kas on erinevust 308-l.

[kadak40]

Küsimus just selles, kas on laskemoonal, just kuuli läbimõõdus erinevust Nato 308 sõjaväemoonal ja Sako 308 kasutataval kuulil. Nato pidavat olema 100-ku võrra jämedam ja rikkuvat jahirelva. Kas vastab see tõele Igasugune info teretulnud

[serx]

pole kyll mingi eriline spetsialist aga mõõt piaks sama olema......

rauda rikub lahingmoon kyll kindlasti aga seda seepärast ,et mantli materjal teine .... )

[Andres - saarlane]

Pakun sellise variandi.

1. 7.62x51 Nato toodetakse erinevate tootjate poolt. Põhimõtteliselt sama
aga USA kuul olevat nõksa jämedam.

2.Raua kahjustamise kohta - oletan, et sõjaväemoonal on laeng kõvem.
ja kahjustus toimub selle tagajärjel,mitte kuuli katte tõttu.

3.Mitu lasku peab laskma, et kahjustused ilmneksid ei oska vist keegi ütelda.

4.Oman relva BRAUNING BLR ja seal ei saa kasutada sõjaväe moona pöhjusel et selle kesta rant on natuke teise nurga all kui 308.

5. Kuna müügil puuduvad Nagaani padrunid, siis olen kasutanud SW 32 long kuuli kaliiber 7,65 mm. Kuna on tegu tinakuulidega siis ilmselt rauda kahjustamist ei toimu. Aga jahirelvast ei soovita küll isegi 100 ku võrra jämedamat moona kasutada.
Relv ikkagi kallis ja peaks kestma aastaid.

[honkomees]

Pakun sellise variandi.

1. 7.62x51 Nato toodetakse erinevate tootjate poolt. Põhimõtteliselt sama
aga USA kuul olevat nõksa jämedam.

2.Raua kahjustamise kohta - oletan, et sõjaväemoonal on laeng kõvem.
ja kahjustus toimub selle tagajärjel,mitte kuuli katte tõttu.

5. Kuna müügil puuduvad Nagaani padrunid, siis olen kasutanud SW 32 long kuuli kaliiber 7,65 mm. Kuna on tegu tinakuulidega siis ilmselt rauda kahjustamist ei toimu. Aga jahirelvast ei soovita küll isegi 100 ku võrra jämedamat moona kasutada.
Relv ikkagi kallis ja peaks kestma aastaid.

1. Ärge ajage pada, NATO ja Win.308 on üks kaliiber, mõni tootja võib sutsu ebatäpne olla aga mitte muud

2. Kahjustab lahingpadrun ikka kuuli kattematerjali tõttu, ka nt vene jahipadrun .308, mis on nn bimetall, st terasplekk on mingi õhukese sodiga kaetud. ka mitmed teised tootjad teevad neid bimetallkuule, vististi tshehhhid, kui mälu ei peta. Kuuli tuleb magneti katsuda, kui mingit tõmmet pole, siis on ohutu. Muidugi kannatab ka teraskestaga kuuliga lasta tavalisest jahilaskmisest kordi enam, lõpuks hakkab lihtsalt täpsus kannatama. Laengud on osal jahipadrunitel nõrgemad, osal kõvemad kui sõjamoonal, sõltub kuuli kaalust ja järelikult ka erinevast rohukogusest, mis peab selle kuuli õige kiirusega lendu saatma.

5. Tinakuul vintrauas??!! See Vint koorib ju tina maha ja täidab nii sooned ning täpsusest ei saa juttugi olla. Sellepärast need vindikuulid ongi plekk-kestaga või erilise vahataolise kattega kaetud nagu ääretulepadrunitel. Kätte saada seda tina rauast on praktiliselt võimatu. Spordika täpsus kaob kohe, kui kasutada mingeid taskus pikka aega loksunud padruneid, millel see kate on maha kulunud.

[kakuke]

5. Tinakuul vintrauas??!!

Vot sellist asja olen mina ka kuulnud ja sama moodi sellele reageerinud. Järsku keegi oskab sellest lähemalt rääkida.
Kas siis lagingmoona kuul lagingrelva ei kahjusta, kui teeb seda jahirelvaga?

[honkomees]

5. Tinakuul vintrauas??!!

Vot sellist asja olen mina ka kuulnud ja sama moodi sellele reageerinud. Järsku keegi oskab sellest lähemalt rääkida.
Kas siis lagingmoona kuul lagingrelva ei kahjusta, kui teeb seda jahirelvaga?

Tinakuulist aga peaks kuskilt lugema, vene netikülgedel on üsna palju snaipri ja jahimehe relvadest juttu... Põhimõtteliselt on mul asja mõte selge, praegu ei tea täpset aadressi anda, kus sellest juttu võiks olla.
Kahjustab ikka, aga seal loeb massi pihta laskmine, mõni ikka pihta läheb. Ja kui ära kulub, võtame uue toru. Peale sõda olid poisikesed PPŠ-l kuuli toru otsast sisse lasknud ja kukkus lukust kolinal välja. Vot seda see raudplekist kuul teeb rauaga, aga valangu juures pole tähtis, ja hiljem jätame selle relva lihtsalt nurka, kroonu annab uue tuki.

