Laskekatse Soomes

[mango]

Äkki võiksid tiirud kehtestada mingist paugu-kogusest alates soodushinna? Et kui ostad 40 pauku, on selline hind, sealt edasi -20%, mh, ah? Või olen ma liiga utopist? Teine küsimus on see, et kui tiir müüb asja, mida mina oma püssis jooksma ei saa, siis pole mul sest ju kasu... mis tähendakss, et tiirude laskemoonavalik peaks olema üsna suur, mis tähendab moona all kinnioleva raha koguse olulist suurenemist... nii et pole vist reaalne.

[kakuke]

Kas mõistlikuks prääniks poleks asi, kui tiiru kasutamise eest üldse raha ei kasseeritaks, va. otsesed kulumaterjalid või needki võiksid tegelikult olla ühiskassast kaetavad.

[baddmann]

Tiirus töötavad (selles väga mööda ei pääse) inimesed tahavad palka saada. Tiiru omanik reeglina tahab kasumit. Kui omanikuks on keegi muu peale MTÜ, siis...nojah.

BM

[22LR]

Olen ise mõnel korral Soomes koos kohalike jahimeestega tiirus kätt harjutanud.Tiir EU,valla(kunto) rahade ja jahimeeste käterammuga ehitatud.Raha ei makstud kellelegi,asi toimis ühiskondlikus korras .Väljaspool jahihooaega pidi praktiliselt igal nädalavahetusel tiirus tegevus toimuma.Tiir muidugi 4 sektsiooni peale.Isegi sõjavägi pidi aeg-ajalt kasutama.100 m rajad,heitemasinaid seal ei kasutatud. Ehitatud vanasse liivakarjääri.Vahva ja lihtne asi! Katusealune ja paar kohtunike ruumi ka.

[kakuke]

See asi oleks ikka mõistlik kui toimib nagu jahinduses loomade peibutamine. Algul söödetakse koht sisse (raha ei võeta) ja hiljem kui on tekkinud traditsioon, on võimalik ka raha küsida. Turu sisse söötmist kasutatakse ju igapäev.

[kraavik]

Julgen tiirude kohapealt kah natuke sõna võtta. Eks tiir ole oma peremehe nägu. Kellele on tähtis papi teenimine, kellele on laskmine lihtsalt südamelähedane. Selge on see, et peale maksta ei saa keegi. Ega´s tiiru kulud vaid taldrikute/märklehtedega piirdu. Ja leidub veel inimesi, kes ei küsi tiiru kasutamise eest pennigi (oma kogemusest seda küll kuulitiiru puhul ja oma märklaudade olemasolul).
Mis puudutab kohustuslikke laskekatseid, siis ausa tiiruomaniku juures kulub väheharjutanud meestel nagunii lasekatse sooritamiseks pauke kaugelt enam kui terve aastaga metsas. Võtke heaks või pange pahaks, aga ma tõesti ei mõista jahimehi, kelle eesmärgiks on võimalikult väikese padrunikogusega (loe: võimalikult väiksema rahakuluga) võimalikult palju liha lauale tuua.

[Aarne]

Sattusin ka siia lugema ja mind väga pani imestama vähikäik Soomemaal, jooksud on laskekatsest ära võetud. See on ikka väga kummastav, loodan, et seda lollust ei sünni Eestimaal. Meie laskekatse on ju põhjanaabritelt üle võetud, pehmendava mööndusega, et lubasime ühe 0, kuna laseme 100m pealt. Soomlaste karmus ja pidev harjutamine oli heaks eeskujuks. Jahipraktiliselt on oluline just liikuva märgi laskmisoskus kui tihti siis ajujahis põder seisma jääb. Kahtlemata on ilma harjutamiseta võimatu liikuvat looma tabada, hea kui mööda lastakse aga viga horisotaalil tähendab kuuli ***** kihutamist. Kepitoe kasutamine jooksva uluki puhul teeb asja veel hullemaks. Kuuldavasti on Soome jahindusse sekkunud ebakompententsed aga kõrge positsiooniga asjapulgad, hoidku jumal meid selle õnnetuse eest.

[Patterdale]

http://www.riista.fi/index.php?id=50&group=1&mag_nr=1

[Mait Mägi]

Tere kõigile jahimeestele ja laskuritele.
Jah on kurb tõdeda et ei nõuta laskekatset haavlitega laskmisel! Mis oleks hädavajalik. Ja mitte ainult! Kuulates jahimeeste jutustusi (kelkimisi),kes kui kaugelt on lasknud linnu või looma ja mis haavli nr on olnud. N: Lasin sokku 70 m pealt ja nr 1 tabasin ühe teraga ja näe kätte sain jne jne. Se on paraku ainult üks näide. Paha tihti tuleb hirm peale, sest neende laskude kohta võib ütelda fraasi " Panin paugu karja (parve) sekka, ümber ringi kõik jäid vakka"!
Tänaseks on möödas 20 aug mis on esimene sügislinnujahi ava päev.
Nähes kuidas paljud mehed oma relvadega ringi käivad (ohutustehnika) ja kui kaugelt (laskekauguse määramine ja hindamine) pardile ning kahjuks ka teiste mitte jahilindude ja kullide) pihta lastakse olenemata (liigist). On se siiski jube! Kurb kui nii veendutakse oma laskeosavuse üle ning veendutakse otsustamaks kui kaugelt lasta, või tehakse seda lihtsalt lõbu pärast. Vabandust kui mõni tunneb ennast puudutatuna. Kuid se on probleem!
Kuid siiski tänud meeldivatele jahikaaslastele ja soovin kõigile jahieetikast lugupidavatele jahimeestele nii noortele algajatele, meestele kui veteranidele teravat silma ja täpset kätt nii jahil kui laskeradadel. KIVI KOTTI.
Mait

