Sosnovski karuputk

[Feen]

Kuna tegelen sellise asjaga, nagu Sosnovski karuputke leviku uurimise ja tõrjeplaani välja töötamisega (st. kuulun töögruppi) ja varsti hakkab trall jälle pihta, siis viskas tulukese põlema... kes veel teab selle taime kolooniate asukohti paremini kui jahimees Ise tegutsen Viljandi mk. rühmas. Ja seal teada 98 kolooniat... kui ma õigesti mäletan... või läks juba üle 100. Eks paari nädala jooksul saan eelmisel aastal tehtud tulemustest kokkuvõtte, ja siis uue hooga tegutsema. teemaks keskkonnasäästlik tõrje. st. max looduslike vahenditega (labidas , ader, käärid...), aga sel aastal kasutame mürki ka (kivihunnikud jms)...
Aga kuhu ma nüüd sihin. Üleskutse. Kui sa tead mõnda raskesti märgatavat kolooniat, nt. teedest eemal vm, siis äkki saad privaatselt teada anda (asukoht, ligipääsetavus jms), tegelikult on kõik teated oodatud.Äkki saan kunagi kaardi ka üles riputada, kuhugile, et mis kolooniad teada. Hetkel see niisama arvutis. Ja kuigi uurimine käib Tartu- ja Viljandimaal, siis on oodatud teated üle Eesti. Viljandimaal tulen ja viskan kindlasti pilgu peale, ja äkki siis tõrjume ka. Aga sellest taimest vabanemiseks tuleb teadlikult, kannatlikult ja pidevalt tegutseda, siis saab lahti küll... muidu nagu mõnes Venemaa piirkonnas.
Ps. kui kellelgi selle taimega probleem, siis võin nõu anda, Viljandi maakonnas ka kohapeal.

[kakuke]

Eks paari nädala jooksul saan eelmisel aastal tehtud tulemustest kokkuvõtte, ja siis uue hooga tegutsema. teemaks keskkonnasäästlik tõrje. st. max looduslike vahenditega (labidas , ader, käärid...), aga sel aastal kasutame mürki ka (kivihunnikud jms)...
Ps. kui kellelgi selle taimega probleem, siis võin nõu anda, Viljandi maakonnas ka kohapeal.

Järsku riputaksid siis selle kuhugi ülesse ka, et teistel oleks hea vaadata. Olen selle teemaga ise ka natuke kokku puutunud ja tuttavad maal on selle vastu vikatiga labidaga jne. võidelnud aastaid, aga tulemust nagu polekski. Hirm tuleb peale, kui vaatad, kuidas koloonia laieneb ainult. Järsku kirjutaksid avalikult kohe, et kuidas ja mida teha, et neist lahti saada, sest varsti on see juba kõigi suur probleem (eks pea seda juba praegugi olema). Eriti huvitaks teema kemikaalidega tõrje.

[Feen]

Kõigepealt selline koht kust leiab ankeedi koloonia leviala ja iseloomu kirjeldamiseks. http://www.envir.ee/looduskaitse/karuputk.html
Vaatasin, et sinna pole seda head voldikut üles riputatud (ma polegi seda digitaalsena näinud, uurin asja, äkki ikkagi kusagilt saab). Kui keegi viitsib täita... siis oleks hea: samas, piisab ka lihsalt asukohast ja umbkaudsest suurusest.

Nii, mõned soovitused. kui on vaadatud mida internetist leiab ja voldik ka üle vaadatud, voldik ikka väga hea ja rõhutab mõningaid asju mida ma ka nüüd tegema asun.

Kõigepealt selline oluline asi. Kui on mingi koloonia, ja naabermaal on kasvõi üks taim mis viljub, on kogu mitme aasta töö suht metsas (üsna suur tagasilöök kindlasti). Nii, et kus iganes lähedal taimed, sealt see hävitada tuleb, st. max koostöö naabrite ja maaomanikega. Kui omanikku pole teada või teda see ei huvita, siis tasub igatahes järjepidevalt kõik õisikud (kohe nende tekkimisel) ära lõigata ja kotti ning ära põletada.

Siis selline asi mida kusagil mainutud pole, aga kogemused... turvavarustus ja tõrje. Soovitav on teha tõrjet pilves ilmaga (nahka kahjustav ühend avaldab toimet koos UV kiirgusega). Aga tahtsin öelda, et kui ettevaatlikult teha ja tedalikult, et mahlaga ennast täis ei lädista, siis ei ole mõtet ennast kummiülikonda pakkida (meil on nii halb kaitseülikond, et pilves ilmaga hakkab lihtsalt higistama, päikese käes sai kummikust liitrite kaupa higi välja valatud). Nii, et pükstest nt. teksad vm pikad püksid, jalatsitest ajavad ka potased asja ära, ja kindlasti kindad, mida vettpidavamad ka tugevamad seda parem (ehk siis tavalised töömehekindad). Päikese käes on isegi sellist lollust tehtud, et palja ülakehaga taimi labidaga tõrhutud. Aga ainult 1 pisike vill oli, nii, et saab ka nii. Aga seda ainult siis kui taimed veel alla 50 cm, suuremad kipuvad rohkem vastu minema.

