Sarvede puhastamine (teemast sokk ja laiemalt parasiitidest)

[ninja]

No maa sisse pole ma torgand ,aga kruustangide vahele sarvipidi kinni küll pannud , töö ilus ja puhas ei mingit muda . Ja on juhtund et tulevad nina juurest luud ära ,aga need jäävad sinna taas kinni kui kohe peale puhastamist tagasi panna,,äärmisel juhul võib ju tagasi liimida . Siiani aga pole tähele pannud et fairy teeks liiga trofeele , ilusti kõik koos .

[karvane]

Äi põle miskit... toppige sarvipitti sipelgate kuhilasse siis näete kui ilusad ja puhtad tulevad,pole vaja vesiniku ega...

[Istuv Sõnn]

kusjuures...peaks seda sipelgapesa vrianti proovima:D

[rajaleidja]

seda sipelgapesa varianti olen isegi kuulnud. Vanemad mehed ikka räägivad. Aga omalgi proovimata, pole korralikku pesa läheduses

[MARLIN 444]

Väikeseid sarvi sipelgapessa ei panda, ikka medali väärseid.

[sergo]

Väikeseid sarvi sipelgapessa ei panda, ikka medali väärseid.

tepsib täiest, kord nädalas käia kaemas, pärast vajaks praegusaja nõuetele vastavusse viimiseks koljuosa nõksa valgendada. Laisa inimese variant, samas "peaaegu puhtroheline". Ja kui sarveosa kuskilt kandist pleekima jääb siis retsept varasemast, mis puudutas leitud põdrasarvi: korralik harjapesu, kuivatada varjus ja tõmbetuulest eemal kuid mitte täiesti unarusse jätta,võimalikele heledatele pleekinud kohtadele kaaliumpermanganaadilahus mitu korda vahelduvate kuivatamistega ja hambaharjaga hõõrumistega(ilma naljata), lõppeks paar korda autopoleerimisvaha(läige, värvitu). Seda on ka vaja lõppude kõpuks veel nühkida, et korraliku tumeda tooni võtaks. Kontrollige mõne mitte eriti olulise asja peal, loodan, et jääte uskuma. Heledaid sarveotsasid ei tohiks nii töödelda. Erivariant on karvased sarved, see jääks teile mõtlemiseks, siin ei oska kaasa rääkida.

Ise kavatsen ette võtta eksperimendi: mul isa lasi1961 viieharulised põdra pulksarved, leotan nüüd koljuosa mingi aja ja panen ka sipelgapesasse, vanamees ei viitsinud korralikult puhastada. Muide, sarved on tõesti kõik pulgad, kühvliosast ei näe undki mitte. Eks näis.

[kakuke]

Kui need sarved sipelgapessa pistate siis enne ikka keedate või ei? Nülite ja puhastate ka? Ja mis mind enam on painanud küsimustest, et kas mingi elukas neid sealt kaasa ei või võtta? Siga, karu, rebane, kährik jne? Mul pesa juba valmis vaadatud, peale info kogumist vaatan ka proovisoku.

[sergo]

parem kui keetmata. Sarveosa tõmba toidukilesse ja kibunate alt duuga kinni, kolju on max. 2 nädalaga puhas, võid valgendama hakata. Kui korraliku kuklase pesa leiad ei tule sinna keegi peale karu või metssea asjale ja seda ka alles sügiskuudel enne talve. Ainumast mure on see ,et pärast pead kibunate vahel olevaid karvu ise puhastama muidu oleks ka need kadund ja lihtsalt peitsimise vaev. Aga mis siin vaielda, prooviksime ise retsepti järgi ja avaldaksime arvamusi kuskil jõulude aegu koos illustreeriva materjaliga.

[kakuke]

Aga nülgima seda pead ei pea, et läheb ka koos naha/karvade ja suure lihaga? Kõlab kuidagi uskumatult, aga uudishimu on suur.

[rajaleidja]

Ma usun, et ära nülgida võiks ikka. Ehk söövad ka naha ära, aga siis läheb vist tunduvalt kauem aega. Nahk maha, kui viitsid, siis ka suurem liha ja pessa. Sipelgad lihtsalt panevad kogu kolju küljes oleva liha pintslisse.

[Buck]

Sipelgad lihtsalt panevad kogu kolju küljes oleva liha pintslisse.

OT kas siis karvu pintsli sisse ei panda?

[rajaleidja]

Sipelgad lihtsalt panevad kogu kolju küljes oleva liha pintslisse.

OT kas siis karvu pintsli sisse ei panda?

Ikka panevad, aga pintslitega tegelevad ainult punased sipelgad.

[jorr]

Sipelgapessa panek on vana salaküti lugu ja ära puhastavad nad(sipelgad) luu väga hästi.Kiirus oleneb muidugi sipelgapesa suurusest.Seda ,et mingi elukas julgeb suurt sipelgapesa puutuda ,ei maksa karta,kui ,siis mõmmik ehk ainult.Aga nagu Sergogi ütles,et proovige ise järgi ja usun ka,et ei kahetse,sest aega hoiate nii tegutsedes palju kokku.Kõik need aegaviitvad keetmised ja puhastamised jäävad ära ja karta võib aint teist inimest kes sipelgapesa juurte sattub.

[karvane]

Miks salaküti ... aga mitte vanaaegne küttde vöte.

[jorr]

Jah,vanad kütid teadsid mõndagi,eriti vanad metsavahid.Ega siis salakütt kodus sarve keetnud,mets andis ja mets puhastas.Muide,see keetmine ongi rohkem uuema aja lugu ja keetes võib kergesti üle keeta ning luud lahti siis.Ise tean metsas puhastamiseks peale sipelgate teist moodust veel aga nati tülikam kui sipelgapesa.Ja palju vanasti neid sokke oli ja lasti ning kehv sarv ka metsa jäi.
Muide,kes metsseanahka on käsitsi rasvast puhastanud see vaeva palju näinud aga selleks on teine moodus ka.Praegu pole see enam vajalik,sest kes enam kodus viitsib nahka käsitsi parkida.