Uluki liha ost
Mind huvitab natuke tegelikult see pool et kui keegi tahab osta (mitte müüa), millised selleks võimalused olemas. Seda siis jus kohalikult turul (restoranides nt) tarbimiseks. Iseenesest on mõned ettevõtted siiski veel olemas, kes ulukiliha töödelda ja müüa saavad... aga huvitas just see, et seadusest tuleks nagu välja, et fiest jahimees võib müüa ulukirümpasid või nende tükke. Müügiks peab olema keegi esmaülevaatust omav isik. Jama ongi see, et 1 mutrike on vahelt karmilt puudu (see on ka hea nali, et jahimees võib rümba tükke turustada.. lihtsalt seda peab teadma, et asi on ainult teoreetiline ning praktikas keegi tavajahimeest kusagile seda rümpa nülgima ja tükeldama ei luba ning seda reajahimeest annab otsida, kel mööda minnes sobiva sisustusega käitlusruum endal olemas on).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Jah kahjuks tänavaasta ongi see kokkuostu kuulutamine na pikaks veninud.
Minu info kohaselt eelmisel aastal olevat üks kokkuostja teise nina alt kõik ära krabanud ja seetõttu teine olevat tänavu loobunud...
Samas kokkuostuhinnad olid neil ühed- seega tundub asi nagu kartellikokkuleppe moodi olevat. Tänavu siis võimalus turule tulla "uuel" kokkuostjal kes saab kokkuostu hinda veel alla lüüa sest kuhu mujale sa ikka need rümbad annad ja raha saad... Ise ei jõua eluilmaski ära süüa...
Tegelikult nagu aru saanud olen siis paljud seltsid sellepärast müüvadki osa ulukirümpasid maha, et ei peaks maksu maksma ja saaks ulukihoolet teha. Siiani sai meie selts ilma müümata hakkama-ja jõudsime kõik ise ära süüa. Eelmisel aastal aga sai otsus vastu võetud jahimaja ehitama hakata põtrade kokkuostu raha eest. Nüüd siis hakkab ehitis enam-vähem valmis saama ja kui kokkuostu ei hakka toimuma- tuleb võlga 2-3 aastat omast taskust kõigil seltsi liikmetel tasuda. Hea vähemalt, et laenajale intressi ei pea maksma.
Minu info kohaselt eelmisel aastal olevat üks kokkuostja teise nina alt kõik ära krabanud ja seetõttu teine olevat tänavu loobunud...
Samas kokkuostuhinnad olid neil ühed- seega tundub asi nagu kartellikokkuleppe moodi olevat. Tänavu siis võimalus turule tulla "uuel" kokkuostjal kes saab kokkuostu hinda veel alla lüüa sest kuhu mujale sa ikka need rümbad annad ja raha saad... Ise ei jõua eluilmaski ära süüa...
Tegelikult nagu aru saanud olen siis paljud seltsid sellepärast müüvadki osa ulukirümpasid maha, et ei peaks maksu maksma ja saaks ulukihoolet teha. Siiani sai meie selts ilma müümata hakkama-ja jõudsime kõik ise ära süüa. Eelmisel aastal aga sai otsus vastu võetud jahimaja ehitama hakata põtrade kokkuostu raha eest. Nüüd siis hakkab ehitis enam-vähem valmis saama ja kui kokkuostu ei hakka toimuma- tuleb võlga 2-3 aastat omast taskust kõigil seltsi liikmetel tasuda. Hea vähemalt, et laenajale intressi ei pea maksma.