[honkomees]

Vot jahiraamatus oli ka vist relvade ajaloost juttu ja sellest vintrelvakuulide tekkeloost ning tinakuulist ...

[Mart]

5. Tinakuul vintrauas??!! See Vint koorib ju tina maha ja täidab nii sooned ning täpsusest ei saa juttugi olla. Sellepärast need vindikuulid ongi plekk-kestaga või erilise vahataolise kattega kaetud nagu ääretulepadrunitel. Kätte saada seda tina rauast on praktiliselt võimatu. Spordika täpsus kaob kohe, kui kasutada mingeid taskus pikka aega loksunud padruneid, millel see kate on maha kulunud.

Miskipärast maailmas ikka valatakse ka vintrauale kuule,plii e. seatina.On erineva disainiga ja ka täpseid kuule.Laadimisel ainult teistsugust holgi kasutatakse,et padruni kaela suu tina maha ei kooriks ja sellega kuuli kaalu ei vähendaks.

[honkomees]

Miskipärast maailmas ikka valatakse ka vintrauale kuule,plii e. seatina.On erineva disainiga ja ka täpseid kuule.Laadimisel ainult teistsugust holgi kasutatakse,et padruni kaela suu tina maha ei kooriks ja sellega kuuli kaalu ei vähendaks.

Kattetea plii- e tinakuule kasutatakse ikka, aga mitmete eriotstarbeliste püsside puhul, nagu eelpoolnim spordikad, nn elevandipüssid (kasutavad suurekaliibrilisi aeglase algkiiruse ja suure peatava toimega tinakuule) jpt. Pliikuule on tehniliselt kerge valmistada, ka ei kuluta nad praktiliselt vintrauda, aga neile ei saa anda väga suurt algkiirust, sest vintraua sooned koorivad pehme kuuli lihtsalt paljaks. Püssiraua määrdumise vähendamiseks kaetakse pliikuulid erimäärdega, meenutab vaha. Tinakuulide algkiirus on umbes poole väiksem kui mantelkuulide oma, vrdl spordika 300-400 m/s ja täiskaliibrilise vindi 800-1500 m/s. Tihtipeale on olulisem kuuli peatav toime (šokk) ja siin on suurekaliibriline tinakuul oma kohal. Täpsuse üle ei saa tinakuuli puhul üldse kurta, miks siis spordika kuulid tinalkuulid on? Aga algkiirus, laskemaa ja energia, mis kuulil sel maal on? Mõnedes revolvrites ka kasutatakse tinakuule, aga algkiirused on ikka madalad. Füüsika vastu ei saa, padruni kaelast tingitud kulumine pole siin üldse oluline, vaid ikka see, mis rauas toimub
ja kui ühe kuuli tina on juba mööda rauda laiali määritud, siis näe hirmsat, peaaegu ületamatut vaeva selle mahasaamaisega, sest vintsoon on rikutud ja raud tuleb puhtaks saada tinast, muidu püssi enam täpseks ei saa. Kaupo Kindsigo ütles kunagi, et spordikas nõuab tunduvalt hoolikamat puhastamist kui vint

[Nato relvur]

Anna tuld! Kas teatsite et nato padrunil on palju kvaliteetsem rohi. (heleroheline). Põlemisjääke on umbes 5 korda vähem kui sako rohul!
Algkiirendus antud olukorras kindlasti rauda ei riku. Ja kuulil ei ole vahet! Sees on tina mis amortiseerib selle sajandiku vahe! Samuti on kindlasti sajandiku vahe ka erinevatel firmadel (Sako, Norma, Lapua jne. FMJ -el).
Kes on aktiivne tiirumees, palun väga! Kui arvad, et nato rikub rauda, siis lohuta end sellega, et nato padrunitelt säästetud raha eest võid osta endale 2 uut relva, kui on nato tasuta käes! Pealegi usun, et näiteks Tikka raud on pire kvaliteetsem kui EKV olevatel natot kasutavatel relvadel (MG-3 valm. 1976 aastal ja lastakse 500 kuuli enamvähem järjest! Laske kiirus 20 lasku sek. ja rauad säilivad neilgi üsna hästi).

Salajased militaristid on seda ka katsetanud, tikka on korras (tulistatud on ca. 1500 nato padrunit).

Asi selles , et EKV-st massiliselt moona kaduma ei hakkaks!
Aga arvan, et natot liikumas ka mujal kui kv-s!

Jahi Hammerheadiga!

[mehine mehike]

Samuti on kindlasti sajandiku vahe ka erinevatel firmadel (Sako, Norma, Lapua jne. FMJ -el).

Selles julgen küll kahelda. Enamik kuule tulevad ühelt tootjalt (barnes, nosler jne.) Kõik need sakod, lapuad ja muud vennikesed laevad need oma padrunisse oma püssirohu margi ja kogusega. Kuigi kõik need nimetatud tehased teevad ka oma kuule, on ikkagi kahtlane, et nii võrd täpse asja juures nagu vintpüssi kuul, lubataks isegi .001 vigu läbimõõdus. Eriti veel Full Metal Jacket kuulidel, mida tihti kasutatakse võistlustel.

