...teie naljakaim jaht siiani???

[<Mario>]

...endal pole weel midagi yllatawat juhtunud, aga huwitaw olex lugeda vanemate jahimeeste jutte - siiani naljakaimast juhtumisest...
...tänud...

[ninja]

,,,nu sai kord ise ka vennaga hommikuses udus põtra hiilitud,,ja isegi juba peaaegu laskma sätitud,,aga siis põder hirnatas,,, siiani kartuleid muldab teine

[Feen]

Sellest vaatenurgast, ma olen läinud Kakukesega nisupõldu karu pildistama (no, kaugelt oli justkui karu, ja binoklist vaadates ka sinna kanti), katsusime ligi sõita, põllu veerde. Siis selgus, et ei olnudki karu, oli 1 meie jahimees (kellel polnud ei sealuba ega soku oma). Valvas oma põldu

[mürka]

Ühe metsakolka vana metsavahil sügiseti mure. Kohalikud jahimehed tema kirjakule ikka tina andnud. Vanal hea mõte varuks. Kirjutas valge värviga kahele poole lehma seljale LEHM. Peale seda jäänud tallu lehm alles.

[mürka]

Tuli meelde üks igivana juhtum sokujahis, aasta võis olla 1990.

Olime kolmekesi sokku passimas. Mina ja teine jahimees olime põllul kivi hunnikus ja üks meestest kraavi servas kõhuli rohus. Aeg venis ja millega ikka aega surnuks lüüa. Sai võetud seda hundijalavett. Ühekorra pauk???
Vaatame sama mees kes kraavil. Jookseb ilma püssita ja hüppab liblikat. Mida näha ja otse sokkule selga. Meie et asi korras, edukas sokku jaht. Samas kuuleme mees hõikab tulge appi ja andke nuga. jooksime kohale ja sokkul kõri läbi. Hiljem kui naha võtt, ime ei ühtegi auku nahas. Sellest järeldus mehel head jalad.
Hiljem kui jahimehed koos tuli sellest sokku jahist juttu ja tulem sellele jutule oli selline.
Vana oli paras hammbamees ja pakkus tema taksil hea nina ja sellel mehel head jalad võiks nigu taksile teha tihi saaks head kutsikad. Mis mudugi solvas seda jahimeest hinge põhjani. Ja huvitav on see, et seda meest ei ole ammu enam jahis käinud. Kes on kuulud ja teavad seda lug, teavad ka kellest jutt.

[Kallekke]

Sai siis kord jälle seajahti mindud nisupõldu,kui ühtäkki märkasime mingit meest põllus -kaua ta ennast imetleda ei lasknud ja pani pikali-kuna salaküti teema sel ajal eriti aktuaalne oli siis sellest ka ühene otsus et:SALAKÜTT.
piirasime siis mehikese sisse järjest lähemale liikudes ,kui korraga pirakas karu ennest püsti ajas. õnneks oli vist isakaru-pani metsapoole minekut.
kui meil siis kõnevõime taastund ja püksid üle kontrollitud said ,ütles meist kõige toibunum et "oh sa juudas" ning küsis et kos tu putel omme?

Nüüd kui karujälge näeme, ütleb alati üks asjaosaline: minge kaege kos ta läts ,ma lää kae kos ta tulle.

[Sarvik]

mu esimene legaalne põdrajaht....sügav nõuka aeg....esimest korda noore täisõigusliku jahimehena püssiga kütiliinis.....tegu põldude vahel paikneva L kujulise metsatükiga....seisan L tipunurgast üks mees sissepoole.....aju jõuab pikema tüki ära aetud ja korrastab rivi et 90 kraadi pöörates ka lühem jupp edasi ajada....ajajad otse ees, nende omavaheline jutt selgelt kuulda...tipunurgapealne kütt viskab püssi selga ja hakkab minu poole tulema....mul jälle selline põiekas et sure ära....panen püssi põõsa najale, riist välja ja juga......OTSE EMISELE PÄHE....ehmatus oli ilmselt mõlemapoolne....emis tagasi ja uuesti koos kogu karjaga ca 6-7 meetri pealt üle sihi....juga jooksmas jõudsin püssi tühjaks lasta....pea minuni jõudnud kogend kütt suutis 4 pauku teha.....ja tulemuseks kahe peale....polnud verepiiskagi mitte....eh

.....ja siis ma kuulsin kes ma olen....ja millise relva mees ma olen, irw...nöökamine ikka nii hull oli et noormees tõsiselt mõtles jahipidamise maha jätta.....
....jorisemine lõppes paar jahti hiljem kui ajust kolm põtra mu ette maha jäid....aga see on hoopis järgmine jutt....

