aivar00 kirjutas:Minu viimastel andmetel on praktiliselt terve suve turismijaht RMK maadel seisnud (vähemalt Raplamaal), minu jahipiirkonna kõrval oleval Hageri piirkonnas on nii söödapõllud kui ka isegi soolakud terve suve ning ka siiani seisnud ilma lakukivideta. Alguses meestega imestasime- milles asi, kuid nüüd siis tuli "õige põhjus" ilmavalgele- lihakehi ei ole kuhugi turustada ja seetõttu turismijahti ei toimu.
See vist on enam-vähem kõik samast põhjustepuntrast välja tulev probleem, nagu teema Uluki liha ost all kirjutatud.
Veel on tavajahimehe probleemiks minu teada riigijahimaadel lubade hinnad. Või kas on? Kui lugejad-kirjutajad on teadlikud põrsa ja talle lubade hindadest RMK maadel ehk kirjutaksite.
soobel kirjutas:Olen seda põldu näinud.Kui külvata keset sigade pärusmaad hernes+kaer,siis pole ime et tehakse maatasa.Tuleks enne mõelda.
Ja inimestel tuleks üldse maalt ära kolida. Soobel pole vist RMK jahinduspoliitikaga kursis eriti. Isegi maaomanikust jahimehel riigijahipiirkonnas luba raske saada. Hindadest rääkimata. Põhimõtteliselt riigijahipiirkondades kohalike jahimeeste jahivõimalused ära lõpetatud. Kesiku luba 500 eeku, sealt edasi trofee hinnakiri ja ega kuldi luba ei väljastata ka. Ühesõnaga ise nad lasta ei jõua, ei taha, müüvad ainult turismijahti.
Vat selline on meie riigis olukord, kus riigijahipiirkond peaks teistele eeskujuks olema ja hea tava järgi talitama, rääkimata maata jahimeestele jahi võimaldamisest. Aga äkki Hans Saksamaalt on ka maata jahimees?
kus riigijahipiirkond peaks teistele eeskujuks olema ja hea tava järgi talitama, rääkimata maata jahimeestele jahi võimaldamisest Kas ei võiks kogu RMK jahimajandusele vee peale tõmmata? Johannes (Ivan) Käbin on teistel jahimaadel ja Karl Vaino vist ne vjesdnoi.
Idee ise ei ole originaalne ja kuulujärgi ka arutusel olnud.
Beretta kirjutas:Kas ei võiks kogu RMK jahimajandusele vee peale tõmmata? Johannes (Ivan) Käbin on teistel jahimaadel ja Karl Vaino vist ne vjesdnoi. Idee ise ei ole originaalne ja kuulujärgi ka arutusel olnud.
Kui see peaks toimuma,siis toimub kindlasti "õiglane erastamine" ,v siis puhkeb jahimeeste kodusõda! Kõik tahaks ju saada tüki head-paremat jahimaad
Kivi kotti!
Paistab et võidujooks rmk-s on alanud kuhugi ja kellelegi kasulikus suunas ja Eesti põliselanikust-jahimehele mitte soodsas suunas.-kes siin meiega arvestab.
Mingit kaklust ei peaks toimuma- aitab kui iga valla selts saaks tema valla piires olevad jahimaad olemasolevale lisaks ja asi mutt. Need kelle piirkonnad on mitme valla peale saavad siis mitme valla piires olevad maad.
Aga üldiselt karu nahka tuleb jagada peale karu tabamist- see, et see käputäis RMK-lasi oma "privileegid" niisama lihtsalt ja kiiresti käest ära annab ei usu ma ilmaski... Pealegi kui isegi asi peaks sellise suuna võtma- § ju kõver ning pannaksegi asi jälle niimoodi paika, et tavajahimeestel ikka tühjad pihud
Kõige naljakam see, et ulukihoolet ei tehta, isendite arv reguleeritakse paberi ja pliiatsiga tõenäoliselt "vajalikule" arvule, et keegi kobiseda ei saaks ja elu läheb rõõmsalt edasi. See asjaolu, et ulukihoolde tegemata jätmisel või arvukuse reguleerimata jätmisel võib piirkonna kasutusloa peatada neid ei koti- nemad riik riigis...
