Sileraudsega linnujaht

[jorr]

Täpselt Eraser,siledaga on ka saja pealt põder lastud(ei soovita) ja siin foorumis on nagu sile nati kõrvale jäänud nende vindi ja õhupüssi juttude juures.Ka sile on tõhus riist ja mõne uluki ja linnu jaoks jahil (pigilind ka) asedamatu,nii-et nende kallite vintide ja optikate juures oleks täitsa hea kui jahimehed ka siledaga täpselt ja õigesti lasta oskaks ja kogemusi noortega jagaks.

[honkomees]

Siledaraud, kuuliga ja alates 50 meetrit Mis sest täpsusest selle maa pealt enam kasu on, kui tal tapmiseks enam õiget jõudu ei ole. Või räägime siinkohal ka pardi laskmisest

on ju sama männiplankudega testi tehtud ja erinevate kuulidega, eriti venelased, kel vindi saamine keerulisem, otsivad seda õiget kuulimoona, mis tapaks pikema maa peale ja pihta ka saaks ja ikka on padrun leitud, millega pikema maa peale lasta, kuulil ikka sellel maal tapajõudu jagub, haavel on iseasi

[mikklaag]

Anna siis siin ka teada,kuidas tulemus oli,siis on näha,et kui head püssi kasutad.Proovi ka kuuliga alates 50m pealt ja muidugi aint täpsust mitte läbilöögivõmet.

Üritan selel nädala jooksul katse ära teha.

[Kaupo Kindsigo]

see "teravus ja läbilöögivõime" sõltub tegelikul ainult haavlite algkiirusest.
vanasti, 20 a tagasi ei võinud keegi unistada, et näiteks 12/70 padruni haavli algkiirus võiks olla näiteks 420 m/sek! nüüd on see reaalne...

[jorr]

Jah Kaupo, aga mis moonaga siis lasti?Rohuks oli ju põhiliselt"SOKOL", kuid nüüd?Ja hästi,kui seda Sokolitki saad oli.Ja vahetatavd tsokid,küsi mõne vanema mehe käest,kas keegi neid kolmkümment aastat tagasi ka kasutas?

[mikklaag]

Möödas küll kuu aega, kuid tegin siis ükspäev ühe väikse katse, et näha kui täpne relv on.Ei proovind päris 35m pealt, kuna ei olnud võimalust selle maa pealt proovida.Kuid proovisin 20 m pealt.Võtsin siis männi plangu ja tegingi siis katse 20 m pealt nr 3 haavliga, et näha kui täpselt relv laseb ja kui sügavale haavel jookseb.Niisiis mõeldud ja tehtud.Lasin siis 20 m pealt planku ja enda üllatuseks avastasin, et relv suhteliselt täpne haavlid olid suht tihedalt koos ühsteisega.Kahju et pilti ei saanud teha.Kuid noh ütleme, et kui lasta lindu umbes 15m pealt, siis ei tea mis temast küll järgi jääks.Ja haavlid ka tungisid suht sügavale.Ise olen rahul enda relvaga.Kunagi teen veel veidi katsetusi et proovida täpsust jne ja siis üritan ka tulemustest pilti teha.Proovisin siis täpsust 16cal relvaga.

[Beretta]

kui lasta lindu umbes 15m pealt, siis ei tea mis temast küll järgi jääks.

Lasin kunagi Topul pardijahi käigus tuvi 10 meetri pealt. Et alumine raud oli tühi siis ülemisest, tšokk oli vist full e täis. Järgi jäi kaks tiiba. Ei olnud eriti jahi moodi.

[Feen]

Ma olen paar parti niimoodi juppeks lasknud. Ligidal mööda ka andnud, nagu kuuliga laseks. Nüüd ootan kuni linnud natukene kaugemale jõuavad minna ja siis lasen, on isegi lihtsam pihta saada. Ühe põldpüüga oli päris huvitav lugu, kui see vigasena mööda põldu ringi siblis, koer muudkui läks ja tegi seisakut, jube keeruline oli lasta nii, et linnust midagi alles jääks, aga haavlid koerale ohtlikuks ei osutu. Õnneks tegi koer natuke pikema seisaku, enne kui lind heinesse kaduda jõudis, sain ta maha ka... 5-6 haavlit kõigest pihtas.

