Norma hülsid

[baddmann]

...,tõesti tuttaval ka selline cz 308 olemas kus padruni pesa täpselt 51mm tehasest -isegi enamus tehase paukke ei mahu püssi...

Ma tegelikult ei mõelnud mitte seda varianti, et relval padrunipesa liialt tihke, vaid pigem seda, et kestadel on juba Lee pressis tekkinud mingi kaela kõverus vale koha peale ja Hornady seda täielikult välja ei lükanud hiljem - kuigi kesta üldpikkus oli õige. Mõte selles, et kui üldpikkust vähendada, siis teoreetiliselt võiks juhtuda (selle konkreetse probleemi esinemisel), et kaela vale kõverus või nurk lükatakse igal juhul õigeks. Aga see ainult minu oletus, endal ei ole sellist probleemi esinenud.

BM

[Mart]

Mart , võiks meile kõigile näidata kuskil, kunagi et tema pressi ja tabureti vahel midagi viga pole-antud kesti töödeldes.

Ok! Ok! On mul ka selle taburetiga jamasi olnud, kellel poleks, ja ikka vea sealt tabureti ja pressi vahelt leidnud. Sul pikk laadimiskogemus, mul jälle müügikogemus ja kui on pöördutud minu poole, et riistad ei tööta, siis tavaliselt ongi viga sealt tabureti pealt leitud.
Aa kui nüüd edasi arutleda, kui vabriku laetud padrun välja tulistada, siis hülss peaks nagu ikka samasse püssi tagasi ka minema, muidu kaoks see ainult kaela kalibreerimise mõte üldse ära.

[Kallekke]

Õhtust Baddmann.
pressid töötanud muidu hästi,selle võib välistada.
ka igasugu muljutuid kesti õgvendatud:näit. ak 4-ja söötmishäire üle elanud, mis väändunud kaelast päris karmilt ,koos kuuliga. need nüüd kõvas kasutuses probleemidetta.
tegin nende normadega veel ühe katse, karastasin kesta üleni maha(ehk pehmendasin termiliselt terve kesta) pressist läbi ja oligi asi korras, mahuvad nüüd ilusti p.pessa,ka kest venis pikemaks 0,10.
muidugi viskan nad minema.

Tervist!

[Kallekke]

Mardile,tere.
eks need kestad sealt püssist vaevaliselt välja tulidki, sestap lasingi need ülejäänud normad ak4-ga järgmisel järgutäitmisel liiva.(jahis ei viitsinud nendega jamada, lõhud veel väljatõmbaja ära)
kunagi1995.a. jamasin koreas toodetud PMC kestadega olid teised liiga pehmed jälle. laadimisel pidi käsitlema tunnetega ja juba teisel jällelaadimisel ilmnes probleeme:nimelt peale lasku kest padrunipesas kinni nagu tinaga(mitte kõik ,iga 4.-jas või nii.) ei olnud ka muud diagnoosi kui jällelaadimis kõlbmatud.

Apsakaid tuleb meil kõigil ette.
Mardiga nõus,müügimehel peavad head närvid olema.

[bighornet]

:lol: Ei tea, mida need mehed, (kirjade järgi kokk ja pildijoonistaja) küll söövad, et metallide tehnoloogias ja terminoloogias nii kodus on!?

Eks mina larbin ikka seda, mida ise kokku keeran
(kuigi söömine pole teps mitte alati kõige toitvam tegevus!).

tegin nende normadega veel ühe katse, karastasin kesta üleni maha(ehk pehmendasin termiliselt terve kesta) pressist läbi ja oligi asi korras, mahuvad nüüd ilusti p.pessa,ka kest venis pikemaks 0,10.
muidugi viskan nad minema.
Tervist!

Kuna Sa karastasid kesta kogu ulatuses, siis loomulikult venis ka kalibreerimise tagasikäigul kogu kest. Ka kesta õla ja põhja vahe! Ja lõppeks ei mahugi selline kest enam pesasse ja kiilub täiega kinni.
Ega muidu soovitata hülsside ülaosa kiirel kuumutamisel alaosa vette uputada. Sel juhul muutub ainult hülsi kaelaosa struktuur.
Muuseas , nn "punasel" vasel toimub struktuuri taasumine peale karastamist umbes 8 tunni jooksul.
Milline koostis erinevate tehaste valgevasest hüllsidel on , ei kujuta ette, aga paar tundi annab nendega vabalt mängida
Nii et proovi uuesti.

Ja seepärast siis "kokk" soovitakski peale hülsikaela termilist töötlust ja kalibreerimist teda kohe kuuliga mitte laadida enne kui kaelaosa uuesti nn "kõvaks tõmbab". (arvan min mitte enne 5-6 tundi).

