peibutus sööt sigadele
peibutus sööt sigadele
kas keegi oskab öelda kuidas siin müüdud sööt toimib,polju teda pakendis on,ja mis koostisega.Lühidalt-kas tasub osta
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Pole ise mingeid erilisi peibutussöötasid kasutanud. Soovitan soojalt, proovi maisi, peaks tulema odavam. Meil ei ole küll ühtki söödakohtade ligiduses liikuvat/luusivat siga külmaks jätnud ja kui maitse juba suus siis lisad ainult natuke söödaviljale ja jäävadki käima. Oluline lihtsalt, et hoiaksid pärast pidevalt kasvõi väikesegi kogusegi ees, muidu lähevadki mujale otsima.
metsiga ei jäta ka külmaks hernes,olen vahel kohe poest ostnud, kui just ,mõne taluniku käest ei saa, viska laias kaares rohu sisse ja nii iga kord mõned korrad, on ka sigadel otsimisega ajaviidet ning ei saa linnud rohu seest kätte. Ei ole sellist siga, kes sellisest kohast rahuliku südamega mööda jalutaks ! 

-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Mell kirjutas:Pole ise mingeid erilisi peibutussöötasid kasutanud. Soovitan soojalt, proovi maisi, peaks tulema odavam. Meil ei ole küll ühtki söödakohtade ligiduses liikuvat/luusivat siga külmaks jätnud ja kui maitse juba suus siis lisad ainult natuke söödaviljale ja jäävadki käima. Oluline lihtsalt, et hoiaksid pärast pidevalt kasvõi väikesegi kogusegi ees, muidu lähevadki mujale otsima.
Peibutussööt on mõeldud loomade ligi meelitamiseks. Teoorias peaks see levitama lõhna, mis meelitab sigu ligi. Kui on juba olemas söögikoht, siis see eritab ise nii palju lõhna, et meelitab loomad ligi. Minul on aga uus piirkond, kus söödaplatse ei ole ja polegi olnud ning nüüd oleks vaja üks rajada. traktoriga sinna ligi ei pääse, et koorem viljapuhastusjäätmeid või kartulit viia ja nii ongi vaja peibutussööta. Kui koha üles leiavad, siis piisab muidugi hernest ja maisit, et loomi piirkonnas hoida.
Ei ole ise kunagi peibutussöödaga kokku puutunud. Minu praktika järgi toimib kõik, mis haiseb peibutussöödana. Lõhn levib mööda metsa laiali ja siga tuleb paika. Väga hästi on mõjunud mädand kartulid (vene ajal viisid koorma metsa kevadel hoidla puhastamisel, nädala pärast sead platsis). Nüüd olen visanud uue platsi tegemisel rebase või kähriku raipe platsile, on ka toiminud. Muidugi veel on meie kandist olnud võimalik saada pärmitehasest pärmi pühkmeid. See plöga kah haiseb hästi, eriti veel kui vett saab. Sead kohe uudistamas. Nii on mitmeid platse tehtud. Mais on muidugi hea sööda sisse panna, aga peibutusena ta minuarust ei toimi, sest ta ei lõhna. Siga tunneb ikkagi lõhna ja see meelitab teda kohale. Vene aegas viisid mehed ka lõpnud lehma uuele platsile, sead kohe platsis, aga ilma gaasimaskita polevat ise kannatanud ka tornis istuda.




ikka lõbusalt
Siga va gurmaan
Peibutussööt?
Vabalt- ärge oldke laisad- tammetõrud nr1! Korjake kokku- tasub ära!
Talvel käivad sead lausa ketikoera narrimas- suure teeääres talu- 2 tammepuud- peni vahus- ommiku hea vaadata jälgi- mitu kesikut ja põrsast karjas on!
Muideks- siga nigu karugi- omnivoor ju- ehk kõigesööja- a see- et ta kartulit eelistab... nu aga meil on/oli ju kartulivabariik- eks loom harjub ikka selle söödaga ära- mis tal ninaall pidevalt on.
Vabalt- ärge oldke laisad- tammetõrud nr1! Korjake kokku- tasub ära!
Talvel käivad sead lausa ketikoera narrimas- suure teeääres talu- 2 tammepuud- peni vahus- ommiku hea vaadata jälgi- mitu kesikut ja põrsast karjas on!
