
Peatavad koerad.
Peatavad koerad.
Kas keegi oskab midagi asjalikku öelda Soome püstkõrva kohta? Kas seda tõugu on üldse võimalik meil Eestis hankida? 

-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Soome Püstkõrv on sisuliselt Karjala-Soome Laika. Ilus ja heatujuline väike oranz koer
Algupäraselt aretatud kasutuseks metsas peetaval linnujahil (nt teder), kuid aegade jooksul on ta ennast tõestanud ka eduka koerdana väikeulukite küttimisel. Soomes jahil käies olen näinud Püstkõrvu, kes toovad linnu ka veest, nii et igati tore ja universaalne koer.
Muuseas, teda peetakse eriti sobivaks koeraks neile, kes armastavad maastikul üksi liikuda - näiteks kohalike laikadega ta oma väiksema kogu poolest eriti ei klapi, sest iseloomu ja pealehakkamist on tal rohkem kõi mõneski siberi laikas

Muuseas, teda peetakse eriti sobivaks koeraks neile, kes armastavad maastikul üksi liikuda - näiteks kohalike laikadega ta oma väiksema kogu poolest eriti ei klapi, sest iseloomu ja pealehakkamist on tal rohkem kõi mõneski siberi laikas

Kern-terjer
Lugupeetud kasutajad!
Kas keegi saab mind aidata - mul on vaja leida kern-terjer,aga Eestis ei ole neid üldse. Kas võib-olla keegi võib anda mõne Soome koeraklubi kontaktandmed?
Kas keegi saab mind aidata - mul on vaja leida kern-terjer,aga Eestis ei ole neid üldse. Kas võib-olla keegi võib anda mõne Soome koeraklubi kontaktandmed?
Tõnu kirjutas:Soome Püstkõrv on sisuliselt Karjala-Soome Laika. Ilus ja heatujuline väike oranz koer- näiteks kohalike laikadega ta oma väiksema kogu poolest eriti ei klapi, sest iseloomu ja pealehakkamist on tal rohkem kõi mõneski siberi laikas
Kas oskab keegi öelda midagi sellise looma kohta, nagu soome karukoer

Olin kord ühe teise jahtkonnaga koos jahil ja neil oli väidetavalt sedatõugu üleni mustakarva laikamõõtu elukas, kes ei tahtnud siga-põtra haukuda, ajas vaikselt ja lärmas seal kus vaja polnd. Minu laika pures ta veel karistuseks parajalt veriseks kah, välja nägi asi nagu talus vanasti seatapu ajal.

Kas see tõug üldse olemas on? Pole kirjanduses nagu teist kohanud.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Karjala karukoer
Ka karjala karukoera juured ulatuvad Komimaale. Kogu hilisema aretustöö aluseks on Karjalas olnud tõutute, erivärviliste, püstkõrvaliste jahikoerte populatsioon. Aretustöö algas 1930. ja tõustandard kinnitati 1945. Karjala karukoer on keskmise suurusega, arenenud luustikuga ja lihaseline. Iseloomult on karjala karukoer tasakaalukas, veidi umbusklik, tugeva iseloomiga. Eriti hästi on arenenud haistmine. Kasutatakse karu ja põdra küttimisel. Ideaalkõrgus on isastel 57cm, emastel 52cm. Kõikumine on lubatud pluss-miinus 3cm. Karvkatte värvus on kas must või must-valge. Esineb ka nudi saba.
EJS-i kodukalt leidsin sellise väljalõtte.
Ka karjala karukoera juured ulatuvad Komimaale. Kogu hilisema aretustöö aluseks on Karjalas olnud tõutute, erivärviliste, püstkõrvaliste jahikoerte populatsioon. Aretustöö algas 1930. ja tõustandard kinnitati 1945. Karjala karukoer on keskmise suurusega, arenenud luustikuga ja lihaseline. Iseloomult on karjala karukoer tasakaalukas, veidi umbusklik, tugeva iseloomiga. Eriti hästi on arenenud haistmine. Kasutatakse karu ja põdra küttimisel. Ideaalkõrgus on isastel 57cm, emastel 52cm. Kõikumine on lubatud pluss-miinus 3cm. Karvkatte värvus on kas must või must-valge. Esineb ka nudi saba.
EJS-i kodukalt leidsin sellise väljalõtte.
beliving that the bow has soul
Re: Kern-terjer
Anastassia kirjutas:Lugupeetud kasutajad!
Kas keegi saab mind aidata - mul on vaja leida kern-terjer,aga Eestis ei ole neid üldse. Kas võib-olla keegi võib anda mõne Soome koeraklubi kontaktandmed?
Äkki oskad anda selle tõu inglisekeelse või algupärase (päritolumaa) nimetuse? Kern-terrierit minu teada pole paraku olemas.
Küll võib tegu olla (tuginedes sarnasele hääldusele) Cairn terrieriga.
Soome cairn terrieri klubi: http://www.saunalahti.fi/~cairnss/uusieka.htm
Re: Peatavad koerad.
On küll endal sihuke kutsa olemas aga eestist vast seda ei saa, sest neid on vähe liikvel.Kõige kindlam on ikke Soomest tuua.
Karjala karukoeraga on omal isegi natuke kogemus. St, et meil ühel mehel on. Kui võtta arvesse, et meil on üldse kasutuses 2 laikat (üks muldvana ja teine verinoor
), jahiterjer ning see karjalane, siis tuleb tõdeda viimase paremust. Haugub ta jah suht X hetkedel, aga antud kutsu ajab ka siga tublisti, seda küll vaikselt. Minu esimese sea ajas mulle ette. Vaatasin, et siga tuleb, seisatas korra, siis vaatas tagasi.. ning lendas must mööda (murdsin lennult ta südame). Ja mõni hetk hiljem lendas koer järgi, ei mingit häält. Teiste koertega ei kakle, vähemalt metsas mitte. Ise mõtlesin, et kui kunagi peaks koera võtma, siis oleks see üks kandidaat... aga hea kuulda, et sel teemal tuleb ettevaatlik olla (nu, norra hall põdrakoer on ka tore
).


Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Minu arusaamise järgi võib igast koeratõust asja saada, peremees vist kõige tähtsam, kuidas koera õpetab. Eks see tõunimi ole lihtsalt sama nagu auto mark. Mersu võib ju olla, aga räpaka peremehe käes on ka mersu mõnest teisest viletsam. Omal oli laika ja hagija ristand. Ajas väga edukalt siga ja ka põtra. Sai teine ainult mingi haiguse tõttu otsa, nii et ka loomaarstid ei saanud aidata. Suri ühe päevaga kätevahel ära. Nüüd muidugi sellise poluvernikuga metsa minna palju raskem. Samas käib meie jahimaade ühes ääres üks rotveiler ja teine hunt elukaid ajamas. Koos moodustavad kõva tandemi, nii et septembri algul ajasid põtra kahe vasikaga rabapeal taga. Üks vasikas kukkus kraavi ja penid kohe kõrikallal. Õnneks juhtus tuttav seeneline asjale peale, andis penidele kaikaga ja seejärel aitas vasika kraavist välja. Lihtsalt kahju, et ise püssiga ei juhtunud seda nägema. Tegi südame väga täis. Kussjuures koerte omanikud kah teada, üks isegi korra politseilt trahvi saanud, aga ikka aru ei taha saada, et selline koer peb kodus aedas kinni olema. Ebaeetiline maha lasta, seaduse järgi kah vastuolu, kuid hea põhjendus asjale see, kui öelda, et koer ründas mind ja lasingi maha. Siis ei saa ka politsei enam jahimeest karistad juhul kui koeraperemees kaebama läheb.
ikka lõbusalt
Kui tahad karjala karukoera siis varu kannatust meil oli 2 tk ja need hullud ei tule enam jälje pealt maha. Ja samas hauguvad mida juhtub varblasest põdrani aga suure looma peal ei taha kogu aeg haukuda.
Oli juhus kus haukusid hirve 12 tundi lihtsalt ei saanud neid enam pimedas raba pealt kätte ja hommikul olid liikunud vast 300 m ja haukusid ikka veel kui koerad ära tõin siis hirv jäi minust sinna seisma.
Selle koera pluss on veel see et ei kipu murdma nagu laika
Oli juhus kus haukusid hirve 12 tundi lihtsalt ei saanud neid enam pimedas raba pealt kätte ja hommikul olid liikunud vast 300 m ja haukusid ikka veel kui koerad ära tõin siis hirv jäi minust sinna seisma.
Selle koera pluss on veel see et ei kipu murdma nagu laika