Hetkel pole muud soovitada kui see brośüür otsida, seal on muu vajalik info olemas. Mina aga katsun leida selle digitaalsel kujul, et oleks mugavam vaadata.

Ps. niitmisega see halb lugu, et see nagu võilill, lõpuks jäävad ikka sellised taimed, kes täiesti maadligi hoiavad, ja katsu siis niita. Niitmine hea sellesks, et neid kontrolli all hoida. Ja samal ajal tuleb tegeleda (jõudumööda, aga järjepidevalt ja nii, et kusagil ükski taim ei viljuks) sellega, et kaevata taim juurekaelast saati välja (nii u 10 cm maa seest juur läbi) siis taim välja ja visata lihtsalt kuhugile kus ta ära kuivab (peaasi, et pidevat niiskust ei saaks. teeservad, heinamaa, kivid jms väga sobivad). Ja suuremad alad üles künda. Ja siis labidada kõik taastuvad taimed üles. Ja arvestada mitme aasta pingutustega. Aga kui aeva näha, siis saab lahti küll.
Mürgitamise teemal saan varsti koolituse, siis oskab pikemalt pajatada. Aga kasutatakse glüfosaadi paasil tehtud mürke (Roud-Up nt).

[kakuke]

Kõigepealt selline oluline asi. Kui on mingi koloonia, ja naabermaal on kasvõi üks taim mis viljub, on kogu mitme aasta töö suht metsas (üsna suur tagasilöök kindlasti). Nii, et kus iganes lähedal taimed, sealt see hävitada tuleb, st. max koostöö naabrite ja maaomanikega. Kui omanikku pole teada või teda see ei huvita, siis tasub igatahes järjepidevalt kõik õisikud (kohe nende tekkimisel) ära lõigata ja kotti ning ära põletada.

Karuputk oli vist kahe või kolme aastane taim (kui eksin siis palun parandage mind), aga õisikute eemaldamisel, olen tähele pannud, et see võib x aasta vanuseks taimeks muutuda, mis on minu meelest suurim probleem ja õisikuid ei põletata mitte nalja pärast vaid need võivad kergesti järelvalmida peale eemaldamist. Aitaks minu meelest mehhaanilisest töötlemisest ainult see, kui saaks pidevalt muruniidukiga niita või kemikaalidega töödelda. Labidaga juurte lõikumine on tundunud kilplasetööna, nagu raiuks lohepäid, et lõikad ühe ja mitu tuleb asemele. Millised on olnud tulemid selle taime tõrjumisel? Ise pole siiamaani midagi positiivset täheldanud. Minu meelest on see oluliselt suurem probleem, kui varesed ja väikekiskjad ja kõik selle ümber tundub jõuetu olevat (siiamaani vähemalt).

[Feen]

Ahaaa... siin nüüd eksiarvamusi mitu. Alustaks selles, et kui asjaga algust sai tehtud, oli optimism suur. Teisel päeval enam polnud. Nüüd on jälle teadmisi juures ja optimismi ka.
Karuputked on jah mitmeaastased taimed... elavad isegi vanemaks kui 3 aastat. Õitsevad ja viljuvad ühe korra, pärast seda vana taim sureb. Hakkab kasvama juurekaelast (sealne mugul) kui sellest alt poolt juur läbi raiuda, siis ei kasva enam uute taime. Juurtest uusi taimesid ei tule. St. kui taim kasvab suureks, on tal kulunud piisavalt energiat (õied+vars+lehed), et kui õied ära korjata, siis tal uues aastal lihtsalt energiapagas otsas ja nii ta sureb. Niitmisel jääb aga juurikas maasse ja uuel aastal uus taim. Kui niita mingi 6-7 aastat, siis lõpeb taimel tavaliselt jõud ja ta sureb alles siis, ja niita tuleb ka mingi 3-4 korda kasvuperioodil, ja nii, et õitsema ei läheks.
Nii, et kui ala on nii suur, et kaevamine ei aita (aitab, aga võtab kaua aega ja nõuab palju vaeva), siis vaja künda ning siis labidaga. Õite korjamine oluline siis kui muu tõrje maha magatud. ja taim sureb tavaliselt siis ära, ja mitme aastaseks ta sellest ei muutu. Ahjaa... esimesed 2-3 aastat on taim ikka väga pisike, selline u.5 cm esimesel aastal (ei näe üldse putke moodi välja) ja edasi kuni 10 cm, 1-2 lehega. Aga kui õievars moodustuma hakkab, siis kasvab taim ikka väga suureks (õievars ikka mitu meetrit, 2 m on ka mitmuses ). Ja siis ta sureb. Aga jättes mulda palju seemneid (millest, hoolimata väga madalast elujõulisusest, kasvab nii mõnigi suguküseks).

