Jahis osalemise vanuse alammäär jms (Oli:Küsimus??)

[gustav]

Oleks selline küsimus,et kui vanalt võib üldse jahis jäia ja jahinimekirja kuuluda.Ja kas ilma dokumentideta üldse tohib jahti minna(mõtlen selle all ajajaid) ..Täna tekkis selline probleem ühel mehel meil metsas..et ilma dokumentideta ei tohi üldse metsa minna...Mehel hakkas lihtsalt lihatuüükist kahju,et tema saab nii vähe liha....Isiklikult ei salli selliseid lihajahimehi.Jahindus on ju ikka hobi ja meelelahutus.

[Beretta]

tunnen kaasa, Gustav, et teil mõni selline molkus pundis on, ise säädust tegema lihatüki pärast. Kust see järelkasv siis tuleb?

[metsavana]

Sellised kurvad lood jah. Mina olin 14 kui jahil sai intensiivsemalt käima hakatud ning sellest ajast olen nimekirjas ka olnud . Ja see süsteem kehtib siiani nüüd juba 12 aastat kõik noored on nimekirjas ja saavad portsu kaa , muidugi maksavad ka loa raha . Ainuke tingimus on see ,et peab ikka üksik aju mees olema ,st mitte isa sabas karu hirmus jõlkuma vaid võrdselt teistega metsas müttama . Sest eks see ajujaht ju üks töö ole kus kõik võrdsed töölised ja peaks ikka võrdse osa ka saama .

[gustav]

Leidsin oma küsimusele natukene jahiseadust ülevaatates vist vastuse .....nimelt on p§ 35. punkt 1 kirjas

(1) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei ole suurulukiküttimise loa omamine kohustuslik ega nõuta temalt ka teisi jahipidamist õigustavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit.
...................Järgmisel korral oskan siis vastavalt reageerida ja oma kaaslasi selle seadusega kaitsta,kuna endal on ju kõik dokumendid olemas.

[Feen]

Seda ka, et alla 14 aastasele isikule ei tohi tapmist näidata, seega, alla selle siiski jahti kaasa võtta ei tohi... tegelikult tohib, aga looma surmamist ei tohi näidata.
Lihatüki jms teemal siis nii, et siin tuleks arvestada üldist jahiseltskonna arvamust. Mõnel pool on nii, et see suuruluki loa hind on selline rohkem formaalne, jahimehed teevad palju ise selleks, et ulukeid oleks jne ning siis tuleb keegi jahti, kes selle heaks pole midagi teinud, maksab ainult formaalse osa ulukiloa hinnast, mis tegelikult ei kajasta teiste panust antud teemal. See siis üks võimalus. Kindlasti on veel ka selliseid variante, kus mehi isegi küll, loomi vähe, mõnel muud jahti nagu polegi kui suurulukid ning kade meel ka, ja tige iseloom, ning siis kohe küsimus, et mis hea eest ta veel liha jagama peaks. Nojah, iseasi siis nii, et kui tõesti vaja lisajõudusid loomade kätte saamiseks, ning ilma selleta ei saa.

Meil selline kord kujunenud, et kui keegi tahab oma sõpradele-tuttavatele jahti näidata ning nad kaasa võtab, siis on tema poolt ilus käik kui ta loovutab oma portsu või mingi osa sellest (ja kui nüüd öelda, et kahju hakkab, siis kes siin lihakütt on ). Siis ei teki sellist varianti, kui keegi paari jahti oma 10ne sõbraga kohale ilmub ja pärast pool põtra kaasa veab.

Ja vanadel on kujunenud välja oma arusaam ja tahtmine jahist. Kui sa seal noor ning kombeid ja tavasid ei tea, siis on pigem need enne sõbra kaasa toomist vaja järgi uurida, eriti kui kellegi arvates pole lisajõudusid vaja.

[sammal.habe]

kas selle kohta on miski paragrahv kusagil kirjas?