[Kallekke]

Metallikoolitusega bighornet järsku seletaks meilegi mis nende norma hülssidega siis lahti oli? kui sa tahad öelda et kuumutatud kaelaosaga kestadel ainult kuumutatud osa venib siis järsku seletaksid miks korduvkasutuses olevad hülsid kannast umbes 1,5.sm. halgevad(järsku hakkab "struktuuril" kuum süttimise lähedal ja ta kolib kaelaosa poole jahedamasse!) kus pole kuumutamisest lõhnagi.ja pooma hakkas kanna ja hülsi esimese valtsi vaheline osa mis kuulikraeks muutumas.iga kesta pikkusmõõt muutub kasutades ka kuumutatud või mittekuumutatud hülssidel,minimaalselt muutub oma relvast tulistatud kestade kasutamisel ja ainult kaelaosa töödeldes. sellest jutt oligi et samast püssist võetud kest enam sinna tagasi ei mahtunud. Samuti pole näind et tehases kesta kaela karastamiseks nad kuhugi vette istutatakse, nagu metallimees kindlasti teab tekivad erinevate temperatuuride ristumisel PINGED.Võiks ju Norma tehasele teada anda et Eestist üks valjem kraekuumutaja tulemas ja koligu nüüd tehas mõne suurema lombi äärde. "KÕVAKS TÕMBAB" mul ka midagi kui naabritüdrukut bikiinides näen.

[bighornet]

... miks korduvkasutuses olevad hülsid kannast umbes 1,5.sm. halgevad...
Samuti pole näind et tehases kesta kaela karastamiseks nad kuhugi vette istutatakse, nagu metallimees kindlasti teab tekivad erinevate temperatuuride ristumisel PINGED.Võiks ju Norma tehasele teada anda et Eestist üks valjem kraekuumutaja tulemas ja koligu nüüd tehas mõne suurema lombi äärde. ..

1) Mis nende hülssidega seal 1,5 sm kaugusel toimub? Ehk selgitaks veelkord.
2) Kui noormees nüüd veidi tähelepanelikumalt neid Norma hülsse uurib, siis ehk märkab ka, et Norma tehases küll hülsikaelu termiliselt ei eeltöötle. Pole neil Norma hülssidel häda midagi.
3) Teadmisi laiendad, kui vaatad Lapua hülsi otsi. Neil on eelneva termotöötluse värvimuutus selgelt näha. Nõrk sinakas toon on ikka veel säilinud. Ka 1 sm allpool kaela. Seega noormees võiks pigem Lapuas promoja olla.

4) Ja oletatavalt teeb Lapua seda sarnaselt induktsioonmeetodile vms.
5) Kodusel teel kaela kuumutamisel toimub lihtsalt hülsiotsa lõõmutamine, mis on paarsada kraadi allpool vase karastamistemperatuuri. See moodus on välja pakutud selleks, sest vaevalt keegi käepärasemaid seadmeid põlve peal nokitsemiseks omab.
6) Kiivalt hoidutakse hülsi alaosa ülekuumutamisest (ise rida ja ei puutu praegusesse teemasse).

Terase töötlemise teadmisi nüüd nii lihtsustatult vasesulamitele küll üle kanda ei saa! Messingil mingi 1 % rauasisaldus oma grafiidihulgaga on täpes.
Aga et erinevate temperatuuride ristumisel väikesed pinged tekivad, pole hullu midagi. Vask ja selle sulamid on nii head soojusjuhid ja niivõrd plastilised , et võib täitsa rahulik olla.

Edasisel kokkamisel peaks noormees põhiliigutusi siiski täpselt järgima, see kehtib nii makaroniaugu puurimisel kui ka seenetreimisel

[Sarvik]

eh, kindlasti ei ole ma metallidetehnoloogia spetsialist aga subjektiibsele kogemusele tuginedes tundub mulle et just norma kestad kestavad teistest kauem....usun et mul on norma kesti mis on üle 20X pauku teinud...

ja kõige vähem kestavad kestad mis on tehases kinnivaltsitud....just valtsinurgast hakkab tavaliselt pragu jooksma mis kesta kõlbmatuks teeb ja teinekord juba 2-3 laadimisel...

[bighornet]

...
ja kõige vähem kestavad kestad mis on tehases kinnivaltsitud....just valtsinurgast hakkab tavaliselt pragu jooksma mis kesta kõlbmatuks teeb ja teinekord juba 2-3 laadimisel...

Ja muuseas teostab just Lapua selle kuuli väljastpoolt kinnivaltsimist.

