Sõpradega juhtus nädal tagasi ühes rabas imelik juhtum. Käisid mööda laudrada ja nägid eemal metsist. Jäid seisma ja hakkasid pilti tegema. Kui äkki metsis hakkas lähenema ja ründas neid. Ja nende jutu järgi oligi nii, et hakkas nokaga käest kinni. Nad tegid pilti ka ja lubasid saata ka sellest pildi, kus metsis kätt ründab.
On see tavaline käitumine metsise puhul?
Allan
Viimati muutis tihane, R Mär 09, 2007 11:51 pm, muudetud 2 korda kokku.
Mõni lind ongi selline. Jõgevamaal Pala vallas pani metsis kuuseistandusele sellised põõnad et oli pandud. Lõpuks meie vana jääger Vahur Sepp viis linnu Elistvere loomaparki. Nimeks sellel linnul Metsik-Jossu.
Sellest ka artikkel kohalikus lehes Vooremaa.
Viimasel ajal suht tavaline asi.Seda juhtub aasta ringi.Metsise uurijad põhjendavad seda elupaikade hävitamisega inimese poolt,aga see puhas jura.Kui hävitamisest jutt on,siis teevad seda pigem looduskaitse organid.Kui küttida metsise kukkesi(seda muidugi mõistuse piires),siis oleks populatsioon elujõulisem ja ei tekiks selliseid hulle isendeid.
tihane kirjutas:... Kui äkki metsis hakkas lähenema ja ründas neid. Ja nende jutu järgi oligi nii, et hakkas nokaga käest kinni. Nad tegid pilti ka ja lubasid saata ka sellest pildi, kus metsis kätt ründab. On see tavaline käitumine metsise puhul?
Allan
Just märtsikuus on see küllalt sage ja tavaline nähtus.
On esinenud samad olukorrad kolmes Eesti eri paigus just märtsi- aprilli aegu.
Kord Vetla kandis ei tahtnud üks kukk tee peal meid kuidagi edasi lasta. Autosolija imetlesid teda ikka täiega, no paari meetri pealt teda igaüks ju metsas ei näe. Ja kui ta lõppeks auto esiratast ründas, panime tähele et teiselpool teed oli veel 2 kukke. St, olime sattunud rivaalitsejate keskele. No ja siis saimegi oma jao Sarnane lugu oli aastaid hiljem ka Kanaküla metsades. Seisab teel ja silmad verd täis. Ja siis juba otsisime kohe teiseltpoolt teed teist lindu, mille ka kohe mändide keskelt leidsime.
Pole neil kukkedel häda miskit. Veidi bravuurikamad lihtsalt paaride moodustamise aegu.
soobel kirjutas:Viimasel ajal suht tavaline asi.Seda juhtub aasta ringi.Metsise uurijad põhjendavad seda elupaikade hävitamisega inimese poolt,aga see puhas jura.Kui hävitamisest jutt on,siis teevad seda pigem looduskaitse organid.Kui küttida metsise kukkesi(seda muidugi mõistuse piires),siis oleks populatsioon elujõulisem ja ei tekiks selliseid hulle isendeid.
Viimasel ajal? Eriti palju olevat nn. hulle metsiseid olnud 70.-80. vahetusel, see selleks. Kas sulle soobel sellised mõisted nagu asustustiheduse alampiir ja isoleeritud populatsioonid ütlevad midagi? Ja miks sa arvad, et metsisel on sugude suhe paigast ära (kukkesid liiga palju)? Tedrekuningatest oled kuulnud? Hirmsasti tahaks su väidete põhjendusi kuulda.
Ütlen ausalt,et olen liiga noor ja ei tea mis olukord oli 70.-80.vahetusel.
Mis sugude suhtesse puutub,siis minu arvamus tugineb vene teadlaste omal.Asi pole selles,et kukkesi liiga palju oleks.Kui neid küttida 10-15% aastas,siis mõjub see populatsioonile pigem positiivselt.