ikka lõbusalt
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/sit ... 101-et.pdf
Siit siis (22)
Selleks, et kindlustada ühenduse turule viidavate kütitud
looduslike ulukite nõuetekohane inspekteerimine, tuleks kütitud
loomade kere ja sisikond esitada ametlikuks tapajärgseks
kontrolliks ulukite töötlemisettevõttes. Teatavate küttimistraditsioonide
säilitamiseks ilma toiduohutust ohtu seadmata võib
siiski ka pakkuda koolitust küttidele, kes looduslikke ulukeid
inimtoiduks turule viivad. See peaks võimaldama küttidel
teostada looduslike ulukite esialgset kontrolli kohapeal. Kui
koolitatud kütid teostavad nimetatud esialgse kontrolli ja ei
tuvasta kõrvalekaldeid ega ohte, ei ole sellistel juhtudel vaja
neilt nõuda kogu sisikonna esitamist ulukite töötlemisettevõttele
tapajärgseks kontrolliks. Liikmesriikidel tuleks siiski võimaldada
kehtestada oma territooriumil rangemad reeglid eriloomuliste
ohtudega arvestamiseks.
Looduslikud ulukid:
— looduslikud kabiloomad ja jäneselised, samuti muud maismaaimetajad,
mida kütitakse inimtoiduks ja käsitletakse looduslike ulukitena
asjaomases liikmesriigis kohaldatava seaduse alusel, sealhulgas
imetajad, kes elavad suletud territooriumil looduslikele ulukitega
sarnastes vabades tingimustes;
ja
— looduslikud linnud, mida kütitakse inimtoiduks.
1.6. Tehistingimustes peetavad ulukid — tehistingimustes peetavad silerinnalised
linnud ja punktis 1.2 nimetamata maismaaimetajad.
1.7. Looduslikud väikeulukid — vabalt looduses elavad looduslikud jahilinnud ja
jäneselised.
1.8. Looduslikud suurulukid — vabalt looduses elavad looduslikud maismaaimetajad,
kes ei kuulu looduslike väikeulukite mõiste alla.
Mõisted on muidugi meie kui jahimeeste jaoks natuke segadust tekitavad.
Lugege ka
IV JAGU: LOODUSLIKE ULUKITE LIHA
I PEATÜKK: KÜTTIDE KOOLITAMINE SANITAAR- JA HÜGIEENIKÜSIMUSTES
Soovitan kasutada (ctrl+F, ehk siis find) ja otsingunimeks uluk. Siit saab huvitavat lugemist ulukite kohta.
Üritan leida ka selle õigusakti, kus kirjutatakse väikeses koguses ulukiliha müümist. Seniks purege seda.
Kivi kotti.
Siit siis (22)
Selleks, et kindlustada ühenduse turule viidavate kütitud
looduslike ulukite nõuetekohane inspekteerimine, tuleks kütitud
loomade kere ja sisikond esitada ametlikuks tapajärgseks
kontrolliks ulukite töötlemisettevõttes. Teatavate küttimistraditsioonide
säilitamiseks ilma toiduohutust ohtu seadmata võib
siiski ka pakkuda koolitust küttidele, kes looduslikke ulukeid
inimtoiduks turule viivad. See peaks võimaldama küttidel
teostada looduslike ulukite esialgset kontrolli kohapeal. Kui
koolitatud kütid teostavad nimetatud esialgse kontrolli ja ei
tuvasta kõrvalekaldeid ega ohte, ei ole sellistel juhtudel vaja
neilt nõuda kogu sisikonna esitamist ulukite töötlemisettevõttele
tapajärgseks kontrolliks. Liikmesriikidel tuleks siiski võimaldada
kehtestada oma territooriumil rangemad reeglid eriloomuliste
ohtudega arvestamiseks.
Looduslikud ulukid:
— looduslikud kabiloomad ja jäneselised, samuti muud maismaaimetajad,
mida kütitakse inimtoiduks ja käsitletakse looduslike ulukitena
asjaomases liikmesriigis kohaldatava seaduse alusel, sealhulgas
imetajad, kes elavad suletud territooriumil looduslikele ulukitega
sarnastes vabades tingimustes;
ja
— looduslikud linnud, mida kütitakse inimtoiduks.
1.6. Tehistingimustes peetavad ulukid — tehistingimustes peetavad silerinnalised
linnud ja punktis 1.2 nimetamata maismaaimetajad.
