TOZ 34 kal.12

[Eik]

Neid kuule kasutades pead olema surmkindel, et lähema 200 m raadiuses teisi inimesi ( kütte ) pole.

See võib tunduda küll norimisena, kuid kas on olemas selliseid kuule, mille puhul inimene võib laskeulatuses olla Täna just jahilistis kiitis Kaupo Kindsigo, et antud kuul ei lähe rikosetti, mis on laskmise ohutuse seisukohast väga tähtis asi.

Kivist ja kõvema kontsistentsiga puust läheb see kuul igal juhul rikosetti räägitagu mis tahavad füüsika vastu ei saa. Ise asi on sõrmejämedune võsa kus see kuul küll otse jookseb.
Kütiliinil tavaliselt kütid ju üksteisele vaate-laske kauguses, sest mis mõte on kütiliinil kui aetav loom lihtsalt sealt läbi jalutab.

[kakuke]

Zakslase sõbralikul soovitusel, riputan siia ülesse ka jahilistis ringi rännanud Kaupo kirja


Tere!
Vintraudse jahirelva kuul on kindlasti palju, palju ohutum kui sileraudse jahirelva kuul. Uurisin kunagi seda teemat, püüdes leida teadlaste seisukohti. Sain teada, et arvutustele ja valemitele rikosett ei allu selles mõttes, et kuuli lennusuuna muutust ei ole võimalik ette näha, prognoosida ega arvutada. Rusikareeglid on järgmised:
1.Mida kõvem keha (kuul) seda vähem läheb rikosetti
2.Mida suurem on kuuli lennukiirus, seda vähem läheb r....
3.Mida suurem pihtamisnurk (ideaalne oleks 90 kraadi) seda vähem läheb kuul r.....
4.Mida tömbima otsaga (ideaalne oleks siis silindrikujuline kuul) seda vähem läheb r....
5.Mida kõvem on pind mida tabatakse (kivist lähevad kõik kuulid rikosetti, külmunud puutüvi on suhteliselt kõva objekt) seda kergemini......

Sileraudse kuuli rikosetti olen katsetanud, vintpüssi kuuli rikosetti ei ole katsetanud ega soovita kellelgi proovida ka, liiga ohtlik!

Sileraudsed kuulid on suhteliselt ohtlikud suurtes ühisjahtides, möödalasu puhul tabades näiteks puutüve võib see kuul "rändama minna". Vintraudse jahirelva kuul tungib puusse ja reeglina jääb sinna.
Vanemad jahimehed peaksid mäletama Blondo kuuli, niidirulli kujuga, täisnurkse lauppinnaga, terasest või pronksist. Blondo ei läinud tõepoolest rikosetti!

Täismantelkuuli kasutamine jahis on lubatud! Väikeulukite ja näiteks hanejahis (kui on tagatud ohutus!).

Kartets: hundijahis loomulik asi, eeldan, et kellelgi ei tule pähe suurulukijahis kasutada!

Kaupo

[rajaleidja]

Meil räägivad ka kõik, et neil ikka kõige paremad kuulid, kannatavad võsas lasta ja puha. Küsimus suurele ringile: MIKS ON VAJA LÄBI VÕSA LASTA??? Kui liha nälg nii suur, siis mine poodi. Kui tahad lihtsalt paugutada, mine lasketiiru.
Küsisin ka tuttava müüja käest, millised need nn. võsakindlad kuulid siis on. Tema esimene küsimus oli, miks üldse võsas lasta.

Ja veel. Mis jahilistist te räägite. Olen sellest midagi kuulnud, aga pole üles leidnud.

[kakuke]

Küsimus suurele ringile: MIKS ON VAJA LÄBI VÕSA LASTA??? Ja veel. Mis jahilistist te räägite. Olen sellest midagi kuulnud, aga pole üles leidnud.

Läbi võsa pole loomulikult vaja lasta, aga kui oled käinud jahis siis tead, et loom ei tule mitte tellimise peale lagedale, kus avar plats laskmiseks nagu lasketiirus. Asi on nimelt ikka selles, et elus (st. jahis) tuleb ette igasuguseid juhuseid (eriti aktuaalseks muutub see siis kui hakatakse taga ajama haavatud ulukit). Kogemata jääb mõni oks, kõrs kuuli ette ja kui see muudab viimase lennutrajektoori ära etteaimamatus suunas, siis kuidas saad Sa tagada ohutuse. Vaja on ikkagi, et kuul jääks looma pidama, mitte ei rändaks ringi omapäi. See probleem on minu meelest eriti teravaks muutunud viimasel ajal, kui üha enam lokkab võsa ja eriti kõrge hein. Ära pane pahaks, aga see jutt, et minu lastud kuul kõrt või oksa ei puutu on täitsa jama. Liha pärast ei käida enam ammu metsas, sest kainelt mõtlev inimene on aru saanud, et poest tuleb see kohe kindlasti odavam.
Listist, millest aga eelnevalt juttu on olnud leiad aadressilt http://lists.ut.ee/

[rajaleidja]