Seda ka, et alla 14 aastasele isikule ei tohi tapmist näidata, seega, alla selle siiski jahti kaasa võtta ei tohi... tegelikult tohib, aga looma surmamist ei tohi näidata.

[Üllar Tamm]

Meil asi suht lihtsalt paika pandud. Kes soovib väljastpoolt jahile tulla, maksab 500 eeku jahipäeva eest jahtkonna kassasse. See kehtib siis püssiga meestele. Kui mõni jahtkonna liige soovib mõnda noorjahimeest metsa kaasa võtta, pole sellest küll probleemi tekkinud. Noor kantakse nimekirja ajajana, teeb teistega võrdselt tööd ja on ka eduka jahi korral võrdne lihajagamisel.

[baddmann]

kas selle kohta on miski paragrahv kusagil kirjas?

Seda ka, et alla 14 aastasele isikule ei tohi tapmist näidata, seega, alla selle siiski jahti kaasa võtta ei tohi... tegelikult tohib, aga looma surmamist ei tohi näidata.

Vt Loomakaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1027742

§ 19 ja mõistete osas lisaks ka § 10

Kusjuures aru ma ei saa, kuidas on (kui on) lahendatud vastuolu Jahiseadusega. Jahitunnistust võib omada ja seega jahti pidada (nt lõksupüük) ka 16 aastane isik, kes paratamatult on alaealine. Mnjah...

BM

[mõmmy]

Probleem tekkis minu pärast seal.....Olen muidu 2 aastat vist jahis käind ja probleemi pole eriti olnud aga see aasta hakkas siukse jamaga jh et üks ei tahtnud olla siis jahijuhataja.....ütles et tema peab vastutama jne....ütles et selle vastu on ka seaus et all 16 ei tohi olla nimekirjas ja mida iganes veel.....aga tglt polnud .......siukesed vennad ajavad närvi....saab talle järgminekord öelda et võin käia ja pabereid ei pea olema

[jorr]

Oli meilgi kümmekond aastat tagasi kirjutamata seadus, et püssita jahimees sai pool portsu ehk koeraportsu.Endale küll selline seadus ei meeldinud,sest oma poiss oli siis alustamas ja müttas ajades teistega võrdselt.Aga siis kehtis esimehe sõna ja manalamehe kohta halba ei räägita.Uue esimehe tulles see seadus muutus ja nüüd pole enam keegi ka nurisenud jagamise juures.

[robi1]

Kuidagi võõras tundub see liha pärast vaidlemine.Meil saavad kõik võrdselt.Ise ei käi liha pärast jahil ja oma portsu olen tihti last ajumeeste vahel ära jagada.

[Feen]

Üldiselt on hea kui liha pärast ei vaielda, st, et asi juba varasemast paika pandud. Mõnele tundub nt ainult tapmise pärast metsas käimine võõras. Mõni ei pea trofeejahist lugu, mõnele meeldib kõik mida jaht pakub... ja kui asjad on paika panemata, siis tulevadki kemplemised. Nojah, mõnikord on siis asjad halvasti paigas... eks siis ka kemplemist, et neid paremini sättida.

Põhiline siis kodukord, ise panevad mehed paika, noortele tehakse asi selgeks. Kui noortel (st, võib ka vanadel ja keskealistel, aga uutel) midagi ei meeldi, siis ajapikku tuleb asja sisse elada ning seejärel saab muudatusi tegema hakata (kui saab). Aga seda, et tuleb keegi noor jahimeheks, järgmisel aastal sõbrad kaasas, jahipelikuga asi konsulteerimata... ja nii, et mingi osa jahiseltskonnast selle üle paha meelt tunnevad (no, kui liha jagamiseks läheb ), sel juhul on juba see noor midagi valesti teinud. Alustama peaks ikka sellest, et suhtlema jahipealiku või siis jahijuhatajaga (kui pole sama isik), uurima, et kui võtta sõber või mitu kaasa, siis mis alusel ta jahti tulla saaks. Ja kui jahijuhatajale ei meeldi, et keegi tuleb jahti, kes alla 18ne, siis ongi asi otsustatud ning antud isik ei tule jahti. Ükskõik mis seadus selle kohta ütleb, kui vanalt keegi jahti tulla tohib.

