus käia ning trenni teha, siis on ju sellelt kauguselt ja kaugemaltki võimalik üsna täpselt laskma õppida?
Küsimus ei ole ajendatud niipalju soovist optika pealt kokku hoida, vaid just ülalnimetatud kaalutlustest. Küsimus on isiklik, s.t. et ma ei otsi mingit "tõde kõigi jaoks" ega taha kellelegi midagi selgeks teha.
P.S. Pean silmas peamiselt suurulukite küttimist ja ka kobrast.
Mina (praktilise kogemuseta algaja) olen jälle omakeskis mõtelnud, et alustada võiks ehk siiski ilma optikata, et õpib metsas paremini liikuma ja loomade käitumisest aru saama, kuna vaja on pääseda lähemale. Parandage mind kui eksin, aga seni "teoreetikuna" on jäänud mulje, et enamus laskusid tehakse ikka nii 50 +/- 20 m pealt ja kui virgalt tiirus käia ning trenni teha, siis on ju sellelt kauguselt ja kaugemaltki võimalik üsna täpselt laskma õppida?
Küsimus ei ole ajendatud niipalju soovist optika pealt kokku hoida, vaid just ülalnimetatud kaalutlustest. Küsimus on isiklik, s.t. et ma ei otsi mingit "tõde kõigi jaoks" ega taha kellelegi midagi selgeks teha.
P.S. Pean silmas peamiselt suurulukite küttimist ja ka kobrast.
venelased, siberlased, paljud kasutavad ilma, väidetavalt lasevad 300m peale põhjapõtru jne
Lähimaal saab kindlasti lasta lahtise sihikuga, kuid
1. sihtimisel tuleb kokku viia 3 punkti- sälk, kirp ja märk - silm ei suuda korraga teravustada kõiki punkte ja muutub "uduseks"
2. hämaras, nt kopra laskmisel, on optika abiks, kui silm enam ei seleta, siis optikaga näed ikka veel
3. minusugune olematu nägemisega tegelane ei näe ilma optikata 50 m kas põder või lehm, optikaga teine tera
4. Ja kui tuleb ette kaugele laskmise vajadus, siis kirud ilma optikata, tõenäosus, et loom liiga lähedal on optiga laskmiseks on väiksem kui vastupidine
Lähimaal saab kindlasti lasta lahtise sihikuga, kuid
1. sihtimisel tuleb kokku viia 3 punkti- sälk, kirp ja märk - silm ei suuda korraga teravustada kõiki punkte ja muutub "uduseks"
2. hämaras, nt kopra laskmisel, on optika abiks, kui silm enam ei seleta, siis optikaga näed ikka veel
3. minusugune olematu nägemisega tegelane ei näe ilma optikata 50 m kas põder või lehm, optikaga teine tera
4. Ja kui tuleb ette kaugele laskmise vajadus, siis kirud ilma optikata, tõenäosus, et loom liiga lähedal on optiga laskmiseks on väiksem kui vastupidine
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Optika saab keerata väiksema suurenduse peale, kauged lasud saab tegemata jätta. kobrast lased niikuinii lähedalt (enamasti), harva mingi 50 m+ (hämaras, optika väga kasulik selle juures). Ajujahis siga ka kaugelt ei lase, enamasti (vahepeal ikka juhtub, et suur põld jne). Põdraga ka nii, et kui optikat peal ei ole, siis ka ei panda utoopiliselt suurtele väljadele. Varitsusest... hmmm... saab ka lasta kenasti ilma optikata, aga hämaras siis on hea lasu tegemine keeruline 8ja loomad kipuvad ringi liikuma tihti siis kui mitte kui midagi ei näe ning parimastki optilisest sihikust kasu pole, vahepealsel hämaral ajal aga laskmisvõimalused palju suuremad. Ja kui lihtsalt laskmistuju pole või tahad asja huvitavamaks teha, siis ei peagi ju laskma (isegi niimoodi sokujahis õhtuga nelja looma vaadanud ning lähimat läbi optika vaadanud 30 m pealt...). Ja kindel on see, et kui istud mingi püssiga metsas, siis mitte lastavaid loomasid (nt sokujahis kits talledega) siblib rohkem ringi kui lootagi oskad. Ainuke pluss, mis mulle siin nüüd meenub, ongi see fiilingu teema, et nagu vanas sõjafilmis kus vedeletakse kaevikus ja siis antakse karabinidest tuld, optikat aga pole kellelgi
Sellest saab lahti kui rohkem snaiprifilme vaadata 


Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
jaht optikata....
