smurf kirjutas:Minu arust on ajujahi mõte see, et saaks küttida kitsi metsamassiividest, kus asuvad ka noorendikud ning kus muud jahiviisid on keerulised ja mitte väga edukad. Enamus kitsi lastakse ju põldudelt ja lagendikelt, kust see on kõige lihtsam.
Täpselt täpselt. See samuti üheks argumendiks ja sama metsast kitsede laskmist rääkisid ka rmk mehed.
kakuke kirjutas:... Mis puudutab, aga selle täispaketi laskmisesse ajust siis minu meelest võib sedasi siga ning põtra hästi ajavad koerad ära rikkuda...
..ja kui koeri kaasas pole ? Ikka ei või jah, rikub head ajajad ära, muudkui kuulevaid tihedaid pauke ja ei viitsi enam põtra korralikult ajada ? Juba nagu Lillemäe, et kohe peab koertega jahis laskma kitse kui jahieeskiri lubab
Olen varem jahimehi kuulnud rääkimas, et kits võiks olla väikeulukite nimekirjas, aga et ajujahti kitsele teha, see on küll üllatus. Minuarust on ajujaht oma korralduselt "härrade" värk. Las "koerad-ajajad" jooksevad, saksad viiakse autodega kohale ja lasevad kõike mis liigub, põder-siga-kits-rebane. Mõned liigid veel puudu...
ago kirjutas:Olen varem jahimehi kuulnud rääkimas, et kits võiks olla väikeulukite nimekirjas, aga et ajujahti kitsele teha, see on küll üllatus. Minuarust on ajujaht oma korralduselt "härrade" värk. Las "koerad-ajajad" jooksevad, saksad viiakse autodega kohale ja lasevad kõike mis liigub, põder-siga-kits-rebane. Mõned liigid veel puudu...
Ja kuulivest igale ajajale selga. Oli aeg kui kitsele peeti suht agaralt ajujahti. Kui seaduslik see just oli on iseküsimus. Aga siis oli nõuka aeg, kitsi palju ja õnneks meestel vaid haavlipüssid. Kits tuleb ajust eriti teda hästi ajava koera eest ikka hea vilega....Ja head "kitselaikad" tekkisid paljudel. Ma isegi ei mäleta mitu "kitsekoera" mul endal näiteks oli Kits tuleb vaid nüüd põdraajust enne... jõllab ja vaatab kütiliinil olevat jahimeest kui ilmaimet ja siis kõnnib rahulikult edasi. Tahaks näha nüüd seda valdavalt vintraudsetest püssidest ajujahti-kitsejaht. Ja haavatute-raipe protsent oli siis igatahes väga suur. Kährikutele raudade paneku kohti (sööta) jagus järgnevail päevadel ikka küllaga. Valiklaskmisest ei olnud juttugi. Kasutati universaalset 8.0 mm kartetši ja tina said sisuliselt kõik kes metsast nina pistsid. Kitsed jooksid metsas vastu talve ringi kui napakad, sest "häid" kitseajukohti kammiti ikka iga nädal juba korduvalt. Lõpuks seisid nad lagedatele põldudele kus oli ohutum. Lube oli üleval palju ja probleemiks oli kõiki tabada. See on minu kui endise kitse-ajujahi-koeramehe tõsine kuid väga ebameeldiv kogemus. Ja neid kitseajusid on aetud ikka sadades ja surma sai neid AETUD kordades sadades. Kui kellegil on metsa kasvatamisega probleem...jätku müüdud palgikoormast mõni kroon ka selle kasvatamiseks ja edasiseks hooldamiseks. Kui kellegil on muud probleemid, et sellist jahti harrastada siis pöördugu pigem arsti poole.
ciller kirjutas:See et kitsele nö ajujahti peetakse on vale,kitsele peetakse otsijahti st kütid on kütiliini paikka pannud ja AINULT ÜKS mees käib metsas st nö ajab.
Sul on need aju ja otsijahid ikka väga segi, kui ikka on olemas kütiliin ja keegi ajab siis on ajujaht. Otsijaht ikka sarnane vast hiilimisjahiga kus ise ligi lähed ja ära lased... Seesugust otsijahti võiks siis ju lausa 15. septembrist ka põdrale pidada või ?
kakuke kirjutas: Mis krdima imeloom see metskits on, et põdra puhul vilistame valiklaskmisele ja nüüd kitse juures tuleb pisar silma.
Meil ei vilistata põdra valiklaskmise peala, tohib lasta kas medalit või pulkasid Sama ka hirvega.Eelmine aasta jäi mul ajust välja tulnud hirvepull laskmata, kuna ma alles algaja jahimees, siis ei osanud hinnata kas medal või mitte.Eelmine nädalavahetus vaatasin jupp aega 40m pealt kahe põdrapulli poksi.Üks oli 3+3 ja väiksem 2+2, minust jäid nad sinna maid jagama.
Aga endale kitsetalle laskmine on küll väga vastumeelne tegevus, mida lihtsalt peab tegema ja mis jahipoole pealt küll midagi ei paku.
samas ega keegi ju ei sunni kedagi kitsele aju tegema, lihtsalt antakse võimalus seda teha kes soovivad.
alati on ju võimalus oma limiit põllus varitsedes valiklaskmisega ära lasta ja sarvesokkud kosuvad.
mulle on selline mulje jäänud, et piisavalt on külataate, kes ei viitsi kitsekest passimas käia ja otsijahis tuiata. väikest aju aga teeksid meeleldi, kuna sealt on ikka kedagi välja jooksmas võimalik näha - ja pattapanekuks lasta.
