Foorumlaste kevadine koprajaht, a la kähkukas?
kähkukas
Jah,Feenist oli see täitsa tore,et koprajahi lõpetuseks selle ilusa jahi tegi.Endale jäi küll väga halb tunne sellest jahipäevast.Vabandan väga nende üheksa jahimeeste ees,kes ühe kohaliku jobu pärast(antud juhul Jorr) pidid ootama,öeldakse küll,et naistes olles veri vemmeldab aga jahilegi minnes on kärsitust ja veri liigub kiiremini,vabandan veel kord.
Lugu ise järgmine:Feen tegi ära suure töö,pani mehed puntidesse,loosis jahikohad,üüris turimitalu ja muu sellise.Minu osa oli aint osa mehi(9) Konguta maal paika panna.Sõitsin välja pool kuus(kokku lepitud kuueks) ja siis tel,et Karvasel auto katki(pidi paadid tooma) ja asub kuskil Veerikul, aita.Aega nati oli aga niikaua,kui tema üles leidsin,paadikäru minu auto konksu sai ja tema jahikola teise autosse tõstis,aeg jooksis.Ja ega koormatud käruga kihutada saa,põhiline ikka 80.Helistasin siis Feenile ja tema lubas meestele edasi ütelda.Aga aeg tiksus ja minu tel muutkui tilises.Kohale jõudes läks kiireks, et polnud aega meestega õieti suhelda ega tutvust teha,kohalepanek ootas.Karvase jätsin eelviimaseks,sest tema pärast see viivitus tuli(ise viimane) ja temal lapsed ka kaasas, no mis kobrast sa lastega passid,saavad nati paadiga sõita aint.Siiski, kui ise kummipaadi täis sain ja paisjärve saarele sõitsin,kus koprapesa ja värsked tegutsemisjäljed,tundus,et asi laabub.Kell oli pool üheksa ja jahikoht hea.Aga ega mina Dianale meeldi,(mul kõõrtsilmad ja kõver nina, muust rääkimata) ilmus kohalik kalamees paadiga, kes mint tundis ja tuli juttu ajama ja seda "kibetikku" küsima.Mul vahel ikka kaasas on aga täna mitte tilkagi(autoroolis ju) ning andis siis mehele selgeks teha,et ma ootan kobrast ja vaikust vaja.Sõudis mees minema ja lugu tundus selgemaks minevat aga samas sai Karvasel jahiisu otsa ja tuli lastega teetammile kõndima ja prozega minu suunas valgustama, oli videvik juba aga vesi helendas,ega kobras kurt ole.Koprajahti pidas Karvane teisel pool tammi ja minu saareni teetammist ehk 300m,lõpetasin.
Aga Rajaleidja ikka Dianat õige koha pealt kõditas,ega see kobras muidu tulnud.
Aga täna lähen üksi,viimane päev ja kas või nui neljaks.
Lugu ise järgmine:Feen tegi ära suure töö,pani mehed puntidesse,loosis jahikohad,üüris turimitalu ja muu sellise.Minu osa oli aint osa mehi(9) Konguta maal paika panna.Sõitsin välja pool kuus(kokku lepitud kuueks) ja siis tel,et Karvasel auto katki(pidi paadid tooma) ja asub kuskil Veerikul, aita.Aega nati oli aga niikaua,kui tema üles leidsin,paadikäru minu auto konksu sai ja tema jahikola teise autosse tõstis,aeg jooksis.Ja ega koormatud käruga kihutada saa,põhiline ikka 80.Helistasin siis Feenile ja tema lubas meestele edasi ütelda.Aga aeg tiksus ja minu tel muutkui tilises.Kohale jõudes läks kiireks, et polnud aega meestega õieti suhelda ega tutvust teha,kohalepanek ootas.Karvase jätsin eelviimaseks,sest tema pärast see viivitus tuli(ise viimane) ja temal lapsed ka kaasas, no mis kobrast sa lastega passid,saavad nati paadiga sõita aint.Siiski, kui ise kummipaadi täis sain ja paisjärve saarele sõitsin,kus koprapesa ja värsked tegutsemisjäljed,tundus,et asi laabub.Kell oli pool üheksa ja jahikoht hea.Aga ega mina Dianale meeldi,(mul kõõrtsilmad ja kõver nina, muust rääkimata) ilmus kohalik kalamees paadiga, kes mint tundis ja tuli juttu ajama ja seda "kibetikku" küsima.Mul vahel ikka kaasas on aga täna mitte tilkagi(autoroolis ju) ning andis siis mehele selgeks teha,et ma ootan kobrast ja vaikust vaja.Sõudis mees minema ja lugu tundus selgemaks minevat aga samas sai Karvasel jahiisu otsa ja tuli lastega teetammile kõndima ja prozega minu suunas valgustama, oli videvik juba aga vesi helendas,ega kobras kurt ole.Koprajahti pidas Karvane teisel pool tammi ja minu saareni teetammist ehk 300m,lõpetasin.
