saslõkk jaanisokust
ma mõtlesin seda kõigi loomade kohta, kuna sokk/kits ikka individuaalne saak, siis siin samuti filee ja kintsud omale ning ülejäänu penile. Samamoodi võtan ka nt kopral enne seljafilee ära ja kõik nagu kitse puhul. Nende puhul pole küll ei kirve ega saega midagi teha, kõik noaga.
Vot vana põder või vana siga, siin läheb noaga raskeks ja selle penidel kontide raiumise võib kirvega teha sh ka ribide selgroo küljest lahti löömise
Vot vana põder või vana siga, siin läheb noaga raskeks ja selle penidel kontide raiumise võib kirvega teha sh ka ribide selgroo küljest lahti löömise
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Ribid võtab ka noaga küljest ära, kui vähegi kobedam nuga. Seal ka liigesekohad olemas, mis lõigatavad. Ise just kitse/kopra puhul ribisid koerale ei anna (pole koera
), aga ära võtan nad rippuva lihakeha küljest küll massiivse noaga, millega ühe ropsuga praktiliselt küljest löön, sama moodi käib mul ka selgroog/kael tükkideks. Ei ole seal luukilde ega midagist ja saega vuristamist ka ette ei kujuta. Kui on tuju, eraldan enne välisfilee, kui pole siis jääb selja külge. Kae kus mõisa. 


Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kakukesega umbes samasse auku oli minu jutt ka tegelikult mõeldud. Eriti kui nülgimine ja tükeldamine metsas toimub. Tavaliselt õhtu pime juba ja kiire ja siis ei pea närvid vastu - paned ikka rass-rass suure noaga. Peaasi, et tükid kotti mahuks.
Igatahes, minu jutu mõte oli see, et kui on plaan minna metsa šašlõkisoku järgi, siis on mõtekas enne ribide eemaldamist välisfilee eemaldada - nii on kõige lihtsam. Kõige ilusamad (korrapärase suuruse ja sümmeetriaga) šašlõkitükid saab just välisfileest ning kui nülgimise ajal sealt natukenegi kaduma läheb, ei pruugi tükid ilusti jaguda.
Teine asi on muidugi kiledest puhastamine, see asi peab ka käpas olema, et liikselt liha kaduma ega katki ei läheks.
Igatahes, minu jutu mõte oli see, et kui on plaan minna metsa šašlõkisoku järgi, siis on mõtekas enne ribide eemaldamist välisfilee eemaldada - nii on kõige lihtsam. Kõige ilusamad (korrapärase suuruse ja sümmeetriaga) šašlõkitükid saab just välisfileest ning kui nülgimise ajal sealt natukenegi kaduma läheb, ei pruugi tükid ilusti jaguda.
Teine asi on muidugi kiledest puhastamine, see asi peab ka käpas olema, et liikselt liha kaduma ega katki ei läheks.
pcspets kirjutas: Eriti kui nülgimine ja tükeldamine metsas toimub.
Miks peab nülgima ja tükeldama metsas? Soku/kitse jaksad ju peale soolikate väljalaskmist tervelt välja kanda. Ise ei nüli sokku ka suvel samal päeval. Öö ripub naha all ja siis nülgima. Kitsejahi lõpus ei ole nülgimisega üldse kiiret, kui saab vähegi jahedas ruumis hoida.
Beretta kirjutas:... Soku/kitse jaksad ju peale soolikate väljalaskmist tervelt välja kanda. Ise ei nüli sokku ka suvel samal päeval. Öö ripub naha all ja siis nülgima...
Ise nülin alati, kui ajaliselt võimalik, kohe ja enne mao ja soolikate väljalaskmist. Nii on palju mugavam, kui kere on ümmargune, mitte ripendavad kõhuääred jne millelt hakata nahka maha nikerdama. Sel juhul tuleb alati kätest puudu. Samuti ei meeldi rippes nülgida väiksemaid loomi - kõikuvat looma tuleb ikka käega paigal hoida ja siis jääb jälle kätest puudu (üks kere paigalhoidmiseks, üks noa hoidmiseks, üks nahaserva tõmbamiseks=3).
Ei kujuta ette, mis juhtub 30-kraadise kuumusega suvepäeval hommikul lastud sokukesega järgmiseks hommikuks?
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Veelkord tõestus selle kohta, et šašlõki valmistamine algab jahileminekust
Ma ise eriti autoga jahil ei käi. Mu sünnikodu asub jahimaade piires ning suht tihtu jala minek. Üle kilomeetri mööda metsa juba tervet sokku naljalt seljas ei kanna. Eriti kui haavast verd jookseb - ebameeldiv. Saagi ka nagu ei viitsi kaasas kanda - lisaraskus. Kui jeep ja kelder ja saag olemas, siis muidugi lihtne.
Mulle meeldib see, millise pöörde see vestlus on võtnud. Tavaliselt räägitakse maitseainetest ning "küpseta kuni on pehme" aga enne seda jääb nii palju pisikesi ja olulisi nüansse liha ettevalmistamisel. Ma sain ise ka sellest jutuajamisest palju uusi ideid juurde.

Ma ise eriti autoga jahil ei käi. Mu sünnikodu asub jahimaade piires ning suht tihtu jala minek. Üle kilomeetri mööda metsa juba tervet sokku naljalt seljas ei kanna. Eriti kui haavast verd jookseb - ebameeldiv. Saagi ka nagu ei viitsi kaasas kanda - lisaraskus. Kui jeep ja kelder ja saag olemas, siis muidugi lihtne.