Et,täna Eestis looduskaitsjad liike hävitavad,seda ma arvan et pole vaja kommenteerida.Asustustiheduse alampiirist ja isoleeritud populatsioonist ei maksa rääkidagi.
No ei saa mina ikka veel aru, et kuidas küttimine hästi mõjuks, kui teemaks asustustiheduse alampiir ja isoleeritud populatsioon. Aga Stalin ütles ka kord, et pole inimest pole probleemi.
Metsiseid jääb vähemaks põhiliselt metsade raiumise tõttu, tihtipeale lausa metsisemängude lähiümbrusest. Vanasti ole vist 300m tsoon, kust metsisemängude puhul raiuda ei tohtinud, nüüd pärast 90-ndaid on nii mõnigi mäng lausa hiigel-lageraietega ümbritsetud. Mäng on nagu metsatutike mõnitavalt püsti jäetud- metsiseid ei ühtegi enam. Paljusid mängusid pole kirjas või on märgitud vale koha peale - tulemuseks on see, et ikkagi võetakse puid lausa mängu kõrvalt. Kas raiete puhul on üldse kontrolli metsise osas? Annad infot mängude kohta - keelatakse sul endal seal liikumine. Ja tundub, et seda infot väga ei tahetagi, ehk ma eksin?
On ka seda, et kaitstakse ühe kukega mängu ja kehtib liikumiskeeld, aga 6 kuke mäng kilomeeter eemal pole kaardilgi ja võtavad sealt metsa.
Metsis on polügaamne liik ja arvukusele ei oma erilist mõju kui mõned kuked suurtest mängudest ära lastakse, kanad saavad ikka üle käidud. Lisaks oli varem auasi lasta mitte mängude tsentris olevaid vanu kukkesid, vaid ääreala noori kukkesid. Hea kui mängudel ka laskeluba omavate jahimeeste näol silma peal hoitakse, hullem kui liik nii salastatakse, et üldse kõikide huvi peale tippproffide kaob. Siis saab mängude piirkonna metsadega hästi raha teha. On ka veidi utoopiline jahimeestelt nõuda, et metsistest eriti hoolitakse kui lasta ei saa. Parim näide hoolimatusest on massiline sigade metsades karjatamine - kuna sigu tohib lasta, aga metsist mitte, siis kes see hoolib. Huvitav, mitu protsenti metsisepesadest sead üles tuhnivad kui sigade arvukus maksimumis? Probleem ka kährikus ja nugises- seega nahkade hindades.
Mõjub ka häirimisfaktor ja asjatundmatu võib ka mitte metsiseid lastes vaid lihtsalt uudishimutsedes selleks hommikuks mängu ära rikkuda. Piisab põdra mängust läbijooksmisest, et hommikuks vaikus oleks. Kanade mängus käimise ajal on see häirimine oluline. Lastes kukke enne või pärast kanade mänguskäimist on võimalik ka seda vältida.
Siiski võib ahne inimene mõne kevadega mängu kukkedest puhtaks teha- mõned mängud on nii hävinud. Ja ohtlikum kui mängust laskmine, on metsiste laskmine teedelt kruusa söömast, ja kanad on üksjagu usaldavamad.
kakuke kirjutas:No ei saa mina ikka veel aru, et kuidas küttimine hästi mõjuks, kui teemaks asustustiheduse alampiir ja isoleeritud populatsioon. Aga Stalin ütles ka kord, et pole inimest pole probleemi.
Seda on põhjendatud järgmiselt,et vanad kuked,keda kanad enam ei huvita ja kes noori ligi ei lase,need tuleks ära lasta,ühesõnaga ise ei taha ja teisele ka ei anna ja pesakonnad jäävad olemata.Tea ainult,kes see proff peaks olema ,kes vanat noorest eristab,kindlasti mitte iga jahimees.