1.7. Looduslikud väikeulukid — vabalt looduses elavad looduslikud jahilinnud ja
jäneselised.
1.8. Looduslikud suurulukid — vabalt looduses elavad looduslikud maismaaimetajad,
kes ei kuulu looduslike väikeulukite mõiste alla.
Mõisted on muidugi meie kui jahimeeste jaoks natuke segadust tekitavad.
Lugege ka
IV JAGU: LOODUSLIKE ULUKITE LIHA
I PEATÜKK: KÜTTIDE KOOLITAMINE SANITAAR- JA HÜGIEENIKÜSIMUSTES
Soovitan kasutada (ctrl+F, ehk siis find) ja otsingunimeks uluk. Siit saab huvitavat lugemist ulukite kohta.
Üritan leida ka selle õigusakti, kus kirjutatakse väikeses koguses ulukiliha müümist. Seniks purege seda.
Kivi kotti.
Koolituse läbinud jahimees võib aastas müüa 4 suurulukit ja mingi arv, mida enam ei mäleta, jahilinde ja väiksemaid loomi. Et realiseerida oma suurulukeid peaks iga sektsioon saatma teatud arv mehi koolitusele ja leides väljundi turule saaks ulukid müüa, ilma vahendajata jääks ka suurem kopikas jahindus organisatsioonile. Ise olen koolituse läbinud ja ega see mööda külgi maha ei jooksnud.
-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Küsimus vast ainult selles ,kuhu sa oma neli ulikit võid müüa! Nagu juba kirjutasin võib seda ilmselt teha vaid ettevõtele kus võimalik uluk töödelda/nahastada jne.See koolitus jahimeestele viidi ju läbi selleks ,et vana seaduse järgi pidi volitatud vetarst metsas kaasas olema ,et loomal üldse sisikonda eemaldada (esmane töötlus)oleks lubatud
Kivi kotti!

Kivi kotti!
-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
smurf kirjutas:Jahimehel peaks olema endal hügieeniline koht, kus ulukilt peale küttimist eemaldatakse kõik mitte vaja minev ja vastavalt olukorrale müüakse kas külmutatud või värsked rümbad soovijaile, milledeks võivad olla restoranid, hotellid jne.
Jah ega see pole keelatud,AINULT, sellel kohal peab olema eurosertifikaat /vastavat tunnustust/litsentsi omav koht ,mis ikka ja jälle peab vastama neile paljukiidetud euronõuetele

Minu ulmeline mõte oleks selline,et näiteks meie suur selts omaks sellist asutust nagu Arukülas/Maag.Ostaks kokku kõik meie poolt pakutava ja tegeleks ka selle realiseerimisega.Teenides sealt kasumit,mida oma eksistentsiks vaja läheb,mitte aga ei elatu põhiliaselt liikmemaksudest. Lihtsalt kõige lihtsam väide. Miljoneid maksvaid lasketiire suudame ehitada ja hallata,aga oma saagiga tegelema oleme võimetud.

Kivi kotti!
Smurf on oma kirjelduses oluliselt lähemalt tegelikule olukorrale kui Kult. Kohalikule turule väikeses koguses ulukirümpade või rümbatükkide realiseerimiseks ei pea olema "eurosertifikaati", vaid piisab tõepoolest oluliselt vähem bürokraatlike nõuete täitmisest. Hügieeniline koht, pestavad pinnad, puit keelatud. Veel nipet-näpet ja kohalikus veterinaarkeskuses arvele, endal muidugi peab olema koolitatud isiku tunnistus (seesamune, mis võimaldab metsas esmast ülevaatust teha....muidugi võib see ka naabrimehel olla).