Mulle meeldib see, millise pöörde see vestlus on võtnud. Tavaliselt räägitakse maitseainetest ning "küpseta kuni on pehme" aga enne seda jääb nii palju pisikesi ja olulisi nüansse liha ettevalmistamisel. Ma sain ise ka sellest jutuajamisest palju uusi ideid juurde.
kakuke kirjutas:Ei juhtu temaga midagi, kui metsas kohe sisikonna välja lased ja koju keldrisse rippu paned.
Õigemini juhtub küll, hull soku maitse kaob ära.
Keldris on umbne, rõske ja tõmbab mingi imala kartuli värgi juurde. Ise riputan kõik õhtused lihakehad nülitult suvel ööks puukuuri, hommikustel lasen ainult mõni tund taheneda ja kondistama
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Honkomees räägib mõnes mõttes õiget juttu. Mul endal on ka "kelder" aga see ei kõlba liha hoidmiseks. Õige kelder peab olema jahe ja KUIV. St korralikult ventileritud. Kui ventileerid vähe - läheb niiskeks. Kui ventileerid palju, ei ole enam jahe. See on kunst omaette ja selliseid keldreid ei ole just palju.
Aga õige ta on, et liha ei tohi niiskes seista. Kilekotid ja plastkarbid külmkapis tuleb üldse ära unustada. Niipea kui liha pealt halliks tõmbab, saad aru, et järelikult on liiga niiske olnud ja tänu niiskusele on liha pinnal mingid pahad protsessid toimunud. Keskkond peab nii kuiv olema, et lihale kuiv kile peale tõmbab.
Ja selle sokuhaisuga on minumeelest nii, et kui on puhas lask ning peale nülgimist ja soolikate laskmist korralikult käed ja nuga sooja veega ära pesta ning alles siis tükeldama hakata, ei jää lihale mingit halba maiku. Liha ise on tegelt jumala hea maiguga. Lihtsalt laskmise ja nülgimise ajal ei tohi seda ära rikkuda - nülgimsie ajal ei tohi puhast liha mustade kätega käppida. Mul võttis ka natuke aega enne kui ma selle tähtsusest aru sain. Võibolla on viga jälle minus või seltskonnas, kus ma viibin, aga minumeelest on meil jahikultuur selle koha pealt ikka ümmargune null.
Aga õige ta on, et liha ei tohi niiskes seista. Kilekotid ja plastkarbid külmkapis tuleb üldse ära unustada. Niipea kui liha pealt halliks tõmbab, saad aru, et järelikult on liiga niiske olnud ja tänu niiskusele on liha pinnal mingid pahad protsessid toimunud. Keskkond peab nii kuiv olema, et lihale kuiv kile peale tõmbab.
Ja selle sokuhaisuga on minumeelest nii, et kui on puhas lask ning peale nülgimist ja soolikate laskmist korralikult käed ja nuga sooja veega ära pesta ning alles siis tükeldama hakata, ei jää lihale mingit halba maiku. Liha ise on tegelt jumala hea maiguga. Lihtsalt laskmise ja nülgimise ajal ei tohi seda ära rikkuda - nülgimsie ajal ei tohi puhast liha mustade kätega käppida. Mul võttis ka natuke aega enne kui ma selle tähtsusest aru sain. Võibolla on viga jälle minus või seltskonnas, kus ma viibin, aga minumeelest on meil jahikultuur selle koha pealt ikka ümmargune null.
Ahsoo... üks asi tuli veel meelde. Miskipärast on levimas müüt, et kaliibriga .222 Rem ei tohi kitsejahti pidada. Käisin hiljuti Jahipaunas omale paremat mudelit kiikamas ning müüja pani ka segast, et muidu ideaalne kitsejahi püss aga et ei tohi. Teine kord oli lasketiirus kui üritasin oma .222 Rem suuruliku katset teha. Alguses sain sõbralikult öeldes sõimata ning siis suutsin selgeks teha, et ma teen seda puhtalt kitsejahi pärast.
Minu jutu moraal on see, et kui te lähete metsa jaanisoku järgi, siis olge meheks ja ärge 30-06-ga pool sokku sodiks laske. Sellisel juhul on jah sokul sita maik juures ja välisfileest pole ka teinekord midagi võtta. Kui tavalise 3,6 grammise poolmantliga, kaliibriga .222 Rem, tabada enam vähem õigesse kohta abaluu taha, siis kuul läbi ei jookse ning purustused on täpselt nii, et sokk kohe kukub (või kukub paari meetri kaugusele) ning liha on kõik terve, isegi kaenla all pole verevalumit.
Minu jutu moraal on see, et kui te lähete metsa jaanisoku järgi, siis olge meheks ja ärge 30-06-ga pool sokku sodiks laske. Sellisel juhul on jah sokul sita maik juures ja välisfileest pole ka teinekord midagi võtta. Kui tavalise 3,6 grammise poolmantliga, kaliibriga .222 Rem, tabada enam vähem õigesse kohta abaluu taha, siis kuul läbi ei jookse ning purustused on täpselt nii, et sokk kohe kukub (või kukub paari meetri kaugusele) ning liha on kõik terve, isegi kaenla all pole verevalumit.
honkomees kirjutas:Keldris on umbne, rõske ja tõmbab mingi imala kartuli värgi juurde. Ise riputan kõik õhtused lihakehad nülitult suvel ööks puukuuri, hommikustel lasen ainult mõni tund taheneda ja kondistama
Ütlen nii, et ma ei saa aru millest jutt käib. Kahes keldris loomi rippes hoidnud ja seda muret pole täheldanud. Ka ei ole seinad niisked ning samuti ei ladustata seal kartult. Keldril ja keldril on vahe sees. Ise enam laagerdumata liha hea meelega ei tarbi.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!