Aga Rajaleidja ikka Dianat õige koha pealt kõditas,ega see kobras muidu tulnud.
Aga täna lähen üksi,viimane päev ja kas või nui neljaks.
noorus on ilus aeg
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Jorr, viivitusest polnud häda miskit. ehk oleksimegi muidu liiga varakult vetele jõudnud ja poleks nii kaua viitsind passida
Aga jah, seekord jahiõnn naeratas. Tänud Jorrile hea koha eest, Kakukesele tänud paadi eest ja Feenile siis kõige asja orgunnimise eest. Loodetavasti saavad varsti ka pildid üritusest ülesse. Aga nüüd lähen otsin kuskilt tableti purgi välja

Aga jah, seekord jahiõnn naeratas. Tänud Jorrile hea koha eest, Kakukesele tänud paadi eest ja Feenile siis kõige asja orgunnimise eest. Loodetavasti saavad varsti ka pildid üritusest ülesse. Aga nüüd lähen otsin kuskilt tableti purgi välja

Jah, polnud sel viivitusel häda miskit. Nõgiaru ja Nõo maadel jahitsev rahvas läks alles siis jahti kui Konguta maadele minev rahvas paika sai. seniks oli lihtsalt tore valmistada ette natuke kobrast. Nõgiaru maadel naeratas õnn 4x4 Urukoerale, kes lasi suht suure kopra. Kopraid nähti veel, isegi nägin, aga lauspimedas.
Seega, ise jäin jahi osaga rahule, ei saa üldse kurta ning tänud Jorrile, kes kahjuks Soo puhkekeskusesse ei jõudnud.
Enne kui pildimaterjali põhjal põhjaliku ülevaate teen (mul neid va pilte pole, aga küll Revolution nt sel teemal hoolitseb), mainiks etteruttavalt, et turismitalus oli väga vahva. Napsu võeti hommikuni, kangemad mehed tegid hommikul jahijätku, nende naasemisel sai ülejäänud rahvas, kes just sõba silmale sai, maasta lahti ning olemine jätkus. Ja päeva peale läks olemine ikka väga lahedaks ja toredaks. Hankisin kopranülgimisloo jaoks pildimaterjali (kobrast nülgides), lasime vibudest, õhupüssist, grillisime (ka koprasaba), jõime (ma vist siiani joobes), suppi sõime ka (mida sai igaks juhuks ainult väike potitäis tehtud (Ene tegi) ning pärast selgus, et pott oleks võinud ikka suurem olla. Üldse, väga õdus olemine. Tänud kõigile, kes kohale tulid või kaasa aitasid.
Seega, ise jäin jahi osaga rahule, ei saa üldse kurta ning tänud Jorrile, kes kahjuks Soo puhkekeskusesse ei jõudnud.