[Feen]

Tulemites veel. Viljandimaal oli üks suht suur koloonia, 2 talu maal, millest parenaised jagu said. Kaevamise ja niitmisega. Mürgitamise kohta, see on hea, st. efektiivne, aga muud taimed ka kannatavad, soovitav on, kui ei kasutata mürke mujal kui muuks tõrjeks ebasoodsates kohtades. Aga kui on valida, kas mürgitamine või taimede rahule jätmine, siis on esimene variant alati teretulnud. (ise olen mürgi mõju taimeldele näinud... no, kuivab ära küll). Soovit. kasutada käripritsi.

Ps. vabandan, et jahifoorumis taimede teemaga sõna võtan. Aga kuna jahimehed hästi informeeritud, ja samas ka palju looduses viibivad, siis kasvõi ohutuse kaalutlustel... Ja äkki abiks ikka.

[valge vares]

kogemus näitab, et kõige laiema haardega levitajad on floristid ja muidu ilusatest/huvitavatest taimedest innustujad. võtavad ilusa tutsaka ja toovad näiteks kingituseks, proovi sa pärast neist putkedest kodu ümbruses lahti saada... tõsi ta on, et mundris peab olema, kui nendega plaan võitlema minna, sest see mahla mõju on küll suht individuaalne, aga need villid on ikka pagana valusad ja ei taha sugugi ära ka paraneda.
kas sosnovski vastu võitlemiseks on mingisugused lepingud või koostööd ka naabermaadega olemas? eesti kagu nurk ehk siis misso kant on üsnagi putkekest täis, aga kui petserisse sõita, siis läheb sootuks putkepadrikuks kätte.

[Feen]

Jah, tuleb tunnistada. Venemaal on see suur probleem, ja asi hakkabki nii olema, et piiriäärsetes alades (Läti oma samuti) saab sellega vatti näha. Euroliidus, ma loodan, on mingi projekt olemas, igatahes käivad targad tegelased koos ja arutavad asju. Ja, seda loodan ka, on tulevikus võimalik hea projekti korral (et seda kirjutada ja oskuslikke tõrjeviise, st. ka keskkonnasäästlikke, sinna sisse surada) euroraha ka saada. Eestis konkreetne kava, planeeritud 2003-2010 aastaks. Eesmisel ja sel aastal on tegemist teatud ulatuses tõrjega, aga põhiliselt levikuala määramisega ja tõrjemeetodite välja töötamisega. Ja kui keegi raha hakkab taotlema, siis on see hetkel raske, sest puudub kindel kava ja projekt, et kuidas tõrjuda. tegelikult saab seda juba hetkel enam-vähem teha, aga kui selle aasta tulemused sügis-talveks paigas, siis on neid andmeid kasutades lootus suurem. Eelmisel aastal ei rahuldatud ühegi valla taotlust teemal - andke 10000, karuputk teeb liiga. Kirjutada tuleb ikka seda, et kui suur ala, mis tingimustel tõrjuda, kuidas seda teha, ja näidata konkreetsed kulutused.... arvatavasti on nüansse veelgi.

[kakuke]

Ahaaa... siin nüüd eksiarvamusi mitu.
St. kui taim kasvab suureks, on tal kulunud piisavalt energiat (õied+vars+lehed), et kui õied ära korjata, siis tal uues aastal lihtsalt energiapagas otsas ja nii ta sureb.

Milline aeg siis oleks kõige parem antud taime väljakaevamiseks, st. kunaseks on taim nii küps, et uue tootmiseks pole enam energiat või sellist aega polegi ja läheneda tuleb individuaalselt. Hea, kui saan siin sellest natuke aimu ja eks see ole kõigi looduseinimeste mure. Mis jahtigi seal pead, kui putked ntx nii kõrged, et põdergi tagant välja ei paista, teistest loomadest rääkimata.

