põdra peibutus vile

[indian]

Pole küll spetsialist, aga naerukoht on see ''põdra peibutusvile''. Mida põrgut on tegemist sellel loomahäälel vilega? Äkki oleks rentaablim seda nimetada näiteks ''pill''.

[Feen]

Siiski, siiski, orelil on ka viled. Madalama kõlaga viled teevad päris vahvad toone, ja üksikult võiks vaielda, kas need on viled või on pillid. Peasi, et on keel ja õhu liikumine heli tekitab. Korra mõtlesin ise ka selle põdra vile teemal, aga jõudsin järeldusele, et kõik viled ei peagi piuks-piuks tegema.

[indian]

Selge, auto summuti on ka vile? Ka maja korstnas ulub tuul- jälle vile? Inimene paneb häälepaeltega õhu võnkuma- vile? Kindlasti on esivanematel selle põdraasjanduse kohta oma nimi. Mind teeb nukraks see, et iga päevaga jääb meie keel vaesemaks ja tänu sellele ka silmaring kitsamaks. Selle asemele tulevad igasugu ''hujoovinid'' ja ''pizdjuulinad'' ja anglitsismid. Kuri kahtlus kripeldab hinges, et orelimeister kutsub neid vidinaid, mis tekitavad madalaid hääli, kuidagi teisiti kui ''vile''. Samas võimalik, et saksakeelse laenuga tegemist. Nagu ''höövel'', ''haamer'' ja ka ''padrun'' jms.

[Feen]

Nüüd on asi juba kellelisel teemal, aga... detailidesse laskudes, korstnal pole keelt, samuti auto sumbutajal, põdra peibutil peaks olema, püü, pardi, metskitse jms viledel on ka keel, orelil, flöödil jne kah (ja kitarrikeelest eristab neid see, et sealt liigub õhk läbi, eelduste kohaselt õigesti ja tulebi heli. Põdra peibutusvile peaks nüüd samal põhimõttel olema ehitatud, ma mingit näinud ja sinna oli vaja puhuda ja siis mingi keelekese abil käib see prööts ära. Eks see inimese ja põdra kõri ja häälepaelad jne ole ka omamoodi vile.

[indian]

Orelivilel nüüd küll ''keelt'' pole!!! On kortsul, suupillil jms.

[Pauli]

Kui su keel kuidagi põdra peibutamise riistapuud ei paindu vileks kutsuma, no kutsu siis pasunaks, ehkki ehituslikult... pasunal pole keelt. Aga kuidas peaks pardi peibutamise vidinat kutsuma? Prääks-prääks ju vile pole

[Feen]

Hmmm... no, orelil on sarnane muude puhkpillidega, ka tavalise karjuse pajupilliga (vilespill ka rahvakeeli), sellist pardivile keelt tal tõesti ei ole. Ma siin hakkasin mõtlema, et kas keelt saabki üldse vile määramisel kasutada... kohtunikuvilel pole keelt, oreli vilel pole keelt, inimesel, vilistades on keel, pardi vilel on keel... kuigi, teeb hoopis muud häält, kitsevilel on ka keel... ja nagu piuksub, samas, meenutab ikka vilet. Püü oma on täielik piuks, aga nii seda kui püü laul meenutab vilet. Olgu nendega kuidas on, minu arvamus on see, et oreli madalama tooniga viled on viled, ja kuna mingid põdra-hirveviled teevad isegi sarnast häält, siis pole patt seda asjandust põdra peibutusvileks kutsuda. Aga nagu Mosse ütles, pasun on sama laialt kasutatav termin, vanasti nagu selle nime all sellest kuulnud olingi.

PS. Filosoofia puiesteeks kiskus asi ära

[sooviku]

Härrased,lugege oma kirjutised enne avaldamist ikka üle ka!Pole mina kuulnud,et rahvas pajupilli vilsepilliks kutsub ja mis asjandus on põdra epibutusvile ?

[jorr]

A*1600, ma arvan,et pull tundis su lõhna ära.Oli ka omal lugu,et kutsusin välja ja müdinaga tuli aga kui lõhna tundis siis kadus nii vaikselt et okski ei liikunud.