Puukoi uuringust, kus ta ütleb Norma hülsi põhja olevat 0,5 mm paksemana teistest, leiabki vast seletuse sellele, et ilmselt on Lapua hülsimaterjal sedavõrd kaledam ja lubab hülsi põhja teha sedavõrd ka õhema, kuid veidi enne laadimist kuumutab hülsikaela, et saaks teda kuuli sissesurumise järel defektideta väljastpoolt valtsida. Mine tea neid "know-how"-sid

to Kalleekke:
Mõeldes veelkord selle Sinu hülsidefekti ja kinnijäämise peale, siis julgen arvata, et kuna kogu hülsi mahakarastamise järel jäi selle materjal siiski nii pehmeks, et peale lasku ei tõmbu ta enam jääkpingete abil sedavõrd kokku tagasi, kui üleni töötlemata hülss. Pauk lööb hülsi mõõtmetelt täpselt padrunipesa kujuliseks- suuruseks ja selliseks ta Sul ka jääb. Liig pehme. Kuumutamise temperatuuri teed pealegi silma järgi ja nii tulebki ebaühtlaselt sinine värvus ka veel igaühel.
Töötlemata kest tõmbub koheselt veidi tagasi ja ei kiilu.
(Analoogne nt suruõhuga või lõhkeainega survestantsimise tehnoloogiale).

[kaidojaht]

Eile laadisin uue portsu norma kestadega ja nägin hulga vaeva. Kestad on ikka jube kaledad, ei lähe mõõtu. Vanemad norma kestad on paremad.

[Ahto Kattai]

Minu kogemus on see ,et mitte niivõrd ei sega see hülsi pikkus korralikult rauda minemast (lukk ei sulgu),vaid võõra püssi veninud kestasid annab vahel tõsiselt pressis kangutada ,et neid mõõtu saada ,et need ka täpsema padrunipesaga püssi läheksid.Tavaliselt pole samast püssist lastud kestade sobivusega samale püssile mingit probleemi (peale kalibreerimist) Olen proovinud neid mitte sobivaid kesti lühemaks trimmida,aga see ei aita ,järelikult on tegu ikkagi jämeduse sobimatusega!On aidanud see kui kalibreerimisel suurt jõudu vajavad kestad mitu korda matriitsi sisse suruda,et ta lõpuks ikka mõõtu saaks.Kasutan LEE matriitse.
Kas teistel ka selliseid probleeme esineb? Kalibreerimiseks kasutan seda Hornady "mett"
Kivi kotti!

[Arles]

Vahemärkus.

Eip ütle oma rumalat sõna sekka metallitehnoloogiale. Mäletan vaid omal ajal tehnikat õpetavasse kooli sissesaamise eelduseks olnud meie kalli emakeele kontrolli. Seda tehti ka näiteks füüsika ja muude tehniliste ainete õpetamise juures. Seega jätke palun seltsimeestes (sm) ja kalossides mõõtmine ometi järgi.

Arles

[Kaupo Kindsigo]

Armas lugeda kuidas kohe minnakse metalli struktuuri kallale, varsti on elektronmikroskoopia ja osakeste kiirendi kah platsis! Nii keeruliseks ei ole küll vaja asja ajada, hea et meil Bighornet kui metalli "hingeelu" hea tundja appi tuleb kui vaja teada!

Mina soovitaks "toota" endale piisav varu, näiteks ühe püssi kohta 200
(Norma) hülssi "ette"! Kõige odavam on seda teha jahikaaslastelt ärakorjatavate hülssidega pärast laskekatset (nagunii viskavad minema) või jahis paari hülsi kaupa. Võib osta ka odavamaid Jaktmach padruneid ja nendega trenni teha. Soovitaks pühenduda ainult ühele tootjale kas Lapua, Sako või veel parem Norma. Norma toodab-tootis veel Hirtenbergeri, RWS-i, Geco ja Weatherby hülsse, nii, et need sobivad ka Norma hülssidega kenasti kokku.
Hülsside "ette tootmine" tähendab, et nad on ühte pikkusesse trimmitud, kalibreeritud, sütikud eemaldatud, augud puhastatud, uued sütikud hülsidesse surutud ja laadimiseks valmis. Siis võtad mõne hea (poolmantel)kuuli, nuputad õige rohu, sobiva laengu ja laadid partii valmis. Ja ongi kõik!

Kalibreerimise käigus viskad kõik kõverad, "lombakad" , killustunud suudmeosaga hülsid kohe ära (mõni ikka trehvab...) ja jätad ainult täiesti korralikud ringlusse. 200 tk peaks olema selleks, et hülsse mitte liigselt "ära kurnata", laadimskordade arv hülsi kohta ei lähe siis suureks!

[bighornet]

kuuldavasti on Normale hülsse teinud ka Soomlased.
viimase aja Norma hülsid on nii terast täis tuubitud et pilluvad kaelast kilde ja isegi lõhenevad.
Möödund suvel müüdud Norma padrunite hülsse polnud võimalik enam mõõtu suruda-hülsi materjal nii kale et võttis kalibreerimise järel jälle vana kuju ja ei mahtunud püssi.
parim hülss on Lapua!

P.S. Soomes sama probleem Normaga.