[Külaline]

Nato moonaga ei soovita nüüd küll jahirelvast tulistada.
Oleneb moonast, aga mõni vend on 1000 pauguga rauast jagu saanud.
Hiljem vaidles veel poes, et vahetagu need garantii korras välja aga paraku tuli tõde ilmsiks. Samas, kui Sako pauk on 18 EEKi, 1000 x 18 = 18 000 e. keskmise karabiini hind. Kui ainult raud vahetada, saab odavamalt. Ainuke viga on selles, et loopima hakkab ta palju varem kui 1000 nda paugu pealt.

[eeru]

7.62Nato padruni üleminekukoonus on teise nurgaall et vältida padruni kinnikiilumist padrunikambrisse. Kasutatakse neid enamuses automaatrelvades. Sellised 7.62Nato kestad on laadimisel kohe äratuntavad kui neid on kasutatud .308 win. Samuti on võimalik kasutada 7x57R - 7x57 padrunit(mis tegelikult algselt hispaania armeepadrun) ja .222Rem. Mag. - .223Rem. padrunit. Kui mees jõuab jahivintrelva osta eipeaks ta kaitseliidust(sõjaväest) padruneid varastama Need padrunid on (mingi) riik kinni maksnud muuks otstarbeks

[Pikk]

Samuti on kindlasti sajandiku vahe ka erinevatel firmadel (Sako, Norma, Lapua jne. FMJ -el).

Selles julgen küll kahelda. Enamik kuule tulevad ühelt tootjalt (barnes, nosler jne.) Kõik need sakod, lapuad ja muud vennikesed laevad need oma padrunisse oma püssirohu margi ja kogusega. Kuigi kõik need nimetatud tehased teevad ka oma kuule, on ikkagi kahtlane, et nii võrd täpse asja juures nagu vintpüssi kuul, lubataks isegi .001 vigu läbimõõdus. Eriti veel Full Metal Jacket kuulidel, mida tihti kasutatakse võistlustel.

No kuulge mehed!!!! Isegi kosmosetehnikas ei kasutata sellist täpsus, tuhandikmillimeeter. Kui kuule tehtaks sellise täpsusega siis maksaks nad ka sellise suurusjärgu võrra rohkem. Mis te arvate et iga kuul tehakse ainulaadne. Masin vorbib neid teha ja mis liigub see kulub, kahjuks ei tea mis tehnoloogiaga kuule tehakse, pakun välja et stantsimine ja hiljem kalibreeritakse, sell juhul pakun täpsusklassiks tavakasutuses oleval kuulil 0,1 ja spetslaskemoonal 0,05 mm.

Ise pole just kuulivalmistaja vaid tavaline metalliraiskaja, olen valmistanud osasid elektroonikatööstusele ja autotööstusele. Ning isegi elektroonikatööstuse testseadmetes ei kasutata sellist täpsust, kuigi seal tehakse 1 kuni 5 seadet ja raha eriti ei loeta !!!

[eeru]

Samuti on kindlasti sajandiku vahe ka erinevatel firmadel (Sako, Norma, Lapua jne. FMJ -el).

Selles julgen küll kahelda. Enamik kuule tulevad ühelt tootjalt (barnes, nosler jne.) Kõik need sakod, lapuad ja muud vennikesed laevad need oma padrunisse oma püssirohu margi ja kogusega. Kuigi kõik need nimetatud tehased teevad ka oma kuule, on ikkagi kahtlane, et nii võrd täpse asja juures nagu vintpüssi kuul, lubataks isegi .001 vigu läbimõõdus. Eriti veel Full Metal Jacket kuulidel, mida tihti kasutatakse võistlustel.

No kuulge mehed!!!! Isegi kosmosetehnikas ei kasutata sellist täpsus, tuhandikmillimeeter. Kui kuule tehtaks sellise täpsusega siis maksaks nad ka sellise suurusjärgu võrra rohkem. Mis te arvate et iga kuul tehakse ainulaadne. Masin vorbib neid teha ja mis liigub see kulub, kahjuks ei tea mis tehnoloogiaga kuule tehakse, pakun välja et stantsimine ja hiljem kalibreeritakse, sell juhul pakun täpsusklassiks tavakasutuses oleval kuulil 0,1 ja spetslaskemoonal 0,05 mm.

Ise pole just kuulivalmistaja vaid tavaline metalliraiskaja, olen valmistanud osasid elektroonikatööstusele ja autotööstusele. Ning isegi elektroonikatööstuse testseadmetes ei kasutata sellist täpsust, kuigi seal tehakse 1 kuni 5 seadet ja raha eriti ei loeta !!!

oi-oi ..Lapua kuulitäpsus on 0.02mm.Kui kasutada .308win. 9.72g 7.85mm kuuliasemel 8.0g 7.90mm kuuli siis loobib püss kui jube Muidugi kõik oleneb püssirauast. Kulunud või militaartehases toodetud "jahivint" võib samas joosta ideaalselt.