Et mind keelest tõmbas seda RMK-d mainimast. Seal juba pead lendavad, seni küll metsalõikamise pärast. Kuigi endine Pirita linnaosavanem ja nüüdne nõukogu esinaine lisab salapäraselt, et mis seal riigikontrolli aktis kõik veel kirjas ei ole
RMK jahinduspoliitikaga olen ma kursis.See õnnetu põld tehti kolmandat aastat järjest maatasa.Kogemustest võiks ju natuke õppida.Mis mõte on teha põld teadmisega,et sead selle puhtaks teevad.Ainsad lahendused oleks traat ümber,või metssea luba.
P.S."Looduskaitseseadus"...
§ 60. Vara kaitse looma eest
(1) Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.
(2) Kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.
Ära tee nalja. 10ha põllule traataed ümber ehitada? Tõsiselt ikka mõtled mida räägid? See seadusevärk on ka ulukikahjustuse teemal üks paras mull. Alati annab väita, et pole seda ja toda piisavalt tehtud. Kui keegi veel peab metsseafarmi ka, polegi nagu muud teha, kui pillid kotti panna. Kuskilt on kõrvu jäänud, et kahjustuste teemal oleks võimalik saada RMK`st luba ja loom lasta selliselt, et see läheb RMK`le. Kui eksin siis parandage. Samas, kui puudub soov vabatahtlikult omast vabast ajast ja vahenditest farmi vastu võidelda, siis polegi miskit teha kui ....
Mul on tekkinud küsimus, kas see 5000 ha suurulukijahi pidamise alampiiriks on ikka ainult loomade liikumistest (põder) lähtuvalt. Kas pole siin võimaluste kättemängimist RMK-le ja teatud seltskonnale.
Minu meelest peaks olema normid, palju vastavalt maade boniteedile sigu tohib 1000 ha kohta pidada. Ja kui lastud ei saa, siis tuleks kaaluda jahimaade rendile andmist teisele seltskonnale.
Teder kirjutas:Mul on tekkinud küsimus, kas see 5000 ha suurulukijahi pidamise alampiiriks on ikka ainult loomade liikumistest (põder) lähtuvalt. Kas pole siin võimaluste kättemängimist RMK-le ja teatud seltskonnale. Minu meelest peaks olema normid, palju vastavalt maade boniteedile sigu tohib 1000 ha kohta pidada. Ja kui lastud ei saa, siis tuleks kaaluda jahimaade rendile andmist teisele seltskonnale.
Lugege mehed jahtkonna majanduskava! Igal jahipiirkonnal on kümneks aastaks väljaantud majanduskava,kus maa on boniteeritud(palju on sobivat maad piirkonnas ..x... ulukile) ja selle alusel on määratud iga uluki optimaalne arvukus jahipiirkonnas.Kuna ulukid pole paiksed siis ei saa ju väga väikestel maaüksustel optimaalset arvukust määrata.Näiteks 10 ha võib olla mingil hetkel 20 siga ,sams võib juhtuda ,et järgneva 10 aasta jooksul ei ole seal ühtegi siga. Minu arust on see optimaalse arvukuse määramine kõige reaaalsem just suuremate jahipiirkondade osas.Iseasi on see millistes ´kohtades avaldada küttimissurvet ulukitele erinevates jahipiirkonna osades! Samas peaks võibolla ümbervaatama boniteerimise metoodika,sest uluki elukohtade kaotamisega/metsade raiumisega surutakse uluk aina inimesele lähemale/nagu öeldakse integreeritakse tsivilisatsiooni Maakorraldus viiakse läbi iga kümne aasta tagant,aga kaasajal võivad sellise aja jooksul ulukitele sobivad elupaigad kardinaalselt muutuda.(sigu võib igast metsatukast leida)
Kivi kotti!