Kõrrekesed,liblekesed

[Ahto Kattai]

sorri eelnev postitus minu oma,unustasin siis logida!

[kütt]

TO KULT: ega ma mõelnudki et vastupidist väidaksid, siin lihtsalt see ridade vahele õhku nö. jäi ja mõtlesid et valesti aru sain...

Igatahes, see lugu rebasega küll huvitav on ja kui teadjaid poleks siis vist ei usukski , enne kui jõudsin lõpuni loetud ja kust selgus et ikka kuul sisenes, mõtlesin juba et kui kuuliauku pole ja vader maha jäi, siis mis võis olla veel, et ehmatas surnuks või , või hoopis sai mööda kaalikat sellise obaduse et

[Olavi Kool]

No kurivaim, ei rikošeti se blondo midagi ! Kuul on ehitatud selliselt, et raskus on asetatud kuuli tagaotsale ja eest tulevad õhuvoolud suunduvad tagumisel otsal olevale koonusele ning sellega hoitakse kuul lennul otse. Kui juhuslikult mõni jämedam oks peaks kuuli õhus risti lennusuunaga keerama, sätib koonusele jooksev õhuvool kuuli uuesti otseks. Minul on 28 kal. jahipüss ja huvi pärast proovisin blondoga võsa. Metsa servas oli betoonist post mille ees ca 6 m tihedat võsa nii, et posti alumist osa näha ei olnud. Võtsin sihi posti ülemise otsa järgi ja vedasin alla ning tulistasin. Võsast andis tükk aega läbi trügida aga oma suureks rahustuseks nägin postil tabamust. Tulistasin ca 30 m kauguselt. Tehke omad järeldused! Kuul oli treitud terasest ja kuuli valmistanud mees seisis katsetuse juures ei tahtnud temagi hästi uskuda, et selline rauatükk otse lendab. Joonised ja mõõdud sai minult ning ei julgenud enne rohkem valmis teha kui ise näeb, et asi toimib.

[Andres - saarlane]

Huvitav kuidas mõjub terasest kuul püssirauale.

[Ahto Kattai]

Kulla mees, uuri milline blondo ehitus on. Kuskil teises foorumis sellest juttu. Seal ikka tina või plastmass rõngad (Vööd peal). Ega ikka raud rauaga kokku klapi, vähemalt püssirauas

[kütt]

Lask oli siis OK, kui läks läbi võsa...aga, kuhu jäi kuul või siis see mis tast järele jäi? 30 m sellise kuuliga betoonposti, julge tegutsemine...kas lasid otse või nurga alt, pean silmas seda, et kas ise olid varjes või arvestasid sellega et kuul võib siiski rikoshettida...mitte puuräga enne posti vaid postist endast? Oleks see tagasi tulnud siis enam rääkijat, kahjuks, poleks...

[Ahto Kattai]

Vaevalt nüüd küll kuul otse laskjale tagasi rikošettib,see oleks siis ju tagasi põrge mitte rikošhett.Selle teoorija järgi ei tohiks vabas looduses üldse pauku teha,sest mine sa tea.....Kõige rohkem inimesi sureb ju voodis,järelikult....Aga see pole see teema,siin mõttearendus kuuli rikošettimisest ja kuidas sa muidu teada saad,kui ei proovi.Kivi kotti! Ps.Ei väida muidugi,et ohutus tehnikat ei peaks arvestama,aga see teine teema.

[kütt]

Me ei hakka sel teemal tõesti väitlema siin kas on rikoshett või on tagasipõrge või mis, ja selleks jutuks eraldi teemat ka pole vaja...Ühte aga ütlen kindlalt ja seda just ka eelneva jutu jätkuks, ega muidu poleks sellist arvamust üldse üles pannudki, ja nimelt seda, et ikka tuleb see kuul tagasi ja mitte vähe. Sedasi need lood on.
Toon 2 erinevat näidet ja tahan kuulda, KULT, mida neist arvad ja millega seletad neid asju:
1. lask õhkrelvast, a 10 m ja plangust tulevad ühe ehitusega plönnid tagasi rohkem kui teised, ja paraja laksuga, vastu jalga saad, tore ei ole, saad vastu silmi, asi hoopis naljast kaugel...
2. lasud Makarovist, a 15-25 m, lõpetasime hoobilt kui nägin, et paarilisel järsku tagant, küljel, maast mulda lendas ja oli ilmselge, et kuul, muideks liivavallist, täiega tagasi tuli.

Kas on vaja veel näiteid? Selge see et surma võid saada ka tänaval kõndides ja sageli tuleb surm ka voodis lamades, kuid...

[Ahto Kattai]

Mõtlesin ka ise selle õhuka värgi peale, eks ole isegi sama kogetud. Huvitav, et kuulid tulevad tagasi näiteks vineeritükilt, aga lase vastu raudkiviseina kaob nagu see tagasiloopimine ära. Tulin praegu sellisele mõttele: pall põrkab seinast seda otsem tagasi mida kõvemini viskad, aga kui annaks sellise matsu et pall purunueks, teadagi mis.........Meenub ka et kui lasta tossuga (5,6mm) otse vastu paksu terasplaati on kuuli jäänukid samas maas. Kas siin pole tegu mingi energia nullimiese või täieliku ülekandmisega teisele kehale. Makaarovil ju ka matsu liialt vähe taga ja võib see tagasipõrkamise effekt tekkida. Huvitav oleks teada kas minu teooria ka paika peab, ehk mõni targem võtab sõna KÜTT, ära pikka viha pea Olen täheldanud et siin foorumis mõned kipuvad küll seadustega ja ei tea millega veel targutama kui keegi mingi idee või kogemusega lagedale tuleb, sellest minu eelmise postituse veidi karune toon. Vabanda.