[jorr]

Lasid ehk peenema haavliga kui vaja,et maha ei jäänud.Millegipärast lasevad paljud parti ikka kuue ja isegi seitsmega aga see rauast tulev tinamass lõhub ligemalt lindu ikka tublisti ja tihti on täistabamusel aint sulepilv.Kui on hästi kokkujooksev püss siis võid vabalt ka nr1-2-ega pardi 3-40 m pealt alla tuua ja linukeha tabab 2-3 haavlitera.Kuigi olen ka ise parti pooleks lasknud,siiski eelistan pardipauguks ikka nr3-4 haavlit ja priksile viit.Püssiks 16 cl.Arvan,et tähtsam on lindu tabava haavli jämedus mitte tema keha läbivate haavlite hulk.Palju oleneb ka püssi kokkujooksust ja nii nagu siin jahutakse vindile õige kuuli ja padruni otsimisest,nii tuleks ka igal mehel oma siledale õige haavel leida,mis uluki koheselt surmab.Ja see on igal püssil erinev lugu.Siin keegi mainis,et lasi 20m pealt männiplanku ja päris sügavale ja kokku jooksis,kuid ei ütelnud,mis nr haavliga lasi,mis rohi,kui palju teda laengus,kas poepauk või endalaetud jne.?Arvan,et selleks,et ikka õige haavel oma püssile leida,tuleks lasta erinevast kaugusest ja erineva haavliga ning iselaadijad ka erineva rohukogusega, moona kulub selleks karpide viisi.Vint muidugi uhkuseasi,et võimsam,kallim ja kaugemalt,kuid ka sile oli, on ja jääb.Pigilinnule piisab aint ühest haavlist,et tabamust saada ja siin ikka peenem parem, kuid ulukile tiirupauku ei soovita.

[mikklaag]

Lasid ehk peenema haavliga kui vaja,et maha ei jäänud.Millegipärast lasevad paljud parti ikka kuue ja isegi seitsmega aga see rauast tulev tinamass lõhub ligemalt lindu ikka tublisti ja tihti on täistabamusel aint sulepilv.Kui on hästi kokkujooksev püss siis võid vabalt ka nr1-2-ega pardi 3-40 m pealt alla tuua ja linukeha tabab 2-3 haavlitera.Kuigi olen ka ise parti pooleks lasknud,siiski eelistan pardipauguks ikka nr3-4 haavlit ja priksile viit.Püssiks 16 cl.Arvan,et tähtsam on lindu tabava haavli jämedus mitte tema keha läbivate haavlite hulk.Palju oleneb ka püssi kokkujooksust ja nii nagu siin jahutakse vindile õige kuuli ja padruni otsimisest,nii tuleks ka igal mehel oma siledale õige haavel leida,mis uluki koheselt surmab.Ja see on igal püssil erinev lugu.Siin keegi mainis,et lasi 20m pealt männiplanku ja päris sügavale ja kokku jooksis,kuid ei ütelnud,mis nr haavliga lasi,mis rohi,kui palju teda laengus,kas poepauk või endalaetud jne.?Arvan,et selleks,et ikka õige haavel oma püssile leida,tuleks lasta erinevast kaugusest ja erineva haavliga ning iselaadijad ka erineva rohukogusega, moona kulub selleks karpide viisi.Vint muidugi uhkuseasi,et võimsam,kallim ja kaugemalt,kuid ka sile oli, on ja jääb.Pigilinnule piisab aint ühest haavlist,et tabamust saada ja siin ikka peenem parem, kuid ulukile tiirupauku ei soovita.