[bighornet]

Kuidas muidu üldine arvamus on- veel pole vist väga hiljapeale jäänud peibutamisega?

Selle kuramuse indleva põdralehma peibutuspasuna pärast tüli juba mul kodus ja vaat et ka metsas.

Peibutusjahil ikka kannatust kaa veidi vaja.
Ma kujutan ette, et kui kõik need hasartsed kütid ning "Mardipasunad" ja kõik muud puhkillid kokku lugeda, on vist praeguseks pullidele säärane kontsert antud, et vanad kollid ei tulegi seda mõisahärrade esimest tihi tegema . Misasja neid kogu aeg hirmutada
NB! Pullid hakkavad plõksima ja ohkima esimeste öökülmadega ja jahedusega.
No mis need pullid sellise +13 - 15 degree juures ikka plõksivad. Ja kui saategi ta juhuslikult pikali, on too hommikuks hapu! Marukad kallal otsemaid!
Kel alates kusagil 25-ndast augustist seapukis asja oli , pidi ju kuulma , et läks lahti kohemaid esimese nullilähedase ööga. Kuni isegi järgneva + 18 kraadise öösoojaga pidurdus ja nüüd on igatahes näiteks Kesk -Eestis suht vaikne. Kikita kõrvu, palju jaksad. Täitsa tumm, isegi hommikuti.

Kokku 4 nädalat kestis. Ja 15- ndast sept.nagu lõigati ära .
Ilmselt selleaastane omapära. Loodus on nats imelik ja .....ehk jahenedes pidu taas edeneb!?
Mina küll ühtegi tõsist kiimakotti lolliks ei söanda tituleerida. Kui, siis pulgajukusid, kes ka ajujahis niikuinii purki lähevad. Pole neile MARDI -reekviemi miskit vaja korraldada .

[jorr]

Aint,et meie lasime enda oma just häälega välja kutsudes ja seda pühapäeva hommikul.Vastasid isegi kaks loom kuigi teist ei näinudki.Soe aeg aga kestab.Nii-et, metsas kindel reegel alati ei maksa.

[Mart]

Oleme ise katsunud mõistatada, et miks talle nats külma vaja, et paremini jooksma hakkaks ja arvasime, et kui nõks külma, siis tuulevaikne ja hääl levib kohutavalt hästi. Eks loomgi leiab teise hääle ja lõhna abil, mis seal ummisjalu klapid peas ja tropid ninas metsas joosta.
Hoolimata temperatuurist on homme hommikul ka hea ilm, nii et
edu peibutamiseks!

[Feen]

ei olnud ju eriti hea, paar päeva tagasi oli parem, selge, isegi jahedam (kuigi, kaugel sellest ideaalsest). Nüüd pilvisem ja isegi vihma tibab.. pardijahiks tundus fantastiline hommik olevat (rändpart on ka kohal, Tartuaal kindlasti kohe). Vaatasin ilmateadet, ja vist ei hakkagi selle põdraga varitsuse teemal jantima, aga see sõltub aju jahtide kulgemisest ning ilmataadist.

[jorr]

Ilm ilmaks,aga ise arvn,et põder sellest paarituseagsest ilmst väga ei hooli,temale on ikka tähtsam ilm see, mis on järglsaste sündides.Rebase juures olen seda ka täheldnud,et toimib küll,kuigi kutsikad sünnivad ju maa all koopas.Usun,et Tõnnison oskaks selle põdra paaritusaja ja ilma seosest kindlasti midagi pajatada.

[Kolevoll]

Olen ka tähele pannud, et pisikese külmaga põdrad mõnikord lausa "grupiseksi" harrastavad. Lugesin kord minevikuajastul oktoobri algul kitsejahil viibides jaheda õhtu hämariku algul põllul läbi udu seal asuvate põtrade hulgaks kaheksa isendit. Taamal kostus veel "kaigaste" kolinat, aga neid elukaid ma läbi udu kahjuks ei näinud.