.308 & 30-06

[Hunter]

Oman 30-06 ja olen sellega väga rahul, igati hea kaliiber nii suur kui väike uluki jaoks.Tuleb ainult õige kuul valida ja saab kõiki ulukeid küttida.

[Deerhunter]

Oman 30-06 ja olen sellega väga rahul, igati hea kaliiber nii suur kui väike uluki jaoks.Tuleb ainult õige kuul valida ja saab kõiki ulukeid küttida.

Igaüks rahul sellega mis tal on.Polemat paremat saand ei oska tahtagi(naistega vist sama lugu)!!!!!

[Shogun]

A mina ei saa ikka aru kuhu see paber peab mahtuma? Kas selle puitosa, mida toetab eeskäsi ja raua vahele? Või...?

[sass]

Lihtsalt võta rahakotist koidula,pane püss jalgadevahele,mahuta koidula püssiraua ja lae vahele,libista kuni padrunipesani , kui hakkama saad on kõik OK.

[Deerhunter]

libista kuni padrunipesani , kui hakkama saad on kõik OK.[/quote]

Kuni padrunipesani ei saa sest rauakinnituspolt segab aga muidu põhimõte õige.Raual peab jääma paisumisruumi.Soetasin endale eelmine hooaeg 16kal vertikaal raudadega püssi, sellel kõik poldid nii pingule tõmmatud et püss algul kohe mitte tahtnud joosta(ometi see kes müüs vana jahimees ja peaks seda värki jagama)

[Shogun]

Mis polt?! Hakkasin juba mõtlema, et jagangi millest jutt, aga... minu relval - IZ-94 Express on ehitus vist tiba teine? Nagu harilikul lahti murtaval jahipüssil, mitte vindil. Igathes kujutan asja nii ette, et see papper peaks mahtuma raua ja selle alla jääva "puitklotsi" vahele - libistades suunaga piki rauda? On nii?

[Shogun]

Deerhunter kuule, mis polte küll sinu 16 kal jahikas sisaldab? See vana (ütlesid, et vanamees) vist ise naljaviluks, või häda pärast sinna neid juurde kruttin'd-toppin'd? Mul on ka terve pinutäis relvi olnud elus (küll eriti mitte vinte). Ja ma ei tea küll, et peale ühe poldi, mis kaba läbib ja selle "taguotsast" väljub - hoiab lukukoda kabaga ühes - midagi muud seal leiduks?!

[Deerhunter]

Deerhunter kuule, mis polte küll sinu 16 kal jahikas sisaldab? See vana (ütlesid, et vanamees) vist ise naljaviluks, või häda pärast sinna neid juurde kruttin'd-toppin'd? Mul on ka terve pinutäis relvi olnud elus (küll eriti mitte vinte). Ja ma ei tea küll, et peale ühe poldi, mis kaba läbib ja selle "taguotsast" väljub - hoiab lukukoda kabaga ühes - midagi muud seal leiduks?!

Poldijutt käis vindi kohta(Sorry kui sinus segadust tekitasin)

[kakuke]

Soetasin endale eelmine hooaeg 16kal vertikaal raudadega püssi, sellel kõik poldid nii pingule tõmmatud et püss algul kohe mitte tahtnud joosta(ometi see kes müüs vana jahimees ja peaks seda värki jagama)

Olgugi, et antud teema kõvasti oma esialgsest kursist kõrvale on kaldunud, tekkis minus soov uurida järele, et kas see paberireegel peab ka sileraudsel analoogselt toimima?

[Nivaomanik]

Paberireegel peaks ikka ka sileraudsel toimima, kuna relval ju muud vahet ei ole, kui vaid tüüp. Kuul jookseb ikka rauast läbi ju. Loomulikult mõjutab lasketäpsust ka vähem kuna vahemaad väiksemad.

[sass]

Mina arvan,et sileraudsele kehtivad teised reeglid,kui püss on lahtimurtav.