Ilmselt mõtled mind selel all kes rääkiset 20m pealt lasi planku ja haavlid jooksid suht sügavalt.Lasin nr3 haavliga ja poe pauguga.Aga eks neid katsetusi tuleb veel hulgi.Peab ikka proovima erinevatelt distantsidelt erinavte haavlitega ka.Ja tõsi ta on et selleks saab kuluma karpide viisi moona.

[Feen]

Poe pauke on mitmeid. Kui mingeid katsetusi teed, maini ära tootja, püssi, tsoki, kauguse. Nagu juba mainiti, haavli numbri, kuuli kaalu. männiplangu kasvamise tingimused Tegelikult, nali naljaks, hea meelega loen erinevate haavlitega katsetamiste tulemustest.

[mikklaag]

Kusjuures moon oli vene aegne.Algul võtsingi kaasa vene aegse moona, et seda niisama lasta, kuna seda oli üle mingi 5 padrunti ehk ja nagunii neid muul otstarbel poleks hakkand kasutama.Ja siis tuli lastes meelde, et võiks teha selle katse ka ära, et kui täpne relv on ja, et kui sügavale haavel jookseb.Ja saigi siis proovitud moona tootnud baikal ise vist.Nüüd kui kellegil pakkuda vene aegset 16cal moona, siis ostaksin meeleldi kellegilt seda veidi, siis hea järgmine kord võtta kaasa tänapäeva moona ja vene aegst moona saab võrrelda erinevaid moonasi.Nii et kui kellegil midagi cal16 pakkuda siis privasse teade.Kui mul võimalust on siis võtan kaasa ka järgmine kord digika et saaks lasketulemustest pilti teha.Teen katseid siis enamasti nr3 moonaga.

[jorr]

Aint,kui on vana, vene aegne moon, siis on sul ju mitu jama,kas püssist kahju pole?Pealegi võib vanem seisnud moon teha igat ja lasutulemus ei klapi praeguse olukorraga kokku.Sokol ju seistes eriti paremaks ei pruugi minna.Aga üks on kindel,et kui vana vene moonaga lased siis puhasta pärast rauda korralikult.Kuigi lasutulemused võiks teatavaks jah teha, nagu Feengi ütles.Millegipärast tiirumehed siin siledamoonast ei pajata(tea, kas firmasaladus või),aina vint ja vindimoon?

[mikklaag]

Aint,kui on vana, vene aegne moon, siis on sul ju mitu jama,kas püssist kahju pole?Pealegi võib vanem seisnud moon teha igat ja lasutulemus ei klapi praeguse olukorraga kokku.Sokol ju seistes eriti paremaks ei pruugi minna.Aga üks on kindel,et kui vana vene moonaga lased siis puhasta pärast rauda korralikult.Kuigi lasutulemused võiks teatavaks jah teha, nagu Feengi ütles.Millegipärast tiirumehed siin siledamoonast ei pajata(tea, kas firmasaladus või),aina vint ja vindimoon?

Püssile ei ole ma tähele pannud, et ta midagi halba teeks.Raud täitsa endiselt ilus ja moon peaks olema ka heas korras, sest üldiselt moon mis hoitud heades tingimustes ei tohiks teha midagi halba püssile ja rohi peaks ka olema seal siis kõlblik.Niisukust pole padrunid saanud vms.Täitsa relvakappis olnud koguaeg.Ja rauda puhastan alati relval hoolega, ükskõik mis moonaga olen lasknud, kuna relvaraud siiski relva kõige olulisem osa mida tuleb ka hoida kui tahta relvale pikka eluiga.Aga jah edaspidi üritan siis lasketulemustest pilti teha et saaksite oma silmaga tulemusi üle vaadata.

[Kaupo Kindsigo]

Mikk, sa võiksid oma katset jätkata ja teha kuiva männilaua pihta tulistades 30, 35, 40, 45 ja 50 m meile üldistuse, kui sügavale nr 5 haavel tungib? (nr 3 pole vaja see rohkem metsise pauk...)