Enne kui pildimaterjali põhjal põhjaliku ülevaate teen (mul neid va pilte pole, aga küll Revolution nt sel teemal hoolitseb), mainiks etteruttavalt, et turismitalus oli väga vahva. Napsu võeti hommikuni, kangemad mehed tegid hommikul jahijätku, nende naasemisel sai ülejäänud rahvas, kes just sõba silmale sai, maasta lahti ning olemine jätkus. Ja päeva peale läks olemine ikka väga lahedaks ja toredaks. Hankisin kopranülgimisloo jaoks pildimaterjali (kobrast nülgides), lasime vibudest, õhupüssist, grillisime (ka koprasaba), jõime (ma vist siiani joobes), suppi sõime ka (mida sai igaks juhuks ainult väike potitäis tehtud (Ene tegi) ning pärast selgus, et pott oleks võinud ikka suurem olla. Üldse, väga õdus olemine. Tänud kõigile, kes kohale tulid või kaasa aitasid.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
- 4x4 Urukoer
- Postitusi: 89
- Liitunud: E Nov 24, 2003 7:19 pm
jah jaht oli viimase peal ise kyll kobrast lasta ei saanud a nägin vähemalt ja see paadisõit oli väga exootiline...mulle väga meeldis ja kui tulevikus peaks midagi sarnast tulema kindlasti käsi(kui võimalik) a myts maha feeni ees kes korraldamise enda peale võttis ja sellega on nyyd see värk et oodatakse et sa edaspidigi korraldaksid midagi
tänud ka kokkadele. kahju ainult et nii vara lahkuma pidime väga tore yritus ja ex selle muutis toredaks just kohale saabunud seltskond 


duo on parem
Tervitused kõigile asjaosalistele!
Jahist: algul oli tegemist sobiva koha leidmisega ja sai vist liiga palju trambitud ja nagu ikka on vaja kõik oma pilguga üle vaadata ja siis otsustada. Maastik oli raske ja ega ma just eriti vaikselt ei liikunud, nii et kõiges süüdistan iseennast, aga olen sellel aastal harjunud pika ninaga jääma ja pole progleemi. Surun siin kohal Jorri kätt ja tänan, et ta parimad jahimaad meile usaldas.
Ausalt öelda ei ole veel sellest toredast üritusest üle saanud, vaprusevärinad ikka sees. Kahju, et nii vara tuli asjad kokku pakkida
Eriti meeldis ürituse teine päev, ilus ilm, mõnus istumine, kobras laual, kobras maas, sabad siin ja seal, Feen kobrast nülgimas, taksi, sabade grillimine, vibu...jne. Toidud olid super, suur suur aitäh kokkadele üritan järgmisel korral enda järgi rohkem koristada.
Püssinäitus avardas silmaringi ja kibelen vaikselt iz 18 222 järgi.
No mis siis ikka suured tänud kogu seltskonnale
Ubin ja koprakunn
Jahist: algul oli tegemist sobiva koha leidmisega ja sai vist liiga palju trambitud ja nagu ikka on vaja kõik oma pilguga üle vaadata ja siis otsustada. Maastik oli raske ja ega ma just eriti vaikselt ei liikunud, nii et kõiges süüdistan iseennast, aga olen sellel aastal harjunud pika ninaga jääma ja pole progleemi. Surun siin kohal Jorri kätt ja tänan, et ta parimad jahimaad meile usaldas.
Ausalt öelda ei ole veel sellest toredast üritusest üle saanud, vaprusevärinad ikka sees. Kahju, et nii vara tuli asjad kokku pakkida

Eriti meeldis ürituse teine päev, ilus ilm, mõnus istumine, kobras laual, kobras maas, sabad siin ja seal, Feen kobrast nülgimas, taksi, sabade grillimine, vibu...jne. Toidud olid super, suur suur aitäh kokkadele üritan järgmisel korral enda järgi rohkem koristada.

Püssinäitus avardas silmaringi ja kibelen vaikselt iz 18 222 järgi.
No mis siis ikka suured tänud kogu seltskonnale
Ubin ja koprakunn
Viimati muutis ubin, E Apr 16, 2007 9:56 am, muudetud 1 kord kokku.
Kui paugutada tahad - "mine tiiru!"
Ei saa minagi vaiki olla. Siiamaani pole kordagi kahetsenud foorumlaste ühisüritusi, ka seegi kord. Samamoodi ei saa üle sellest kultuurishokist. Üritus oli igati viimase peal. Minul läks ka jaht korda - ei pidanud nülgima hakkama
Kahju ainult sellest, et ei olnud mahti teisel päeval osaleda. Eelkõnelejate jutu põhjal oli äärmiselt tore koosviibimine olnud. Ei kahtlegi selles.