Muideks- siga nigu karugi- omnivoor ju- ehk kõigesööja- a see- et ta kartulit eelistab... nu aga meil on/oli ju kartulivabariik- eks loom harjub ikka selle söödaga ära- mis tal ninaall pidevalt on.
tsuks nigu ma olen...
Tere jahirahvas
Olen täiesti roheline sellel alal,kuid loodan mõistvale suhtumisele,kui esitan lolle küsimusi.Olen linnamees,kuid sai eelmine suvi soetatud üks ilus,vaikne talukoht.Huvi jahi vastu tekkis paar aastat tagasi,kuid elu kiire, asi jäi soiku.Nüüd siis nädalavahetustel maal olles,kohtan iga kord notsusid ja kitsi.Tuhnivad mul heinamaal usinasti ringi nii 8-10 täiskasvanut.Põrsaid pole märganud,kuna rohi kõrge.Jahihuvi lõi uuesti välja,kuna edasised plaanid suuresti taluga seotud.Üheks piiriks mul ka jõgi ja jälgede järgi otsustades loomade joogikoht vastaskaldal,mis riigi metsamaa.Eelmine või üleeelmine peremees isegi puki jõe kaldale teinud,mille lammutasin.Plaane segamatta saaks söögiplatsiks eraldada ~8ha, millest pool on heinamaa ja pool mets.Üheks plaaniks oli ka rajada metssea kasvatus,kuid tundub,et seadus vist ei luba seda,peab veel uurima.Sööda kohta oli siin üsna mitmekesine kirjeldus,kuid nüüd küsimus:kui tihti peab sööta viima,et notsud mujale ei läheks.Kuna koht asub 100km kaugusel, saan kohal olla ainult nädalavahetustel.
Päikest kõigile
Olen täiesti roheline sellel alal,kuid loodan mõistvale suhtumisele,kui esitan lolle küsimusi.Olen linnamees,kuid sai eelmine suvi soetatud üks ilus,vaikne talukoht.Huvi jahi vastu tekkis paar aastat tagasi,kuid elu kiire, asi jäi soiku.Nüüd siis nädalavahetustel maal olles,kohtan iga kord notsusid ja kitsi.Tuhnivad mul heinamaal usinasti ringi nii 8-10 täiskasvanut.Põrsaid pole märganud,kuna rohi kõrge.Jahihuvi lõi uuesti välja,kuna edasised plaanid suuresti taluga seotud.Üheks piiriks mul ka jõgi ja jälgede järgi otsustades loomade joogikoht vastaskaldal,mis riigi metsamaa.Eelmine või üleeelmine peremees isegi puki jõe kaldale teinud,mille lammutasin.Plaane segamatta saaks söögiplatsiks eraldada ~8ha, millest pool on heinamaa ja pool mets.Üheks plaaniks oli ka rajada metssea kasvatus,kuid tundub,et seadus vist ei luba seda,peab veel uurima.Sööda kohta oli siin üsna mitmekesine kirjeldus,kuid nüüd küsimus:kui tihti peab sööta viima,et notsud mujale ei läheks.Kuna koht asub 100km kaugusel, saan kohal olla ainult nädalavahetustel.
Päikest kõigile
-
- Postitusi: 206
- Liitunud: R Nov 21, 2003 4:42 pm
Kui ei ole võimalust kogu aeg käia sööta lisamas ja vaatamas, siis soovitaksin kasutada söödaautomaati http://www.hot.ee/janekkuld/automaat.jpg , kuid sööta tuleb julgelt varuda, sest kui sead selle omaks võtavad söövad sealt ikka korralikud kõhutäied.
Samaan kirjutas:Jeerum,oma naiivsuses arvasin, et 100kg nädalas piisab aga peab siis vist vähemalt 300-ga arvestama.Samas muidugi tore kah, kui neid palju käima hakkabja tänud söötja skeemi eest,pole nüüd omal vaja nuputama hakata.
Oma esimeses postituses kirjutasid sa järgmist: Plaane segamatta saaks söögiplatsiks eraldada ~8ha, millest pool on heinamaa ja pool mets.