[Feen]

kaevamiseks on juba nüüd sobiv aeg. meie alustame sellega 10.mail. kaevata on kõige parem siis kui taimed väikesed. St. lihtsam on juurt läbi lüüa. ja taimega on ka kokkupuute võimalus väiksem. Kaevamist võib teha muidugi igal ajal, aga suve lõpus on kasutegur väiksem ja töö raskem. Kindlasti on soovitatav kaevamist (jm tõrjet) teha seni kuni pole ühtegi taime alles. Suurte kolooniate kaevamine on liiga aeganõudev töö. Seal ongi vaja künda ja mürgitada ja alles siis kuikoloonia suurus oluliselt vähenenud, kaevata. Juuni/juuli on ka tõrjeks sobivad ajad. aga kõik sõltub ikkagi koloonia suurusest ja taimede vanusest ja sellest kui soodsad ilmad kasvuks olnud on.

[Feen]

Et nüüd siis kuulutaks suure häälega uuesti - Viljandi mk raffas, kui kellelgi mõni putkekoloonia meelehärmi teeb, 11ndal hakkan asjaga tegelema. Ja kui koloonia jääb nii hektari piiresse, siis saab asjaga ikka põhjalikult tegeletud. Hea võimalus. Ainult asukoht teatada ja tullakse tehakse asi ära, ja tasuta. Selle nädala jooksul oleks hea teatada ja jätta kontaktandmed, siis saab asja pikemalt arutada. Jahilisti panen ka teate.

[kakuke]

Vaatasin, et sinna pole seda head voldikut üles riputatud (ma polegi seda digitaalsena näinud, uurin asja, äkki ikkagi kusagilt saab).

Kes käis/läheb metsaistutamise talgutele, sai/saab sealt koos muu paberimajandusega ka lõpuks selle eelmainitud voldiku.
Lugedes seda voldikut, selgus, et aeg mis antud nuhtluse hävitamiseks kulub on min. 4 aastat.

[Shogun]

Huvitav, kas sellele taimekesele mõnd bioloogilist venlast ei leidu - mõnd putukat-mutukat, või limukat-nälkjat vms? Siis ju kõige lihtsam ja loogilisem oleks tuua selline tegelintski oma "perekonnaga" ja las paljunevad ning priitoitu naudivad. Ise elasin veel kolm aastakest tagasi Viljandimaal, Allaste kandis ja mäletan väga hästi seda hullu taime - Karksi ja Karksi-nuia ümber teda kõvasti oli, eriti kiriku kandis. Võiks ilmselt ka väiksema ala puhul kaaluda kilega katmist. Ja kui seda ala saab, sis tuleks hoida aastakest 1-2 seal all Ma olen üsna kindel, et putkeraisk otsad annab selle töötlemise peale. Mul oli eelmisel suvel tahvel plekki segumasina kõrval maas, et parem toimetada oleks ja seal ei taha mitte üks lible rohtu kasvada käesoleval aastal!

[kakuke]

Võibolla isegi kuskil leidubki selline vaenlane, aga hoidku jumal selle eest, kui peale putke nahkapanemist hakkaks see muid põlisasukaid nahka panema. Kui nüüd õieti mäletan siis oli kunagi Austraalias mingi kaktus probleemiks, vohas nii mis kole. Sellele leiti küll kuskilt vasturohi, mis ainult antud liigist toitus.

[Feen]

Nüüdseks nädal juba Viljandimaal ringi liigutud ja kirjutan siia 2 kirja. Esimene on putke teemal, teine loomade teemal.
Kõigepealt pajataks sellest, et Viljandimaal on mingi projekt veel tõrjeks raha saanud, teostatud on seda mingi nädal-kaks tagasi (mürgitamisjälgede järgi otsustades). Aga kurvaks teeb asjaolu, et hirmsasti on mõttetud tööd tehtud ja raha kulutatuda. Mürgitatud on osaliselt (koloonia piires võttes), palju on kahjustatud muud taimestikku, ning pole üldse arvestatud sellega, et veekogude ääres (eriti ojad ja jõed) ei tohi mürgitada lähemal kui 10 m. Nii, et tõrjumisel peab kindlasti arvestama asjaoluga, et ükski taim ei viljuks, aga kui mingit suvalist tõrjet teha ja pooled taimed ikkagi viljuvad, siis on töö kasutegur null. Tegelikult seda isegi 1-2 viljuva taime teemal. Ja sellised kolooniad, kus oleks ühel inimesel tunnike nokitseda (max) on ka mürgiga üle lastud. St kiirelt ja mõttetult. Eks meil ei jää ka muud üle kui need kolooniad üle mürgitada, samas, muidu oleks kaevanud. Ja uurimistulemusi segab see ka, et kuidas kaevamine mõjutab kolooniat. Mõnes kohas on ka positiivseid märke eelmise aasta tööst. Putke teemal aitab, nüüd loodusteema.