Tänan omalt poolt nii Enet maitsva söögi eest, toredaid jahikaaslasi meeldiva seltskonna eest. Eriti suured tänud asja korraldajatele. Peakorraldaja FEEN ees auga müts maha! Jääb üle ainult soovida edu tegemistes. Jään juba huviga ootama järgmist ühisüritust.

Tänan omalt poolt nii Enet maitsva söögi eest, toredaid jahikaaslasi meeldiva seltskonna eest. Eriti suured tänud asja korraldajatele. Peakorraldaja FEEN ees auga müts maha! Jääb üle ainult soovida edu tegemistes. Jään juba huviga ootama järgmist ühisüritust.
Alguses siis saime kõik kokku Soo puhkemajas. Siis tehti tutvust ja Feen jagas load välja. Konguta mehed läksid, siis enam vähem kohe ära, aga need kes läksid Nõo, Nõgiaru maadele hakkasid õhtusöögi jaoks ettevalmistusi tegema. Hiljem läksime ka meie ja jätsime Ene siis kokkama. Väga head söögid olid, suur kiitus. Jaht mõõdus siis päris hästi lasti kaks looma. Kui tagasi jõudsime puhkusime veidike juttu ja saunatasime. Siis mindi lauda ja hakati sööma ja jooma. Sai siis lõbusasti jutustatud varasete hommiku tundideni ja siis magama. Järgmine päev mõõdus ka väga hästi oli ilus ilm. Istusime väljas laudade ääres. Osad nülgisid kopraid, teised jutustasid. Grillisime veel, proovisime kopra saba. Siis renditi vibud ja õhupüss nendega sai siis harjutatud ja lastud, hiljem tegime ka väikesed võistluseid Ubina, Koprakunni ja Nimetu7ga. Ühesõnaga seltskond oli supper ja nõnda üritus, sain isiklikult uusi tutvusi jms. Suured, suured tänud Feenile selle hea ürituse korraldamise eest. Jään ootama uut üritust! Pildid panen ka lähimate päevade jooksul ülesse. Sinu piltide teemal suhtleme msnis Feen.
Vahetasin oma foorumi nime Olgerdi vastu enne oli Revulsion või Revolution kuidas kellegile. Kuna üritusel mainisin ka ainult oma päris nime seega see vahetus.
Vahetasin oma foorumi nime Olgerdi vastu enne oli Revulsion või Revolution kuidas kellegile. Kuna üritusel mainisin ka ainult oma päris nime seega see vahetus.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Kirjutan nüüd selge peaga ka siis paar rida. Kohale jõudsin kerge hilinemisega, aga sellest polnud vist hullu. Natuke jutupuhumist ja saigi end minekule sätitud. Jorr küll natuke hilines, aga sest polnud hullu. Foorumirahvast oli auto täis ja juttu jätkus kauemaks. Peale seitset sai vist ikka vetele juba mindud. Ega kaua aerutada saanud, kui tuli paat kaenlasse võtta ja mööda maad liikuda, sest kopra poolt tekitatud ja looduslikke takistusi oli omajagu. a no üks tõke oli puhta betoonist ja korra muutus jõgi juba nii kitsaks, et kummipaadiga läbi ei mahtunud
Kuna me Dumaga polnd kumbki päev otsa midagi söönud, siis kella kaheksa ajal oli soov juba Tartusse Statoili kabanossi järgi minna. Aga surusime ikka näljatunde alla ja luurasime edasi. Tagasi teel kuulsime siis kõrkjates ragistamist ja silmasime ka kopraonu isiklikult. tagasikäik sisse ja aerutasime tasapisi kalda poole. viskasin püssi palge, aga ei näinud miskit. Keerasin siis optika 9 pealt 3 peale
ja kohe teine asi. Ajasin end juba paadis pea püsti, et näeks läbi kõrkjate ka lasta ja siis käis plärts otse minu ees. Tundub, et teine isend oli seal veel ja see nägi mind ära. OK, jäime ootele. Paar minutit ootamist ja kopraonu ronis kõrvalt august välja. Kõrkjas oli kuradima tihe, aga midagi ikka nägi ja põmm, kopraonu pikali. Vajus vaikselt pikali ja ei läinud ta kuskile. Miks ta kuhugi enam minna ei tahtnud, teavad vast kõik, kes kopraonu pärast nägid. Ehk pannakse kopraonu pildid ka ülesse.