No jah neid taate on küll kes ei viitsi varitsusjahti pidada kuid liha ikka tahaks. Aga pooled mehed ei saa tiirus kitsest kaks korda suuremale papiseale pihta , mida nad siis jooksva metskitse puhul teevad . Ja rebaste kährikute elu läheb aina paremaks , pasataud ja ajujahi praak söögi mured neid enam ei vaeva igaljuhul
Talle laskmise teemal, no, see juba puha jama jutt, et kitse on tore lasta, aga talle ei saa lasta, sest kahju hakkab ja jahinduslikult midagi ei paku. Kits on kits, luba on luba, selle järgi tuleb lasta. Lisaks, noored loomad on pehme lihaga. Sellel tallel läheb mõni aasta enne kui ise tallede tekitamisel osalema hakkab, täisjõus kits aga toob tulval aastal loodetavasti uue talle ilmale, ei ole aastaksest kasvamist vahele vaja. Kui m kunagi jahil käima hakkasin, siis oli ka kena kitseke ja talleke jne, ja kohe kahju oli lasta, aga kui aus olla, siis siga on ka ilus ja kena ja põder, jäneski. Lindudest võiks kahju olla, need nii nunnud. Minu jaoks kõlab see ütlemine, et tall ei kõlba lasta, agakits küll sama silmakirjalikult kui mingite maruroheliste teema, et jahtimine on paha, aga poest toodud vorst maitseb hea küll.
Kitsede ajujahti saab tööna pidada, lähed ja ajad ja nüpeldad neid ja muudkui raiped jms jama. Aga saab ka nii teha, et mingi mees läheb pisema koeraga metsa, siis on natuke koera kilkamist, jahielamust küll. Mõned mehed käivad vanade eest kitsi ära laskmas, viimastel päevadel palju lubasid üleval, ei viitsita ära lasta (räägitakse, et siledaga ei saa ja vindiga saab iga kell... aga suht aja ja viitsimise taga pigem), selline asi tekitab üldse igasuguse tahtmatuse kitsi lasta... jahielamust pole üldse. Aga selliselt, et paned need vanad kusagile ritta, teed kõssa-kõssa ja elamust kõigil, kitsed ka käes.
Ja Lendorava tähelepanekule, et 3 päeva käid kitsi otsimas ja siis saad ehk miskit kätte... kas jahimaad on tõsiselt kitsevaesed, omal oskused nadid, või ei olda jahimaa ja loomade paiknemisega kursis.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Feen kirjutas:Mõned mehed käivad vanade eest kitsi ära laskmas, viimastel päevadel palju lubasid üleval, ei viitsita ära lasta (räägitakse, et siledaga ei saa ja vindiga saab iga kell... aga suht aja ja viitsimise taga pigem), selline asi tekitab üldse igasuguse tahtmatuse kitsi lasta... jahielamust pole üldse.
Tean mida sa mõtled
Feen kirjutas:Ja Lendorava tähelepanekule, et 3 päeva käid kitsi otsimas ja siis saad ehk miskit kätte... kas jahimaad on tõsiselt kitsevaesed, omal oskused nadid, või ei olda jahimaa ja loomade paiknemisega kursis.
Mina teen see aasta rekordi. Juba 6 korda on talle luba avatud. Juhtub. Võib muidugi saada ka esimesel korral poole tunniga kätte, kui mäletad Meil oli ka kogu aeg põllud kitsi täis, aga nüüd kuhugi kadunud. No neid muidugi on ka, aga näed neid alles peale kella seitset õhtul kõrgel heinas, auto tulede valges. Aga siis ju enam ei lase. Aga kui külma teeb, siis kohe põllud loomi täis.
Ilmselt nüüd on ka tõsisemaks laksutamiseks alles läinud. Esimese põdrajahi peale tuli meestel jälle meelde, et mingi püss ka kodus vist peaks olema ja..
Noh saad aru küll ju mis ma mõtlen.
Äkki sellepärast ongi õhtul ettevaatlikum.
Soovitus: sul ilus noor naine, poe õhta varem kaissu, saad homiku varem üles ja kitse kätte. Need plõksijad homikuti ei viitsi üles end ajada.
Kits tuleb vaid nüüd põdraajust enne... jõllab ja vaatab kütiliinil olevat jahimeest kui ilmaimet ja siis kõnnib rahulikult edasi. Tahaks näha nüüd seda valdavalt vintraudsetest püssidest ajujahti-kitsejaht. Ja haavatute-raipe protsent oli siis igatahes väga suur. Kährikutele raudade paneku kohti (sööta) jagus järgnevail päevadel ikka küllaga. Valiklaskmisest ei olnud juttugi. Kasutati universaalset 8.0 mm kartetši ja tina said sisuliselt kõik kes metsast nina pistsid. Kitsed jooksid metsas vastu talve ringi kui napakad, sest "häid" kitseajukohti kammiti ikka iga nädal juba korduvalt. Lõpuks seisid nad lagedatele põldudele kus oli ohutum. Lube oli üleval palju ja probleemiks oli kõiki tabada. See on minu kui endise kitse-ajujahi-koeramehe tõsine kuid väga ebameeldiv kogemus. Ja neid kitseajusid on aetud ikka sadades ja surma sai neid AETUD kordades sadades. Kui kellegil on metsa kasvatamisega probleem...jätku müüdud palgikoormast mõni kroon ka selle kasvatamiseks ja edasiseks hooldamiseks. Kui kellegil on muud probleemid, et sellist jahti harrastada siis pöördugu pigem arsti poole.