No just see Norma hülsside terase täistoppimise jutt ajaski mul kõrvad pikaks
No mis asi? võttis sama kuju!? Kas kaela sisemõõt venis tagasi või?
Võib olla . (kuna 7 rem magn Lee holkidega olid kellelgi juba jamad, et kuul jääb liiga lobedalt, siis ka mina mursetsesin kohe Hornady holki ja seni läheb, pole veel ühtegi ära tulnud).

Ja see jutt Kaupo nüüd , et :...
Mina soovitaks "toota" endale piisav varu, näiteks ühe püssi kohta 200
(Norma) hülssi "ette"! Kõige odavam on seda teha jahikaaslastelt ärakorjatavate hülssidega pärast laskekatset (nagunii viskavad minema)..

...püsib paika ainult tasuvuse , kui sellegi, koha pealt (ja üldiselt nad sobivadki).

Ei julgegi nagu spetsiifilisemaid väljendeid kasutada (äkki Puukoi ei saagi naeru pidama), aga ilma nendeta asja olemust ei oskakski lahti seletada.
Ja pealiskaudset möga kah ei taha ajada nagu.
Kaupo, pane tähele siis Kuldi poolt juba öeldut.
tsiteerin:
Tavaliselt pole samast püssist lastud kestade sobivusega samale püssile mingit probleemi (peale kalibreerimist) Olen proovinud neid mitte sobivaid kesti lühemaks trimmida,aga see ei aita ,järelikult on tegu ikkagi jämeduse sobimatusega!

Ja mitte ainult jämeduse! Talla ja kaela vahelist osa ju trimmida ei saa.
Kui ma ikka need kõrval-laskja veninud pesaga teab missuguse püssi hülsid (ja kui need veel nö eelnevalt kogu ulatuses maha karastada- mõistad !? MAHA KARASTADA ! ) oma uude püssi topin, siis võib üks paras soust välja küll tulla. Sa ei löö päkaga kah seda lukku kinni!
Ma ei julgegi siin kõssatadagi mingitest toletantsidest ega istudest, sest Arles kohkus korralekutsuvalt juba vist, kui hülsipõhja 0,5 mm- ga ja kesta kuumutusjälge sm-tes kirjeldasin!
Ükskõik, milline tootmine (veelgi enam eri tehaste püssirauadade ja padrunitootjate erinevad vooluliinid) omab rohkem kui paari liini ja neil omakorda on erineva kulumisastmega matriitsid ja muud instrumendid (ka nendel oma lubatud kulumispiir), siis ega nalja pärast kasutata mitme täpsusastmega kontrollmatriitsi toodangu kvaliteedi kontrolliks.

Ka samal päeval tehasest tulnud püssi padrunipesad on erinevad, mis sest et kehtestatud tolerantside piires.
Vool-tootmisliinilt tuleb Kõike Ja seda isegi "mitteVenemaal" !
Kaasaegsed elektroonilised kontrollandurid saavad praagile ruttu pidurid peale. Aga enne seda toodetule?
Ainult venelaste automaadid ja moon oma lobedusega ja tõrkumatusega kogu maamuna üllatanud. Pane või mudast võetud kartulile säraküünal taha ja põruta
Aga mõnede teiste toodang?

Ja tore kõik ainult tehase moona ja enam-vähem uutemate püsside puhul!

Aga meie püüame ju probleemi selgitada korduvkasutuses olnud hülssidega, mis polnud õigesti töödeldud! (mokk kinni CZ kvaliteedi koha pealt).
Justkui peale hülsikaela too hülss mujalt ei deformeeruks
Kui tegu on kadeeritud terashülsiga on lugu jällegi kardinaalselt teine.

Kallekkesele veel niipalju, et sommide hülssidel võib tsinki, mitte terast olla koostises ehk teistmoodi kui Norma oma tootel.

Sorry, kui liiga pikalt läks.
Lumi tuli nagu maha ja annan seega 3 päeva rahu
Kokkaja BH.

[Kaupo Kindsigo]

Küsimus:
Olete näinud 308 Win hülssi mis on tulistatud 30-06 Spr kaliibrisest relvast?
Ei ole? Minge Männiku tiiru Anti Järvelaid näitab! (laskekatse sooritajal läksid padrunid ja püssid segi...)
Tulemus: 308 Win hülss on ilma töötlemisjälgedeta silindrikujuline toru! Hülsi koonuselist "õlga" ja kitsamat suudmeosa ei ole! Mingit jälge töötlemisest ei ole!

Vastus: Hülss on nii plastilisest metallist, et omandab/võtab lasu toimel padrunipesa kuju. Nii juhtub ka nende "võõrastest" püssidest tulistatud hülssidega mis pärast ümberlaadimist ja ühte lasku kohe "oma " püssi mõõdud võtavad. Pärast on juba lihtsam...