BM
BM
-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Vat kui oled nii kaugel ,et mainitavat kohta lähed kohalikule/maakondlikule vet.-ile üle näitama,siis selgub ,et seda nipet -näpet mida soovitakse näha polegi nii vähe.Arvan ,et peaksid kehtima väiketapamaja nõuded ja nende kohaselt ei piisa sugugi ainult ühest ruumikesest ,kus võetakse nahka ja töödeldakse rümpa.Lisaks kõik muu,mida kõike ei taheta.
Inimestele kes on liikunud meie suures liidus ja näinud millistes oludes seal kohati lihaga ümberkäiakse jääb lihtsalt suu lahti!
Ma ei väida sugugi ,et sellist tapapüunkti pole võimalik endale orgunnida,aga see läheks mõne (kümne) uluki realiseerimiseks mõtetult kulukaks. (isegi RMK ,on suutnud enda jahimajanditele orgunnida ainult uluki kogumis punktid,kust siis ulukid üle antakse "Maag" sarnastele etevõtetele)i Ja kordan veelkord ,sellise hinna juures nagu pakuti siiani ,pole eestis pakutavatele kogustele lihtsalt turgu! Seega peituks ainult kolektiivis jõud,aga meil ei paista seda jõudu olevat! Kui saadaksegi midagi tehtud ja asi hakkab ka kasumit andma ,leitakse kindlasti varsti põhjus miks asi erastada ja varsti näeb see asja käikulasknud üldsus keskmist sõrme,ning tants algab otsast
Aga see lihtsalt minu nägemus!

Ma ei väida sugugi ,et sellist tapapüunkti pole võimalik endale orgunnida,aga see läheks mõne (kümne) uluki realiseerimiseks mõtetult kulukaks. (isegi RMK ,on suutnud enda jahimajanditele orgunnida ainult uluki kogumis punktid,kust siis ulukid üle antakse "Maag" sarnastele etevõtetele)i Ja kordan veelkord ,sellise hinna juures nagu pakuti siiani ,pole eestis pakutavatele kogustele lihtsalt turgu! Seega peituks ainult kolektiivis jõud,aga meil ei paista seda jõudu olevat! Kui saadaksegi midagi tehtud ja asi hakkab ka kasumit andma ,leitakse kindlasti varsti põhjus miks asi erastada ja varsti näeb see asja käikulasknud üldsus keskmist sõrme,ning tants algab otsast

Aga see lihtsalt minu nägemus!
kult kirjutas:...Inimestele kes on liikunud meie suures liidus ja näinud millistes oludes seal kohati lihaga ümberkäiakse jääb lihtsalt suu lahti! ...
See olgu muidugi meile eeskujuks eksole!
Muideks, mis asi on "väiketapamaja" ? Kas väiketapamaja on ka 2 eraldatavat töödeldavate ulukite jaoks sobilike mõõtmetega ruumi (üks kuni nahastamiseni, teine peale seda), milles on kõik pinnad pestavad, korralik trapiga äravool, lähedal kasutatav WC ja pesuruumid käte ja inventari puhastamiseks, mõlemad ruumid korraliku pestava pinnaga uksega suletavad ? Kui nii, siis tõepoolest tuleks see müstiline "väiketapamaja" kõne alla. Arvan siiski, et nii ei ole see mitte ja et "väiketapamaja" on Kuldi mõttes siiski oluliselt karmimate nõuete ja rangema bürokraatliku asjaajamisega (nt enesekontrolliplaan) asutis.
Kui ei suudeta teha minimaalseid investeeringuid enda elukoha (jah, see väikeses koguses käitlemiskoht võib olla ka eluruumide osa, mida kasvõi osa ajast ainult kasutatakse ulukite käitlemiseks) kaasajastamisse selliselt, et oma hobile tehtavaid kulutusi liha müügiga kompenseerida, siis ei ole mõtet - ütlen otse - viriseda. See, et ulukeid ei nahastata ega töödelda kuskil porises mülkas või hallitavas keldris, peaks olema praeguseks juba ka Eestis elementaarne. Kui aga nii siiski toimitakse ja seda õigeks peetakse, siis minu meelest on selliselt toimetav seltskond väärt seda, et nende poolt toodetavat ulukiliha keegi osta ei taha - iseendale võib igaüks mida tahes sisse süüa.
