Jaht on ikka kallis lõbu. Suutsin pardijahis niisügavasse vette sattuda, et püksitaskus olev mobiil andis otsad. Ei pesud kuivatamised ega mingid asjad aidanud. "No pole hullu lähen mõnipäev linna uue mobiili järgi" sai mõeldud. Seni kasutasin naise telefoni. Veri ikka vedas partide poole ja siis läksin varsti uuesti jahile. Panin naise telefoni kõige kõrgemasse taskusse (õlavarrele). A üks sindrima part otsustas üle pea lennata ja lasu peale telefon vupsaski taskust (käed üleval oli see tasku ju tagurpidi ) otse põlvesügavusse merre. Ka see telefon on nüüd kutu. Naise sain maha rahustatud kui lubasin ilusat klapiga ja punast uut telefoni Iroonia peitub selles, et telefonid uppusid 10m sees samas kohas.
Ma arvan, et kõigil jahimeestel on selliseid kalleid jahte olnud. Rääkige neist siin.
Küll OT aga hea näpunäide, mina olen pannud, vahest kui käin paadimatkal või mujal veeüritustel, telefoni kondoomi sisse ja siis sõlm peale, helin kuulda ja saab lahedasti rääkida ka. Kui on antenniga telefon siis seal selleks ka koht olemas.
tuttav kodanik otsustas rikkuda jahieeskirja ning toetas püssi auto katusele. karistus oli kiire tulema - lasu hetkel lendas pilpaid ja poolest katusereelingust jäi järgi vaid mälestus. nüüd ta teab, et toru on optikast ikka natukese allpool...
Minu kalleim jaht oli mõni aastat tagasi Võrumaal koprajaht. Lasin kobrast ja vette järgi minnes selgus, et see oli veel vägagi elus ja nii me seal mürasime ja uputasime minu prillid ära. Peale mõnigast heitlust, et kes on kes, näitasin oma koha talle kätte. Prillid kadunud ja ilma nendeta ei riskinud sõita, kutsusin järgi oma endise töökaaslase, et see mind sõidutaks Tartusse. Mõeldud tehtud, viisid mind oma naisega koju ja tagasiteel kohe Tartust välja jõudes komistasid veoauto aku otsa oma Audiga. Kuna tundsin, et ei saa südamerahus tal oma autot üksi lappida lasta siis maksin poole auto remondist kinni + enda prillid.
Vot oli kallis kobras.
Kakuke, 2 tuvi olid ka saagiks, seega, nii kallis ju ei tulnudki Telefone ikka jahis kaduma läinud. Aastas keskmiselt 1, kas uppunud või kadunud või on koer nahka pannud. Enamasti telefonid sellised, et suurt kahju ka pole, peale numbrite ja selle, et mõni päev ei saa inimesed mind kätte, ja omal helistamisega raskused.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Minul oli tuttav, kes lasi ka autost sokku. Sokk ilusti põllus peeti auto kinni ja piraki sokule pauk ära, siis aga selgus, et sokk jookseb tuhat-nelja kaloppi metsapoole selgus, et vana lasi oma dziibi peegli puruks. Nalja oli hiljem nabani ja selle mehekäest küsitakse siiani, et noh kas lähed õhtul "peegli sokku" ka laskma.
Mobiile vast 2 tükki pardijärele minnes taskusse ununud. Üks karteri põhi Võistesaares (mootor õnneks kokku ei jooksnud). Üks auk sõbra ametiauto katuses.-oli vaja rebast lasta toe pealt. Telefoni hoian nüüd matkatarvetepoest ostetud spets kotis. Saab rääkida nii, et välja ei võta.
Et too popp mure meite seas, mainiks uppnud taskufonide elurohtu.
Kui taskufon juhtub uppuma, tuleb võimalikult kiiresti aku küljest võtta,
ka siis kui pilt näiliselt veel ees on. Seejärel viia lähiajal mõne
telefonisepa juure, kel ultrahelipesur manu. Pesevad korralikult
destvee/alkoholi/erilahustiga puhtaks ja kuivatavad ära. Sageli saab
kõnekarbi jälle tööle.
Jaht on kallis jah aga endal pole mobla veel kaduma läinud,vette eriti ei roni(kass kardab vett) ja kõige kallim jaht oli kui kalli väljamaa noa koos tupega oskasin metsa jätta.Hind umbes paari mobla jagu ja pagan kadus kõige tupega püksirihma küljest.
Lugesin,et Rajaleidja ka plaanib kallist nuga osta ja jahti kaasa võtta.
Natuke OT aga mobla päästmine käis nii.
15 min otsisin, siis tulin selle peale, et jopega pesumasinas vist. Oligi!.
Säras kui jõulupuu kui välja võtsin. Aku tagant ära, sooja veega uhtsin pesupulbrit välja ja radikale kuivama. Homikul kokku töötas. Ekraani all ikka niiskust leidus. Lahti uuesti kuivama. 2 päeva kuivas ja nüüd 2 aastat peale seda töötand- tõsi küll uue omaniku käes.
Ultrahelipesur on tore vidin. Kui Livikost ''ahvi'' (AEF, ehk alkoholi esimene fraktsioon) sai osta, kasutasime seda. Kogu elektroonikafirma haises kui samakavabrik kui see töötas. Siis virutas Liviko hinna hulluks (oli muidu 97 senti liiter!) ja lõpetas üldse selle kanistritega müügi. Hakkasime ostma ''salapiiritust''. Kord ostsime mingi ilge laari maisipiiritust. SSSaraisk, siis haises terve elamine popcorni järele. Aga puhtaks teeb asjad küll, meie pesime piiritusega, sest see lahustas ära jootmisest tekkinud kampolijäägid. Muidu topitakse nendesse pesuritesse igasugu vedelikke.
Ma ise kaotasin paarpäeva kasutatud telefoni ära. Õhtu poole talvel undi lippe välja pannes.Lippud olid ülesse pandud ja siis avastasin, et telefon kadunud tegin ühe tiiru antud piirkonnale peale aga ei leidnud midagi.Lumi oli ka maas mõtlesin ju kukkus lume sisse ja selle suure lumega läheb kohe soft tuksi ja ei ole enam mõtet otsida.Tegime järgmine päev õnnestunud hundijahi ka ära ja siis lippude ära korjamisega mehed ka vaatasid ega telefoni näha ei ole aga ei leidnud keegi.
Kuskil 2 nädalapärast peale lume sulamist üks meie jahimees leidis mu telefoni puhtjuhuslikult ülesse ja tõi mulle.Arvasin ega sellest telefonist asja ei ole.Panin akud ja telefoni tuppa radika peale kuivama 24 tunniks ja võta näpust telefon töötas välja arvtud sim kaart.
Siiani üks inimene kasutab seda telefoni ja ühtegi halba sõna ei ole öelda.
Järelikult on nokia ikka korralik asi
meil siin üks aasta mehed sõidavad uhke ländkariga põdrajahti ...kui näevad et rebane põllus ,kohe masin suunaga rebase poole ja järgi...peale juhi kõik hakkasid muidugi kohe ka relvi akendest välja sättima aga üks tagaistme mees torkas oma toru koos küljeklaasiga välja.......peale suurt vaidlemist ja süüdlase nahutamist oli rebane metsas ja pooli mehi nägi jahis mitme nädala pärast......oldi omavahel päris tülli keeratud.....miks ikka aken katki....kas juht paha.....või laskjad liiga kannatamatud