jorr kirjutas:...,siis need kahe järglasega loomad oleks vaja kõigepealt maha võtta.On tavaline(aga metsas kindlaid reegleid polegi),et kahe ja enam järglasega loomal nagu kits ja põder ,on teine või kolmas järglane tavaliselt kehvapoolne ja isegi väiksem.Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.Kui nüüd tugevat ja tervet loomaliini soovime metsas näha siis tuleks need äbarikud kindlasti ära korjata.Ka see,et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle..
Jorr, Sa oled üks tore jutuvestja, aga ära päris jama kaa aja.
Mis see Su jutu mõte ikka on siis lõpuks. Loe ise oma postitus enne klikkimist kord üle, ehk leiad iva ülesse.
Kui jutt käib 2 tall-vasikaga emasloomast, siis
Tsiteerin: "...teine või kolmas järglane ...kehvapoolne....Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.
...jne...jne....
Ja siis edasi jälle: ...."... et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle.".
Kes siis lõppeks see väeti siit jutust on? 2 tallega ema , kel on tugev järglane või kes siis?
Kas 2-3 (3 on ikka haruldus ju suhteliselt ja talveni neist üksikud kasvavad, jääb kohe 2 alles). 3 Üleskasvanud järglast ON HARULDUS! (mitte poegimisel).
Ja pikka kehtivat reeglit pole. Aastate tsükliga kõigub röövloomade arvukus. Aastate piires kõigu talve karmus. Ükski SÜNOPTIK ei ennusta SUL LUME PAKSUSTT JA PAARINÄDALAST PAKAST ETTE jahihooajaks! Siis kui vaja oleks.
Kuidas Sina selle selektsiooni oma esitatud andmetega optikas ja nimetissõrmega paika paned? Kus Sa võtad , et see 1 tallega- vasikaga on parem kits-või - lehm , kui 2-ga. Kas hunt -karu- ilves on vahepeal puhtalt mustikate peal elanud või? No vaata ise, mitu kitse see poegadega ilves napsab.
Ma eeldaksin, et pika jahipraktikaga jahimees ei tee sellist lahmivat üldistust. Kui üldistada asi reegliks, siis tuleb vaadelda ikka selle paari kitse või lehma järglastega elulugu, mis neist sai.. Paar aastat järjepanu. Sest näiteks kits on eriti püsipaigaga.
Mina nii küll hoopiski ei järeldaks ja ..
Pane Jorr nüüd kõrva taha! Ilves on esimene selekteerija ja ei söö ta neid ühti.
Mitte talv. Talve karmiks ajaks on asjad ikka juba paigas. Edasi on looduse järelkaja.
Loomade sooline tasakaal ja selektsioon kõigub Eesti piireski kõvasti. Seosed ja põhjused on hoops keerulisemad ja ka nende tagamaad.
Mis siis muust rääkida?!
Kuula näiteks lisaks ka mõnda üksikut metsatalus elavat vanaprouat (mitte jahimeest), kes ka aastakümneid metsloomi jälginud ja nendega koos sõralikult elanud. Too ütleb täpselt, kuhu kotti või kõhtu (Seene-marjametsas jääb ikka miskit alles) üks või teine TEMA LOOMAKE kadus. Üllatavalt huvitav andmepank lisaks ,uurimustööks muideks, noortele looduseuurijatele.
Reeglina, kui huku põhjus on näiteks ilvese küüned, jääb võitjaks kari, milledes on rohkem, kui 1 kõrvapaar ja närvi-erk. Vahel ei aita ka see.
Ja eks vaata, kuidas nüüd terjerite ja muu skiso - hasartkoertaega nende juba tiinete kitsede stressile looted kevadeni
vastu peavad, peale ajujahti.
(isklikult olen muidugi seadusemuudatuse ettepaneku poolt, hooajaliselt 2- 3aastat).
Siin pole selekteerimisega miskit pistmist. See on otsene massiline arvukuse allasurumine. Lühikesed pulksarved kaa vähemaks! Ja nii seda teha tulebki, mitte pasatõbe oodata.
Ega sellist ilusat rohelist möödunudaastast rikkumata taliorast enam tule, mis tänavuaastased loomad ületalve aitas. Mäletate jõulude- ja vanaaasta vahelist mahedat ilma , lumelagedad põllud loomi lademetes vitamiine vitsutamas, viimne kui kitseräbal elas selle talve üle. Edasi jäi kevadeni vaid mõni kuu. Keegi ei rääkinud hukkunud kitsedest. Või oli kusagil?
Ole Jorr hea mees, väike palve, ära igat teemat ja vastust niisama tühjalt ning suusoojaks komenteeri.
Sitalt pikk jutt sai. Aga noh. Ehk see-eesti piisavalt arusaadav.