BM
Kult ma veidi täpsustaksin seda RMK teemat. Kohila vallas nn. RMK Hageri jahimajas (endine Mahtra) ehitati paar aastat tagasi endisesse garaazi nn. ulukite kondistamise ja pakendamisruumid. Maksumus kui õieti mäletan oli veidi üle 1 milli. Sellest ilmus ka minu mälu järgi Maalehes artikkel kus Mitt Jaan (RMK Lääne regiooni jahimajanduse pomo vist viimase nimetuse järgi)keksis, et saab ka kohalikele jahimeestele teha teenust- viid sisikonnata uluki kohapeale (koos nahaga). Seal siis eriväljaõppe saanud mees (ennem oli tavaline kõrvalkülas elav jääger) nahastab uluki ja edasi teise ruumi ei ole ka enam temal asja. Teises ruumis "eriti peen mees" kelleks oli viimati Tallinnast kohal käiv härra tükeldas ning kondistas ja seejärel pakendas nn. vaakumiga kilepakendisse lihatükid. Väide oli selline, et "kohalik jahimees" võib sedasi töödeldud ja pakendatud lihatükki koheselt minna kasvõi Tallinna turule müüma... Paraku need paar tuttavat, kes käisid "teenustööd" küsimas saadeti pikalt väitega- pole aega teie rümpadega tegeleda. Kui ma ei eksi siis oli kuskil meedias ka juttu, et RMK Kilingi-Nõmmel kah midagi veel ägedamat tehtud.
ikka lõbusalt
Minule jääb nüüd küll arusaamatuks, et kelle peale kibestunud ollakse ? Kas ühe äriettevõtja peale, et ta HOBIjahimeestele juba mitu aastat ÄRIpartneriks olemise rollist loobus ? Või pigem enda peale, et ei suudeta enam ilma ulukiliha müügita jahinduses hakkama saada ? Üks siinne foorumikasutaja on mulle teiseteemalises vestluses väga tabavalt öelnud - jutt käis jahinduse ja selle tasuvuse ümber:"Raha ? Raha ma võtan kliendi käest". Kõigil meil on oma klient, tööandja, ülalpidaja ühel või teisel moel.
Samas hakkab viimasel ajal vägisi jääma mulje, et jahindusest ootavad jahimehed kahte tulemust: 1. et saaks jahti pidada; 2. et saaks jahti pidada tasuta, s.o jahipidamine peab end ise ära tasuma. Kui keegi tahaks ja suudaks kokku lüüa kõik reaalselt mõne viimase aasta jooksul erinevate ulukilihavarujate kaudu realiseeritud tonnid ning selle rahasse ümber arvutada. Praegune ametlik sellealane statistika ... mnjah, lubage muiata, see ei kannata kriitikat. Vähesed pakkujad on erinevatest põhjustest tulenevalt sunnitud oma aruandluses kajastama tegelikkust ning lisagem siinjuures, et enamus jahiseltsidest seda ei tee.
BM
Samas hakkab viimasel ajal vägisi jääma mulje, et jahindusest ootavad jahimehed kahte tulemust: 1. et saaks jahti pidada; 2. et saaks jahti pidada tasuta, s.o jahipidamine peab end ise ära tasuma. Kui keegi tahaks ja suudaks kokku lüüa kõik reaalselt mõne viimase aasta jooksul erinevate ulukilihavarujate kaudu realiseeritud tonnid ning selle rahasse ümber arvutada. Praegune ametlik sellealane statistika ... mnjah, lubage muiata, see ei kannata kriitikat. Vähesed pakkujad on erinevatest põhjustest tulenevalt sunnitud oma aruandluses kajastama tegelikkust ning lisagem siinjuures, et enamus jahiseltsidest seda ei tee.
BM