Nojah, kui noor mees oled ja nägemine priima, ega siis optikata jaht halba tee.Minu arust optika abivahend ja just tabamuse paremaks muutmisel, nii et kui ikka lased, siis aitab optika sellele palju kaasa.Aga nagu Feengi ütleb, et laskmata võid alati jätta, olgu siis sihik milline tahes.Vint ikka mõeldud ju kaugema maa püssiks ja kugelt lastes on optilisest sihikust alati kasu olgu siis valges või hämaras.Tähtis just ikka lasu tulemus mitte paugu tegemine.
noorus on ilus aeg
Re: jaht optikata....
jorr kirjutas:[...]Vint ikka mõeldud ju kaugema maa püssiks [...]
Nonoo, seda võibolla tõepoolest ehk meie postsovjetlikus riigis, kus varem vinti ei olnud võimalik kasutada ning tuli hakkama saada lühema maa püssidega. Samas julgen väita, et mujal maailmas ei ole vintrelv jahinduses tingimata pika distantsi relv, vaid teda kasutatakse kõikidel distantsidel. Nii ka meil - kui ikka kaugemaa õngitsejad kõrvale jätta, siis tavajahimees laseb suurulukit ikka suuremalt jaolt kuni 80 m distantsilt. Seal ei ole optikat ilmtingimata vaja.
BM
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Muidugi saab lahtise sihikuga suurepäraselt lasta. Aga siis peab olema ka suurepärane nägemine, nii lähedale kui kaugele.
Nagu tuleb prillide vajadus lugemiseks, on kõik läbi. Ei näe enam selgelt sälku. Sileraudset lased, aga vint ilma optikata tekitas mul küll siis üsna ebakindla tunde. Eriti siis, kui õhtuks kisub.
Optikaga näed selgelt, ka hämaras, sihtimine on täpsem, üldse kindlam tunne.
Teine asi, teemaga otseselt mittehaakuvalt, on see, et meil vist pingutatakse optika endaga üle. Enamasti soetatakse sellised "pasunad" peale, milliseid mujal väga harva näha saab. Niipalju kui näha olnud, just soomlastel, ka USA, Taani jahimeestel, kellega kokkupuuteid, on enamasti suurenduseks 2-4 või 1,5-6.
Nagu tuleb prillide vajadus lugemiseks, on kõik läbi. Ei näe enam selgelt sälku. Sileraudset lased, aga vint ilma optikata tekitas mul küll siis üsna ebakindla tunde. Eriti siis, kui õhtuks kisub.
Optikaga näed selgelt, ka hämaras, sihtimine on täpsem, üldse kindlam tunne.
Teine asi, teemaga otseselt mittehaakuvalt, on see, et meil vist pingutatakse optika endaga üle. Enamasti soetatakse sellised "pasunad" peale, milliseid mujal väga harva näha saab. Niipalju kui näha olnud, just soomlastel, ka USA, Taani jahimeestel, kellega kokkupuuteid, on enamasti suurenduseks 2-4 või 1,5-6.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Ma arvan, et 100+ meetrilt lastes on suurem kui 6x suurendus igati õigustatud. mida suurem suurendus, seda paremini näed ju looma ja seda kindlam peaks justkui lask ka olema. meeles peab vaid pidama seda, et ajujahti tehes kütiliinil seistes tuleks suurendus väiksemaks keerata. meil mitu korda juhtund, et loom tuleb kütile ehk 30 meetri peale välja ja sihtides avastad, et optika on ühtlaselt musta kogu täis ja lask jääbki tegemata. Viimati juhtus selline asi meil möödunud talvel, kui mu koer ajas isale suure vaevaga seakarja ette ja tema kurivaim laskmata jättis. optika oli 12x suurenduse peal. koer oli mitu päeva vana peale pahane.
Eks ta ole nii ja naa. Endal üks optikatest 1,5-6. Olen sellega lasknud u. 150m pealt rebase ja u. 15m pealt jooksva põdra. Vastavalt 6 ja 1,5x suurendusega. Võib tekkida küsimus, kuidas teadsin maha keerata suurenduse. Midagi muud ei olnud teha, kui jahijuhataja paneb su otse läbikäigu rajale ja vaidlemiseks ei olnud võimalust.