[Meelis]

Mõtlesin et rõõmustan oma 1a spanjelit ja võtan ta pardi avajahile kaasa. Läksime siis rõõmsalt hommikuvidevikus mereäärde, ühele kivisele neemetipule. Lasin koera rihmast lahti ja koer muidugi kohe ringi jooksma ja omaarust lindu, keda lendu ajada otsima. Selline veeplädin oli et mingist lennuvihina kuulamisest ei olnud juttugi, nägin lindu siis kui juba peakohalt üle lendas. Proovisin koera korrale kutsuda, aga mõju oli üürike. Siis sidusin sõbrakese rihmapidi oma padrunivöö külge ja tundus et plaan on hea. Kuid nii nagu part tuli ja mina püssi palgele panin, tormas Spanjel kohe oodatavat saaki tooma ja võite arvata, kuidas sellisel hetkel parti lasta oli. Nullipäevaks see päev jäigi

[Beretta]

Aastat 8 tagasi Uulu all hommikul pardijahis.
Taustaks see, et hakkasin jahimeheks siis kui meie pere lemmikloom- vene spaniel Kelly, pärisnimega Fellin Lupus OKelly, oli juba pinsieas ehk 10 aastane ja seni karmilt keelatud linde taga ajada. Naine (jahimehe tütar) käis peale, et võtku ma koer kaasa, isal ikka koer jahis kaasas olnud. Panin kujud välja. Ronisime roogu, vaene vanake väriseb külma käes. Panin seljakoti roo peale, et koer ei peaks vees olema. Esimesest ülelendavast lasen piilu. Koer pardi järele.... ja muidugi kujusid kokku korjama. Toon pardi ise ära, Kelly aga ei ole mingi hinna eest enam nõus seljakoti peal püsima- saak käes ja lähme koju. Et koeraga ei saa vaielda, siis nii ka läks. Jõuan parimal lennuajal koju, panen pardi kuuri ette pingile, viin püssi tuppa. Tulen õue tagasi ja...... partti netu. Vaatan koerale otsa- puhas. Lähen vaatan naabri kassi- lööb ukse ees nurru . Vaatan kuuri all, kuur oli ehitatud fibo plokkide peale. Mink, ****, mu pardiga maiustamas.

[Mart]

Mul meelde jäänud koprajahil seiklus põtradega. Istun kraavi kaldas ühe ojakese ja kraavi ristis ja korraga kuulen, et üks elukas tuleb otse minu peale. Astumisest selge, et põder. No mõtlesin, et kül näeb ja tunneb lõhna ja hoiab eemale, aga võta näpust, marsib otse peale ja tagatippu teine ka veel. Ojake nii kolm meetrit lai, jõudis siis mullikas ojani, ronis juba jalgupidi ojja. Mina ei tahtnud kisada kah, riku terve jaht ära, hakkasin siis kätega vehkima, põder ainult vahib otsa ja saa miskit aru, mis see vehib siin nina ees või. Mõtlesin, et suitsu sa ikka pelgad, panin suitsu näkku ja siis suuri suitsupilvi välja pahvima. Ikka seisab ja takseerib seda imeasja, teine loom liikus ka edasi minu poole, mõtlesin, et asi kisub kuidagi jamaks, hakka või kisama. Noh lõpuks vist põdrake mõtles, et ära roni vette tundmatus kohas, keeras otsa ringi ja lontis tagasi, läks lehma juurde. Siis seisid tükk aega keset seda ristikraavi kuniks mul suits tehtud ja kui ma enam suitsu välja ei ajanud, siis liikusid edasi. Räägi veel, et kardavad tubakat.

[Kaspar]

Minul üks selline jutt nõuka aja lõpust. Olin koos vanaisa ja tolle sõbraga nepijahis kaasas. Passisime vana raudteetammi peal. Ühel pool 50 m noort võsa ja siis tõsisem mets. Äkki kuulsime mingit vaikset raginat ja samal hetkel nepi krooksumist. Vanaisa sõber pani püssi õlga ja suunas krooksumise poole. Samal hetkel koputas vanaisa mulle õlale ja ütles : " Poiss vaata ....põder!" Oli teine päris suur ja hakkas meist 20 m kaugusel võsas midagi nosima. Vanaisa sõber aga oli nepi tulekust nii hasardis et ei pannud meie juttu ja põdra avastust tähelegi. Kõmakas käis suunaga üle põdra .....nepp kukkus......ja põder.............too vana liigutas ainult kõrvu ja sõi edasi. Küll oli laskja nägu pärast pikk ja lause mis ytles mul siiani meeles : "Kust too kuramus siia sai ?"