Ega sa ometi tõsimeeli ei mõelnud tervet 8-t hektarit korraga regulaarselt söödaga üle puistatuna hakata pidama?! Söödaplats on tavaliselt selline lagedam maalapp läbimõõduga nii umbes 5-20m, +-siia sinna natuke. Sinna siis puistatakse söödaks, vastavalt vajadusele, erinevat sorti teravilja, lemmikuks on muidugi mais ja ka hernes pidi hea olema, sobib ka näiteks kartul väga hästi jne. Kogustest rääkides, siis mul kulus ühe söödakoha tarbeks aasta peale kokku umbes 1,5t-2t tervilja ja sõklaid+umb. 3-4kotti maisi maiustuseks ja ligi meelitamiseks sigadele ja kartulit ka mõned kotid. Maisi jaoks oli mul tehtud söödatoru: tavaline plastikust kanalisatsiooni toru 2m pikk ja 15cm läbimõõduga, otsad kinni, torule tegin pikki külgi augud sisse ja lisaks ankurdasin selle trossiga soolaku külge, et sead seda minema ei veeretaks. Sellega hoiab kõvasti maisi pealt kokku, muidu tõesti ei jõuaks neid sigu selle maisiga toita. Aga 300kg nädalas sööta on vast küll liiga palju. Kui ma aga sinu jutust kogemata valesti aru olen saanud, siis palun oma targutamise pärast vabandust.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Toru meetod on he jah. sööta läheb vähem ja sead on kauem sööda peal. see tähendab siis ka seda, et siga ei viitsi pärast enam väga kaugele kooserdada ja on järgmine päev jälle kohal. Ise kasutan maasse augu löömise meetodit. Puuriga või kangiga auk maasse, hernes või mais sisse ja peale siga käimist on poole meetri sügavune auk maasees
Sama nalja tehtud kah sampuse pudeliga. Mais sisse ja pudel nööriga puu külge. Enne pudeli veeretamist ei lõpeta, kui kõik mais väljas on. Seega hea valida millise eluka ära lased. Muidu sööta võid ka 10 tonni maha panna. Kui on palju sigu süüakse ka see suht kähku ära. Kui söödaplatsi teed ära pane vilja hunnikusse vaid ikka laiali, et neil tegevust oleks. Siis saad väiksema kogusega kah läbi kui 200 või 300 kg nädalas. See ikka kuunorm kui sa just miljonär ei ole. Muidugi on hea viljakuivati pühkmetest ja aganatest söödaplatsile nn. aluspadi teha. Siis viskad ainult vilja peale laiali ja kõik.
ikka lõbusalt
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Peibutussööda teemast hakkab asi juba kõrvale kalduma ja osa sellest teemast võiks kantida sigade teema alla üle.
Aga mis puutub laiali puistamisse, siis sellega on jälle ka nii, et mida rohkem ta laiali on, seda rohkem teda maa sisse tallatakse. siga käib kõigepealt kogu sööda läbi ja valib välja parimad palad, kui kõhtu ruumi jääb, sööb ülejäänut. selleks ongi parem söödaautomaat - võimalikult vähe sööta läheb raisku. Aga muidugi peab meeles pidama, et päris pisikesse hunnikusse ei tasu ka valada. ikka nii, et kogu kari sööma mahub. kui maisi ainult ühte auku panin, siis nägin mitu korda, kuidas suuremad ja tugevamad augu ümber ja väiksemad jäeti ilma. nüüd panen mitmesse auku, ja kõik saavad süüa.
mida võib vabalt laiali loopida on mais ja hernes. sellest ei tambi nad midagi maa sisse. ja loomulikult ka tammetõrud. Ja laiali loopides on parem valida, keda lasta. kui söök ühes hunnikus, siis näed vaid ühte musta kogu, taguotsad upakil. mida sa seal lased.
Aga mis puutub laiali puistamisse, siis sellega on jälle ka nii, et mida rohkem ta laiali on, seda rohkem teda maa sisse tallatakse. siga käib kõigepealt kogu sööda läbi ja valib välja parimad palad, kui kõhtu ruumi jääb, sööb ülejäänut. selleks ongi parem söödaautomaat - võimalikult vähe sööta läheb raisku. Aga muidugi peab meeles pidama, et päris pisikesse hunnikusse ei tasu ka valada. ikka nii, et kogu kari sööma mahub. kui maisi ainult ühte auku panin, siis nägin mitu korda, kuidas suuremad ja tugevamad augu ümber ja väiksemad jäeti ilma. nüüd panen mitmesse auku, ja kõik saavad süüa.
mida võib vabalt laiali loopida on mais ja hernes. sellest ei tambi nad midagi maa sisse. ja loomulikult ka tammetõrud. Ja laiali loopides on parem valida, keda lasta. kui söök ühes hunnikus, siis näed vaid ühte musta kogu, taguotsad upakil. mida sa seal lased.