Aga ega kobras siis andestanud mulle, et ma ta taevasse saatsin ja kui teda paati tarisin, kukutas ta mu vööni vette.
Järgmine häda oli siis see, et kopraonu ja kaks meest ei tahtnud eriti paati mahtuda(mehed mõlemad üle keskmise pikakoivalised ju) ja koos kopraga oli suht raske paati maadmööda tagasi vedada. Aga randusime siis umbes kümne ajal. Vaatamata sellele jõudsime tagasi puhkemajja alles pool üks vist(Kakuke, kes tuli paadile järgi, ei teadnud, kus me täpselt asusime ja mina, kes ma ei teadnud, kus me oleme, juhendasin siis teda
).
Puhkemajja jõudes ronisime kohe sauna ja lasime õllel hea maitsta. Siis sai hiljem ka kokkade tehtud kobrast söödud(tõesti väga hea) ja viina, viskit ning jäägermeistrit kordamööda mekitud. Peale kella viite, kui teised mehed hakkasid jahti minema, sai pikali visatud. Ega kaua ei saanudki magada, kui mehed olid tagasi ja muljetasid hommikusest jahist. Siis vist saabus vaikus ja sai veel tunnikese tukkuda. Ülesse ärgates tabas mind kohutav peavalu ja isegi kahe käega peast kinni hoidmine ei muutnud asja paremaks. Õnneks leidus abistav kätepaar, kes mu kopra ära rappis. Mis sest koprast lõpuks sai, ei teagi. Pea tuli küll minuga kaasa, aga ülejäänu kohta puudub info.
Lühidalt kokku võttes: VÄGA SUPPER ÜRITUS
NB: Feen, pane mulle privasse aadress, kuhu luba saata. Pohmas peaga jätsin ta ikkagi oma kätte.


Aga ega kobras siis andestanud mulle, et ma ta taevasse saatsin ja kui teda paati tarisin, kukutas ta mu vööni vette.
Järgmine häda oli siis see, et kopraonu ja kaks meest ei tahtnud eriti paati mahtuda(mehed mõlemad üle keskmise pikakoivalised ju) ja koos kopraga oli suht raske paati maadmööda tagasi vedada. Aga randusime siis umbes kümne ajal. Vaatamata sellele jõudsime tagasi puhkemajja alles pool üks vist(Kakuke, kes tuli paadile järgi, ei teadnud, kus me täpselt asusime ja mina, kes ma ei teadnud, kus me oleme, juhendasin siis teda

Puhkemajja jõudes ronisime kohe sauna ja lasime õllel hea maitsta. Siis sai hiljem ka kokkade tehtud kobrast söödud(tõesti väga hea) ja viina, viskit ning jäägermeistrit kordamööda mekitud. Peale kella viite, kui teised mehed hakkasid jahti minema, sai pikali visatud. Ega kaua ei saanudki magada, kui mehed olid tagasi ja muljetasid hommikusest jahist. Siis vist saabus vaikus ja sai veel tunnikese tukkuda. Ülesse ärgates tabas mind kohutav peavalu ja isegi kahe käega peast kinni hoidmine ei muutnud asja paremaks. Õnneks leidus abistav kätepaar, kes mu kopra ära rappis. Mis sest koprast lõpuks sai, ei teagi. Pea tuli küll minuga kaasa, aga ülejäänu kohta puudub info.
Lühidalt kokku võttes: VÄGA SUPPER ÜRITUS
NB: Feen, pane mulle privasse aadress, kuhu luba saata. Pohmas peaga jätsin ta ikkagi oma kätte.