[mõtus]

olime ühe linnamehega mereääres parti piilumas,part lendas körgelt ja enamus pauke vaid paukudeks jäidki,olin just ühe kena piilu alla saand kui linnamehe poolt hakkas kole paugutamine ma jäin siis ka vaatama et kus see part siis kah lendab ,parti ei kusagil ,helistasin siis et kysin kas paarimees lolliks läind vöi mis .Tema oli lasknud pardi ja selle kymme meetrit eemale kivile pannund aga rebane kurit oli tulnud seda ära virutama,seda ta seal siis paugutas sai selle röövli maha ka,siiani tögan teist et teised lasevad ikka pardijahil õhust lindu tema aga rebaseid!Saab ka nii""

[jahinaine]

Mul tuli meelde kohe lausa 3 korda kui on saanud kas siis kohe või jägimõeldes narda

Lugu nr 1

Meil on sektsioonis üks veteran jahimees, kes on lisaks kangele jahimeheks olemisele ka kõva viinamees. Ja no üsna tihti (et mitte öelda koguaeg) ikka "100" g sees ka. Nii ka see kord.
Läksime siis meie noorjahimehed/naised nisupõldu siga passima, esimene kord kui ühtegi vanemat jahikaaslast pundis polnud. Istusime kõik ilusti kenasti varakult oma kohtadele ja jäime ootama. Pool tunnikest istutud, hakkas külapoolt kostuma traktori häält, ikka lähemale ja lähemale tuli see müra, lõpuks pilt selge Vana Jaan, oma põkaga....
Tuli temagi püss risti seljas põllu äärde siga passima. Sõitis traktoriga põllu äärde, fikseeris, et me kohal ja võttis traktori istmel mugavama asendi. Olime kõik üsna kärsitud juba , kuna olime kuulnud küll ju lugusid VanaJaanist ja tema seapassimistest, kuid peagi saabus vaikus ja jaht võis jätkuda.
Õige pea hakkas ka metsast sigimist sagimist kostuma. Meie kõik juba täitsa valmis, et no nii kohe tulevad põldu, kui siis järsku kõlas üle metsa "Noh, oons kahh midagi või???!!!"
Kogu jaht

Lugu nr 2
Seajaht väikese pundiga. Lühikse püssiga "kitsasse kaela" ette ja Mell sina mine (vindiga) keset põldu, nii kõlasid mu isa sõnad, enne koeraga peale minekut.
Mell oli noorjahimees (mitte vanuse poolest) kes oli hiljuti omale uue vintrelva muretsenud, koos võimsa optikaga.
Ei läinudki kaua kui seakari koera ees metsast välja tormas, otse meile peale... meie oma jahikatega muidugi lasime sigadel "kitsast kaelast"välja joosta ning võimalikult lähedale tulla. Püssid palgel iga hetk valmis vajutama, kui käib hele litakas, sead laiali, iga üks eri suunda, meie laksime veel suures ähmis.... ja ei midagi, kõik pääsevad.
Mell jookseb õhinal meie juurde, miks te ei laknud??? Mina siis nähvan vastu, aga miks sina lasid??? Ja Mell teatab õnnelikult "No aga läbi optika tundusid ju niiii lähedal"

Lugu nr 3

Põdrajaht, hommikul räägitud, et sigu ei lase, kuigi load on . Liigume kütiliinile (märg ja väsinud eelmistest ajudest, istun autos), mina satun kõige magusama koha pelale, kõrvuti meie sektsiooni "HULLU" seajahimehega
Aju hakkab pihta ja õige pea, marsib minu poolt metsatukast välja seakari, süda peksleb küll rinnus, kuid tõstan siiski püssi rahumeeli kõrvalistmele ja vaatan muiul näoga kuidas seapere üle põllu marsib.Lõpuks saab minu kõrval liinil seisja ("hull" seajahimees) aru et mul pole kavatsustki sigu lasta ja hakkab ühelt jalalt teisele hüppama ja karjuma lase nüüd ometi, lase!!!
ei lasknud

[naine:)]

Ei juhtunud küll minuga aga ühe lähedase inimesega. NImelt läksid mehed karujahti, üks viitsis passida ja puu otsa ronida, teised mitte. Teised sõitsid autoga mööda söödakohti jne ringi. On siis juba tunnike möödunud, kui mehed autos vaatavad, et "karukütt" helistab... Autos mehed mõtlevad, et oh kas saigi nüüd kätte või ei viitsi enam passida... võtavad siis kõne vastu ja karukütt ütleb : "mehed, tulge järgi, püss kukkus alla"
sellest ajast ongi mehel hüüdnimi karukütt...

[Joosep Käba]

Vanem jahikaaslane rääkis.
Puu otsa tehtud istumine, metsa, kaerapõllu serva. No nigu vene aeg olid väiksed metsalapid.
Istub oksal ja ootab siga. Jube sitahäda tuleb peale. Püksid maha, et üle oksa lasta, no ei ole muud teha enam.... Siis kuuleb, siad tulevad. Istus õrrel püksid rebadel. Siad tulid, lasi ühe ära, siis lasi muud kraami valla, mis pidada enam ei kannatand.

Kui alles uus mees pundis olin ja kõiki veel hästi ei teadnud.
Üks vanem mees peale mõne aastst eemal olekut ka jälle pundis. Üks mees siis minu kõrval küsib ilmestunult, mes sellel oli ka püss täna kaasas või!!?? Krt mina seal küll kõrval ei seisa!
No algajana ei osandki seisukohta võtta. Igaks juhuks pidasin meest aga silmas.