relva exam

[hyrvekytt]

Tekkis selline küsimus et kui soovid teha relvaluba, kas selleks peab olema eelnevalt tehtud jahimehe tunnistus

[joosep]

Peab, kui tahad relva jahipidamiseks kasutada.

[enki]

Ei pea. Aga kui sul ei ole jahitunnistust siis saab relvaluba ainult spordiks ja enesekaitseks. Ehk selle relvaga ei tohi pärast jahitunnistuse saamist kohe jahile minna vaid pead laskma relvaloa ennem ümber teha- märgitakse peale ka jahipidamine. saad relva küll varem kätte aga pead nagu kaks korda samale püssile relvaluba taotlema.

[duma]

kas mitte ei saa relvaluba enne ära teha aga vormistamise jätad selleks korraks kui jahimehetunnistus tehtud? kui mina jahimeheexameid tegin sis olid osadel juba relvaluba tehtud ja pidid sis järgi minema kui jahimeheexam tehtud

[enki]

Sellisel juhul olid väga sõbralikud politseinikud teil kes enne kõigi dokumentide korrektset esitamist usaldasid inimest ja säästsid nende jalavaeva. Aga noored ja rohelised sellisele küsimusele saab täpse vastuse raamatust "Vajan Relva 5" kus on sammsammult relvataotlemise punktid läbi võetud- kuhu minna, mida esitada, kaua oodata. Konkreetset infot jagavad ka kohalike politseijaoskondade vastavad ametnikud.
Samas kuskil ääremaal elades on võibolla mõistlikum relvaeksam võimaluse korral kohe ära teha ja pärast relvaluba ümber vormistada- läheb küll natuke kallimaks aga võib aega kokku hoida. Nt läänemaal korraldatakse relvaeksamit vist ainult üle kahe kuu. Samas on muidugi võimalik käia iganädalasel eksamil Tallinnas

[kuro]

Uus eeskiri ütleb, et jahirelva saab omada ainult jahimees.

[Mart]

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvade liigid

(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:

1) vähemalt 18-aastane – sporditulirelva, pneumo- ja gaasirelva, ambu ja sileraudset püssi. Vintraudse ja kombineeritud jahipüssi võib ta soetada ja seda omada tingimusel, et tal on jahitunnistus

2) vähemalt 21-aastane – kõiki tsiviilkäibesse lubatud relvi, välja arvatud kumminui.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv.

(3) Jahipüss on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sile- ja vintraudne ning kombineeritud püss.

[kada]

ei tea, kuidas kuskil? Ise läbisin relvaeksami sel aastal ja taotluses oli jahirelvle ,õeldi veel,et uue seaduse järgi kehtib eksam aasta ja jahieksamit aega teha küll. Soetamisluba muidugi enne ei saa ,kui on jahieksam sooritatud.

[aivar00]

Täpselt nii see asi käibki nagu kada kirjutas. Eksami võid ette teha-millist liiki relvaloa saad-sõltub juba sinu enda soovidest.

[Mart]

Nüüd siis hakkas toimima selline seaduseparandus:

§ 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve

(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks.

(2) Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, ambu ja sportvibu, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki tsiviilkäibes lubatud relvi, välja arvatud kumminui, kõikidel käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud otstarvetel.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.

(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, millel on kergesti lülitatav kaitseriiv. Jahitulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

[sergo]

võib-olla, ma ei saa kõigele pihta, aga Mart, Sinu poolt toodud kommentaari punkt kolmes oli jutt kergesti lülitatavatest elik nähtavatest kaitseriividest.

Kuidas siis suhtuda kukkedega püssi kus kaitseriivi haisugi pole? Kui see asi on kuskil mujal ära õiendatud siis OK, lihtsalt mõte niisugune oli.

[Mart]

See on tüübikinnituses kirjas, mis liiki relvaga tegu ja kasutusvaldkond.

[eedi]

Relvaseaduse §29 punkt 1 järgi võib Eesti kodanik omada jahitulirelva
jahipidamiseks ja S I L E R A U D S E T enesekaitseks.Küsimus on selline-milline siledaraudne on jahiks mõeldud ja milline siis kaitseks, mida
saab muretseda jahimees olemata?

[rajaleidja]

Horisontaalraudadega on jahipidamiseks ja vertikaalraudadega on enesekaitseks.

Aga kui tõsiselt rääkida, siis mingit vahet ju ei olegi. Siledaraudne ikka jahirelv, lihtsalt võib soetada ka enesekaitseks. Kuigi ma ei saa aru, miks mitte jahimees peaks tahtma enesekaitseks just siledaraudset, mitte püstolit.

[Margo]

Horisontaalraudadega on jahipidamiseks ja vertikaalraudadega on enesekaitseks.

Aga kui tõsiselt rääkida, siis mingit vahet ju ei olegi. Siledaraudne ikka jahirelv, lihtsalt võib soetada ka enesekaitseks. Kuigi ma ei saa aru, miks mitte jahimees peaks tahtma enesekaitseks just siledaraudset, mitte püstolit.

Jahimees ei taha püstolit, kuna siledaraudset saab kasutada jahil ning enese ja vara kaitseks, püstolit ainult vara kaitseks, odavam on soetada 1 relv kui 2 tk ja püstoliga on suurem risk sattuda igatlaadi jamadesse. (Jahikat linna kaasa ei võta niisama)

Samuti saab jahirelva näiteks pärandusena ja kui jahitunnistust ei ole saad pärandtatud relva enese ja vara kaitseks registreerida ja samuti ka sportimiseks. Kui läbida jahikoolitus tuleb maksta 50 kr juurde ja saad ka jahinduseks kasutada. Pealegi ei ole vaja ühe relva pidamisel eraldi relvakappi.

See oli minu nägemus asjast