[Üllar Tamm]

Nüüd Soomes olles suhtlesin Parkano lähedal ka ühe kohaliku jahimehega. Neil sellest aastast laskekatsel seisvasse märki neli lasku Lasta võib ka istudes ja tuge kasutades
Kohaliku sõnul uus kord selleks, et ka vanad tudisevad pensionärid saaks oma katse tehtud ja püssiga metsa põdrajahile võiks minna No ma ei tea, kas ise riskiks sellise jahikaaslase laskeulatuses kütiliinil seista...
Mees kurtis ka, et varasem suur laskelimiit hakkab tunda andma, põtra on vähemaks jäänud. Neil jahimaad ca 5000 ha ja sel aastal 10 põdraluba. Varem lasid hooajal 15-20 põtra. Metssiga pole, ainult valgesabahirved, jäneseid piisavalt ja linnud. Muideks, jänesed neil suuremat tõugu, mõni annab eesti hagija mõõdu välja kogult, ise nägin ühte sellist Äkki Feen võtaks asja ette ja orgunniks meie maadele tõuparanduseks neid loomi mõned Ehk õnnestuks siis foorumlastega neid ka taga ajada, suurele loomale lihtsam pihta ka saada

[Ahto Kattai]

See on siis juba nagu ühel meiekandi mehel ,kellel pidavat nii suured mesilased olema ,et kui taruse poevad ,siis kohe laastud lendavad
Mõningane tõde nende jänestega võib ju olla ,mida põhja poole seda tugevam loom peab olema ,et elutingimustega toime tulla.
Kivi kotti!

[sergo]

siin eespool juba suuresti kõik asine ära mainitud aga ikkagi tahaks ka kaasa lüüa:

- kuskil mingi teise teema all kirjutasin, et tarvilik oleks ikkagi iga aasta katsed teha, olgu või paarkümmend pauku. Ehk ei peaks esimesed kümme lõpparvestusse minemagi kuid annavad (suurema?) kindluse jooksva looma puhul. Ja ega seisvat loomagi alati kerge lasta ole. Ja loomulikult nii siledast kui vindist, kuuli ja haavliga. See lõppkokkuvõttes ainult meie endi huvides. No hea küll, kuni viiskümmend. Selle kannatab mõistliku asjakorralduse puhul iga mees ära.

-loomulikult arvatakse ja õigusega, et mida rohkem tiirus peab käima, seda rasvasemalt tiiruomaniku, moonakaupmehe ja muidu asjameeste "lõug läigib". Aga nii peabki see olema! Kes viriseda ja vinguda tahab teeb seda alati. Mehed on ju oma töö ära teinud ja kui hullu hinda ei küsi siis OK. Ärgem unustagem seda, et meie jahimeeste seas veel oi kui palju kasvatustööd vaja teha. Oma nägemuses näeksin tulevikus tiire mitte ainult laskmise jaoks vaid ka laiemalt jahti ja loodushoidu toetavate kohtadena. Tean, et see on hullu unistus aga teisalt, miks ka mitte?

Ise mõtleksin nõnda, et linnujahikatsed hiljemalt 01 aug., suurulukikatsed 01.sept. Peale neid koheselt jahipileti pikendus, kui vastavad loengud eelnevalt (kasvõi veebruaris)kuulatud.

Ärge nüüd kohe materdama hakake, need mõtted on ainult edasiarendamiseks. Olen ise kord seajahis halvastilastud kuuli rikosetist vastu pead saanud, samuti on mulle pardijahis olles jahikaaslase lastud haavlilaengust osa krae vahele pudenenud. Aga see ei ole praegu tähtis, oluline on kuidas ja millisel valitud teel edasi minna.

[peeter]

Laskekatse tuleks oluliselt raskemaks teha . Miks ? Sellepârast , et laskmine on nagu jalgrattasôit , kui ykskord selgeks saab , enam naljalt âra ei unusta . Kui tahad jahti pidada , pead oskama relvaga toimetada , nii et sôbrad , jahikaaslased ja endal luud kondid terved . Ja , et sinu lastud ( haavatud ) loomi ei pea terve jahiseltskond hiliste tunditeni metsas otsima . Endal ka hea tunne metsa minna , kui pauku ei karda