Sihtimisliin on jäigalt seotud raudadega nn. kaheraudsel.Püssi laad on kinnitatud raudade külge erinevate kinnitustega, oleneb relvatehasest.
Mina seal paberivõimalust ei näe. Ja kuna metalli pindala on suurem siis on ka soojuspaisumine aeglasem.

Vintraudsetel relvadel on optika kinnitus lukukojal. Raud on suhteliselt läbipainduv ja sellest tulenevalt ei tohi rauale mehaanilist survet avaldada.
Ja ta kinnitatakse püssi laele lukukojast, tavaliselt paari poldiga. See tähendab ,et püssiraual on ainult üks kinnitus(toetus)koht, lukukoja küljes
Siit see paberivärk lae ja rauavahel.

[Olavi Kool]

vintraudse relva lasu korral väänab rauda läbiv kuul seda tänu rauas olevale vindile sellise jõuga, et kui seda vaadata aegluubis siis on näha, et raud elab täitsa oma elu. Proovige järgi kui tulistada toelt ja toetada relva selle raua mitte puitosaga siis näete, et te ei taba kohe kuidagi märki. Kui raud soojeneb ja ta teeb seda iga lasuga järjest rohkem ei tule relva rihtimisest midagi välja kui puitosa mõnest kohast vastu toetab. Olan selle probleemiga hästi kursis kuna olen näinud mitmeid mehi kes ostavad uusi optikaid ja vahetavad laskemoona aga probleem ei kao enne kui võtad relval lae alt ära puhastad sinna kogunenud mustusest ja vajadusel õõristad puitu väheke ja ennäe imet püss hakkab laskma. Siledaraudsel ei ole sellist probleemi naäinud, seal ju jookseb kuul sirgelt rauas. Oletan, et se mees kellel on vintpüssil raua kinnitus polt ees omab Rossi üheraudset, selle relvaga on lihtne keera polt lahti pane sinna klotsi sisse poldiauku lisaseib mis hoiab klotsi rauast eemal ja jälle mure murtud. Sõber lasi ära sellise relvaga 8 karpi padruneid enne kui taipas telefoni taskust välja võtta ja helistada. 100 m pealt oli märkleht selline nagu oleks sinna tulistatud haavlipüssist. Panime seibi vahele ja siis kulus veel 3 !!! padrunit ja püss oli paigas.

[Mart]

Ometi ükskord seletas keegi ära,MIKS see paberileht peab sinna vahele mahtuma.Siiani teadsin, et lihtsalt peab,aga miks,sain alles nüüd teada .

[Olavi Kool]

foorumist jooksis jutu sees läbi, et 30-06 ballistika on parem kui 308win `il, ok. aga kas keegi viitsiks võtta kätte ja lahti seletada miks kogu maailma eriüksuste ja sõjaväegede snaiperrelvad on 308win padruniga ja miks olympia laskmise 300m. lastakse 308win padruniga. Mina tean aga uurige kirjandust. Olen ka ise 300m distantsi lasknud ja võin öelda, et edukalt aj just nimelt omalaetud 308win padruniga. kellel suurem huvi asja vastu siis laadimisfoorumis kokkusaamise ettepanek ja aeg-koht olemas. Ärge ainult hakake 12,7mm snaiperrelvadest urgitsema nendega on hoopis teine asi.

[Olavi Kool]

unustasin oma targutamisele lisada selle, et kuna raud liigub otsast vaadates lasu hetkel ringiratast siis kuuli kaalu või püssirohulaengu muutmisel kuulitabamus märgis mite ainult ei tõuse ja lange nagu paljud arvavad vaid ka liigub tsentrist kõrvale olenevalt sellest kuhu on kuul jõudnud rauda väänata rauast väljumise hetkeks. Kui jäi segaseks proovi järgi ja näed, et ma ei valeta. Sellest kuramuse kuuli mõjust rauale ongi tingitud snaiperrelvade jämedad rauad aga jahilaskmisel me võime endale seda pisikest "käevärinat" lubada