Sorry, kui pahandasin kellegi meelt. Olen metsas käinud ja tean millised olud meil on. Igatahes ei tahtnud ma kedagi pahandada. Lihtsalt mul tuli meelde, kuidas kaks aastat tagasi meil põder läbi võsa maha lasti. Kaks pauku tagumisse jalga, üks esimesse ja viimane, mis töö ära tegi läks esimese jala taha. See ajas lihtsalt närvi nii mustaks. Sellisel asjal ei ole ka ju mõtet.
Ise jätsin paar nädalat tagasi parajalt suure pulli laskmata, sest võsa oli ees. Tuli veel teine max 20 meetri peale. Kahju küll on, et lasta ei saanud, aga küll tuleb veel teisigi kordi.
KINDLAT NÄRVI

NB: Kahjuks meil on veel inimesi, kes liha pärast metsas käivad

[Külaline]

Rajaleidja jutt jumala õige. Kannatust ja kindlat meelt on vaja mitte aga läbilastud kintsudega jahikaalasi ja loomi.
Laskmata jätmise eest ei sõimata,aga vale lasu ja vigaste loomade eest küll.
Lihapärast metsas käijad on need kes näppavad nende meeste selja tagant kes panevad jahipidamisse ja ulukihooldesse oma hinge ja aja.

[Mart]

Olen külalise ütelusega,et

Laskmata jätmise eest ei sõimata,aga vale lasu ja vigaste loomade eest küll.

täitsa päri.
Asi selles,et lastakse ikka selgelt nähtavat looma,seda juba sellepärast,et olla kindel,et lastav loom on ikka õiget sugu ja õiges vanuses (vastavalt avatud loale).
Ja läbi võsa tulistajate peale tuleb olla ,sest võsas seisva looma taga võib olla teine kütt,keda lihtsalt tähele ei panda.
Mis puutub rikošetti,siis vindi kuuli viib juba heingi minema, mitu korda ise kogenud.Nii et kuuli välja lastes ei või sa iial teada,kuhu too lõpuks minna võib,seega ikka peab teadma kus teised kütid on,ning vähimagi kahtluse korral jäta parem laskmata.Olen kindel,et keegi ei hakka sinu peale torisema.

[Eik]

Regasin ka ennas kakukese soovitusel jahilistis ära ja ei pettunud, päris huvitavat infot tiksub meili peale.
Valisin jahinduse listi, aga seal ka muud huvitavat.

[kakuke]

Olen kindel,et keegi ei hakka sinu peale torisema.

Arvan, et Sinu peale hakatakse torisema siis, kui sooritad ebaõnnestunud lasu (rikud looma või lennutad kuule huupi, olgu siis põhjuseks kehvad olud või see, et tiirus vähe käidud).
Arvan ikkagi endiselt, et võsa vähe kartvatel kuulidel on oma mõte sees, st. ei tasu antud teemat alaväärtustada, sõidame me ju enamasti kõik näiteks naastrehvidega, vaatamata sellele, et paljud satuvad jääle harva ja kui kunagi satutakse suverehvidega, siis on kukkumine valus. Mõte jäi küll natuke segaseks, aga loodan, et enamus sai aru.
Jääb veel vaid lisada, et müts maha meeste ees, kes kõhkluse korral looma laskmata jätavad

[Mart]

Arvan ikkagi endiselt, et võsa vähe kartvatel kuulidel on oma mõte sees,...

Jah , asi õige, kuid minagi jään oma arvamuse juurde, et selliseid kuule ajujahis kasutada ikkagi suht ohtlik.

[janno]

lisaks taas yhe kogemuse t6siste jahimeeste hantide juurest. kasutasime pardijahil ja polaarrebase kyttimisel ikka IZH'i relvi (sileraud, loomulikult). iga t2iskasvanud mehe kohta oli kaks-kolm relva. yks TOZ-34 oli ka majapidamises, kuid arvamus oli et TOZ kapriissem ja rohkem linnamehe pyss kel aega laialt k2es hoolduseks.

[Nivaomanik]

Ise kasutan sileraudsena TOZ-34 ja ma küll kurta ei saa on teeninud ikka juba oma paarkümmend aastat ja ilma suuremate viperusteta. Kõik vead mis relvaga tekkinud on, on tekkinud vale käsitsemise tõttu ja seega peremehe viga.
Julgen küll soovitada inimestele kes otsivad endale töökindlat jahirelva siis ostku TOZ, aga kui on vaja klaasuksega relvakappi eksponaati siis vaadaku muude tootjate kaubamärke.

[kriss]

olen nivaomanikuga nõus. ja minuarust on just need uued iz.id. käes väga ebamugavad aga eks ta ole harjumise asi. mina olen küll toz.iga väga rahul ja nagu ma eespool olen maininud siis raamatus "jahimehe käsiraamat" just kiidetakse toz-i aga mitte iz-i. enne relvaostu tasub natuke vanemate jahimeestega konsulteerida ja lugeda erialast kirjandust, aga mitte kuulata nende meeste juttu kellel ainuke relv on beretta teised on naljaasjad

[srpeeter]

ostsin endale toz´i ära ja peaks mainime et päris hästi laseb.
olen väga rahul selle relvaga.

[kriss]

minuarust see ongi kõige tähtsam kui endale sobib ja ise rahul oled