[kakuke]

Mõtlesin ka ise selle õhuka värgi peale, eks ole isegi sama kogetud. Huvitav, et kuulid tulevad tagasi näiteks vineeritükilt, aga lase vastu raudkiviseina kaob nagu see tagasiloopimine ära. Tulin praegu sellisele mõttele: pall põrkab seinast seda otsem tagasi mida kõvemini viskad, aga kui annaks sellise matsu et pall purunueks, teadagi mis.........Meenub ka et kui lasta tossuga (5,6mm) otse vastu paksu terasplaati on kuuli jäänukid samas maas. Kas siin pole tegu mingi energia nullimiese või täieliku ülekandmisega teisele kehale.

Liigutasin antud teema alt Küti jutu ära üldfoorumisse, kus sai pealkirjaks "Jahimehe ja kalamehe vahest ning natuke foorumist ka."
Targaks ennast ei pea, aga arvan, et kas terasplaadi pihta tulistamisel ei või tegu olla mitte kuuli plastse deformatsiooniga ja sellest tuleneva kleepuvusega ja tänu sellele ka energia täieliku ülekandmisega? Sama vist ei saa rääkida betoonseina puhul, kus viimane kindlasti puruneb, aga alati mitte täielikult ja seetõttu tekib ebatasane pind, tänu millele kuul ka suunda võib muuta. Olen ise olnud tunnistajaks juhusele, kus lasti kogemata ruumis sees raudbetoonseina pihta 22LR`st ja kuul viimasest ka tagasi põrkas, olles seinast tüki välja löönud. Muidugi õhkrelva puhul sellisest energiast rääkida ei saa. Tundub, et kui kokkupõrke puhul jääb emma kumma (kuul, sihtmärk) pinge plastsuspiiridesse siis kuul tagasi ei tule ja tagasi tuleb vaid elastsuspiiridesse jääva pinge juhul (erandjuhuks võiks olla sihtmärgi küllaldane elastne deformatsioon sellises suurusjärgus, mille puhul viimane kuuli tagasi lennutab ("membraani efekt") ntx. vineer õhupüssikuuli). Jutt tuli tegelikult sama mis Kuldi palliteooria. Eks mõni targem parandagu mind, kui puusse panin, sest teema tundub olevat oluliselt keerulisem, kui esmapilgul näib.

[Olavi Kool]

olin 10-14 mai foorumist eemal ja lihtsal põhjusel, viibisin laskeinstruktorite täiendusel. Tulistasime seal põhiliselt makarovi püstolitega ning väga lähedalt alates 3- 15 meetrini. Metall märke lasime 10m kauguselt ja kaitseprillideta oleks olnud teha seda lollus. Lasime nädalaga välja üle 6000 lasu ja selle jooksul ei tulnud ükski kuul tagasi küll aga lendas seal metallipuru mis vastu pükse tulles ei olnud isegi valus. Blondo kuuli kohta olen lugenud, et ta ei rikošeti ka kõige raskemates tingimustes. Mõned lastud blondo kuulid olen ka kätte saanud ja nimelt liiva vallis oolnud kivid on pihta saanud . Kivist on killustik järel ja kuul on veel äratuntava välimusega ja tagasi oli põrganud vähem kui meeter. Aga vahet tuleb teha muidugi liival ja kruusal siis ei tule rikošeti probleemi enam tiirus ette. Kui õhupüssi kuul tuleb seinast tagasi on löök nõrk, pihuga visatud haavlid tulevad ka puit seinalt tagasi aga püssist lastud...
Rikošett tekkib ikka siis kui kuul puutub takistust libamisi

[kütt]

Järjest huvitavamaks läheb ja varsti siia füüsikuid ja teadlasi vaja...

TO TEADJAMIIS: sa Tallinna sõitu ei plaani, ikka mäletad mu soovi, varsti ise pikemalt foorumist eemal, puhkus, eks vahepeal kaemas käin aga... Ja veel, aga kuidas seletada seda et seesamune õhkrelv, vene oma, 15 aastat vana, nõrgalt laseb ja kuulid tagasi tulevad, vahel, plangust, kui samas see relv veel 3 aastat tagasi a 60-80 m võttis 2 varest maha, 1 kohe kutu ja teine vajas nö. armupauku? Minu arust küllalt hea vene relva kohta mida ma ei saa öelda balloonidega ja 2500 EEK maksva Waltheri kohta, mis isegi 20 m vana aknaraami klaasi ei purusta...Ja tagasi poodi sai antud kui mõtetu mänguasi, hinna ja laskekvaliteedi suhtelt mitte tasakaalus, minu arust. Mitte et mul koguaeg vaja oleks klaasi lasta, ennetan ehk mõne mehe, külalise, kriitikat, vaid proovile asi siiski sai pandud ja...
Poisikesepõlves tuttava vene pikast sai naabermaja aknaklaas paugust sassi ja napilt jamast pääsesime. Relva taset see peaks näitama ju.

[Külaline]

Kui tahate näha kuidas vähimgi kõrreke kuuli trajektoori mõjutab, proovige lasta leekkuuliga. Lõug võib tükim aega ripakile jääda. Kuid ärge ainult seda loomade peal katsetama hakake.

[honkomees]

sain kah kõõred ära proovitud, 10-15 m pealt mööda lasta - puhtalt, ei verapiiskagi ja mitte kusagil