. Mõni tund hiljem see 1,5x jälle päästis rebase kindlast surmast. Ei ole head ilma halvata ja ka vastupidi.
Olen ise mõelnud, Meoptal on optika 2-8 suurendusega, et see oleks väh. mu 308-le igaks jahiks igati paras. Kahjuks ei ole meil seda varianti müügil. Ei aidanud ka otse tehase poole pöördumine.
Nii saigi "õngitsemiseks" soetatud 3-12 x50. Teatud tingimustel on selle suuremad parameetrid abiks, aga vaatamata sellele, et tegin samaga edukalt viimased laskekatsed, miski segab mind kasutamast siiski seda suuruluki ajujahis. Võib-olla on küsimus lihtsalt nö. "halvas harjumuses".
. Mõni tund hiljem see 1,5x jälle päästis rebase kindlast surmast. Ei ole head ilma halvata ja ka vastupidi.
Olen ise mõelnud, Meoptal on optika 2-8 suurendusega, et see oleks väh. mu 308-le igaks jahiks igati paras. Kahjuks ei ole meil seda varianti müügil. Ei aidanud ka otse tehase poole pöördumine.
Nii saigi "õngitsemiseks" soetatud 3-12 x50. Teatud tingimustel on selle suuremad parameetrid abiks, aga vaatamata sellele, et tegin samaga edukalt viimased laskekatsed, miski segab mind kasutamast siiski seda suuruluki ajujahis. Võib-olla on küsimus lihtsalt nö. "halvas harjumuses".
puukoi kirjutas:... meil vist pingutatakse optika endaga üle. Enamasti soetatakse sellised "pasunad" peale, milliseid mujal väga harva näha saab. Niipalju kui näha olnud, just soomlastel, ka USA, Taani jahimeestel, kellega kokkupuuteid, on enamasti suurenduseks 2-4 või 1,5-6.
eks neil rahakott võimaldab mitut püssi ja/või optikat kiirjalgadel pidada, meile tulevad nt ajujahti kindlasti väikse suurendusega. Samas mitmel pool (nt USA) on jaht päikeseloojumisega keelatud, seega pole suure läätse ja valgusjõuga optikatel mõtet. Meil ju vaja ühte ja universaalset nii ajuks kui pukist öösi varitsemiseks
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Ise olen ilma optikata vindiga käinud jahil kümmekond aastat. Alles pool aastat tagasi sai see püssipeale soetatud ja kõige suuremaks eeliseks optika juures pean seda, et pole vajadust enam binoklit kaasas tassida. Tihtilugu ju tarvis kindlaks teha, et kas see hele laik teiselpool põldu võsas on kitse tagumik või midagi muud. Ka sokku saab nüüd pikema maa pealt sarvede järgi valida. Lasketäpsusele ta vähemalt minu kogemuse järgi küll midagi juurde ei anna. Kui siis ainult toelt lastes. Aga püstiasendist ja ilma toeta on vähemalt minul lasketiirus tulemused optikga ja ilma sisuliselt samad. Ka hämaras on peamine effekt selles et saad kindlaks teha, et mis see tume kogu on. Kui ilma optikata sai nii hämaras lastud et kirpu ja sälku enam tumeda metsa taustal kokku ei viinud, aga loom oli veel eristatav siis oli põhiline nipp selles et tõstsid püssi korraks taeva poole ja viisid seal kirbu-sälgu kokku.
Ühel tuttaval elukutselisel metsamehel ja väga heal laskuril peetud palju jahirelvi nii siledaid ja optikaga vinte,kuid nüüd käib metsas ajus müttamas vibulukuga Winchesteriga kal .30-30.See sama ,mis meil kõigil teada nähtud ameerika Cowboy filmides.
Omaniku jutu järgi parim relv metsas müttamiseks. Pane või puusalt lähivõitluses ja kiirem laadimine kui poltlukuga relval.Kuni 200 m distants pole probleem.Metsas ja ajus parim ,mis tal elus olnud.
Omaniku jutu järgi parim relv metsas müttamiseks. Pane või puusalt lähivõitluses ja kiirem laadimine kui poltlukuga relval.Kuni 200 m distants pole probleem.Metsas ja ajus parim ,mis tal elus olnud.