No ja lõpuks saab siis selle Pedja looduskaitsealaga ehk ühele poole
http://tartu.postimees.ee/201106/tartu_ ... 9592.php?r
Tea, kas jahimehed sellest kaitsealast ja selle laienemisest rõõmu ka tunnevad. Nendel rabasaartel peesitavatel huntidel-karudel on kere ikka sellest jõhvikasöömisest täitsa hele, sest olles selle kaitsealaga piirneva jahisektsiooni liige, olen viimase 7 jahipäeva (4 nädalaga) jooksul pidevalt hundijälgi kohanud. Kõikjal. Ja kolleegid absoluutslt alati ka karude pasalaadungeid hommikusel ringkäigul kohanud, mida eelneva kümnendil polnud. No suht harva ikka.
Kõrvalsektsioonid siplevad vasikaliimidiga.
Kas loodud õnn ongi õuel
Kuidas Pedja looduskaitseala põhja ja lõunanaabritel see tunda on andnud ka!? Oleks huvitav kuulda.