Ise pooldan sellist varianti, et kui keegi kellegi jahti võtab, siis on omast portsust jagamine (no, pole kahju see ports loovutada vms), ei ole kellelgi irisemist. Ja veelgi parem oleks variant, kus ajaja saab terve portsu ja keegi ei irise... aga sel juhul ei tohiks see kellelegi üllatusena tulla, et talle ka ports antakse. Nagu juba enne mainitud, tihtilugu teevad mehed aasta läbi hoolet selle nimel, et jahti saada ning see rohkem preemia selle tehtud töö eest ja siis tuleb keegi korra jahti, jalutab mõnes võserikus, teeb ühe päeva usinasti tööd... aga antud juhul siis oleks ikkagi kutsujal ilus omast portsionist miskit loovutada, vedagu siis rahvast palju tahab kohale.

Ja kui keegi tahab sel teemal diskuteerida, siis privas nt

[Anti]

Ma arvan,et kui sõber tahab jahile tulla,siis ei tule ta üldse lihapärast...vaid hoopis selleks,et sellest jahivärgist aru saada,või siis niisama vaatama,kuis teises sektsioonis asjad käivad.Kui ma sõbra jahtkonnaga jahil kaasas käisin,siis ei võtnud ma ühtegi lihajuppigi,kuigi lasti paar looma!!Minu eesmärk oli lihtsalt näha,kuis mujal asjad on.

[Kellamees]

Kui teemat lugedes asjast õieti aru saan, siis on küsimus vastutuses.
Olles sõjalistel õppustel proovinud käskimist ja sellest tulenevat vastutust rohkem vast, kui enamik foorumlasi , olen jõudnud kindlale veenudumusele. Kamandab ainult üks.

Kui kellegil on arusaamatu, mis on vastutus, mõelgu lihtsalt sellele, et jahijuhataja pannakse vangi, kui juhtub õnnetus, mida oleks saanud ära hoida. Lootus, et midagi ei juhtu kustub täpselt sel hetkel kui jama käes .
Erinevus sõjalisel õppusel ja ühisjahil on ainult selles, et eksinud jahimeest ei saa kartsa panna. Sarnasus tuleb ühistegevusest ja relvadest. Seega rakendaksin seda printsiipi (üks kamandab ja vastutab) ka jahis.

Soovitused neile keda ei rahulda jahijuhataja tegevus, kas: hakata ise jahijuhatajaks või leida/valida selline jahijuhataja, kes meeldib. Aga sellel hetkel, kui otsus on tehtud pole enam midagi muud kui täita käsku (muidugi on alati võimalus ka jaht ära jätta).
Kindlasti aitab arusaamatusi vältida eelnev suhtlemine. Igasugune jäärapäine õiguse tagaajamine viib konfliktini.

[Felis Lynx]

Kui rääkida teemast vanus, siis ise tegin esimese aju kaasa 16 aastat tagasi, kui olin 14 ( arvan et täitsa paras iga oli ). Aga tänapäeval seadused karmimad ja iga väikse asja peale hakatakse juriidilist jura ajama. Tänu sellele ka täiesti põhjusega osa jahijuhatajaid kardab, et mis siis saab, kui midagi juhtub. Muidugi minu arvates satuvad noored üldjuhul jahile kas isa või vanema vennaga, nii et nemad võiks võtta vastutuse oma peale. Kui seadus muud varianti ette ei näe, siis tuleb hakata neil jahijuhatajaks selles jahis aga kui sellist võimalust pole on boss jahijuhatajaks valitud isik ja kehtivad tema otsused. Mis teha?!