Kütiliin - 2007 ja edasi
Kütiliin - 2007 ja edasi
Kokkuvõte 2007 võistlusest ja üleskerkinud probleemid
ehk kuidas edasi
Tore on nentida, et Kütiliini võistlussari käivitus üllatavalt hästi. Sellel aastal oli rajal 84 võistkonda ehk 672 meest. Hea tulemus, kuid samas kahju kui paljud jahtkonnad ei suutnud oma laskepäeva organiseerida.
Mis on Kütiliini peaeesmärk? Teada on, et jahimeeste laskeoskus on kriitiliselt vilets. Ainus rohi selle vastu on lasketiirus püssilaskmist õppida ja igal jahimehel mõista oma oskuste taset. Nendel vähestel, kellel laskeoskus olemas on niigi oidu ennast vormis hoida, trenni teha ja võistlustel teiste parematega rinda pista. Et tuua lasketiiru peale heade laskurite ka järgmised nr-d ongi kütiliini võistkonna suuruseks 8 meest ja miks mitte veel järgmised 8 ning veel parem kui ka järgmised 8. Miks just 8, puht kogemuslikult, 3-4 meest on ikka teistest üle, kuid just järgmisi on vaja rajale tuua.
Võistlusjuhend on kaks aastat vana ja vajab täpsustamist. On laekunud mitmeid küsimusi, mida võiks ühiselt arutada.
1. Jahtkond
Eesti jahinduse organisatsiooniline tase on nagu ta on. Jahtkonna mõiste (autor Anti Levandi) on sisse toodud, et väljendada ühtselt jahimeeste kogu, kes suuruluki jahil kütiliini üles rivistab. Tihti on see jahimaade rentnik, jahimeeste ühendus aga mõnikord selle sees olev jahiseltskond. Siit tekib omakorda mitu probleemi. Jahipidamisõigus on antud juriidilisele isikule aga millised Juhanid ja Jaanid omavahel kütiliini kokku panevad ei ole enam kellegi asi. Nii on jahiseltskondi enam kui 100 mehega ja samas alla 20 mehe. On mehi, kes on liikmed mitmes jahirendipiirkonnas ja lihtsalt käivadki jahis erinevates jahtkondades.
Kuidas jahimaid õiglaselt jagada ja mehi ühele meele saada, see on hoopis teine jutt. Seega on jahtkonna mõiste mõnelgi juhul tinglik ja samas eri suurusega seltskondi haarav. Praktiliselt välistab võõra jahtkonna esindamist ainult nõue, et üks jahimees saab lasta ainult ühes kütiliinis.
Kommentaar:
Olen olnud jahipealik nii 100 kui 40-50 mehelises jahtkonnas, esimene on siiski raskesti juhitav ja ülerahvastusest pingeid tekitav, teine on jahipraktiliselt optimaalne. Raskesti ettekujutatav on jaht 20 mehelises jahtkonnas, vähemasti ühisjahtide seisukohalt. Pakuksin välja, et nii väiksed jahtkonnad võiksid kütiliini tulla kahe peale ühe võistkonnaga.
2. Noorlaskurid
Kas Kütiliinis saavad võistelda ka noorlaskurid, kellel ei ole relvaluba ja jahitunnistust? Raske küsimus, sest kust siis tuleb meie järelkasv, pealegi noortel poistel tuleb laskmine hästi välja, noorelt omandatud kogemused on heaks baasiks täisikka jõudmisel. Kui aga lähtuda seadusest siis tiirus laskmine on noortele lubatud, ainult, et päris jahis, kütiliinis veel mitte. Jahtkond, kes noored lasketiiru toob on muidugi suure arengupotensiaaliga ja kahtlemata eesrindlik. Kõikidel vabariiklikel võistlustel on noored teretulnud ja autasustatakse nii absoluut- kui noorte omavahelises arvestuses. Kütiliini võistluse puhul on noortega kaks probleemi, iga noor tõrjub ühe päris küti välja (kellele harjutamine oleks väga vajalik) ning teistpidi, kütiliini, mille koosseisus on ilma jahipidamisõiguseta kütid ei saa võrrelda seaduse silmis korrektse kütiliiniga.
3. Parem tulemus?
Võistlusseeriat võib korduvalt lasta, küsimus, et miks läheb arvesse viimane tulemus.
Ei saa aru, miks peaks ära saatma vähem õnnestunud tulemuste protokolli.
4. Võistkonna koosseisu muutmine lubatud?
Just nii ongi mõeldud, 8 meest tulevad laskma ikkagi jahtkonna nimel olgu see nii kuidas mehi igakordselt kokku saadakse.
5. Raske on korraga 8 meest kokku saada, võiks olla avatud protokoll, et nii tiirus käimise järjekorras tulemused fikseerida?
Distsipliini küsimus, kas jahil ka mehed käivad kordamööda kütiliinis seismas.
6. Kas mitu meest saab sooritada harjutust samast relvast?
Päris kütiliinis ei saa, kuid siin võrdleme meeste laskeoskust, mitte relva eelistusi.
7. Kuna on kütiliin , siis metssea laskmine on lubatud 6,5 ja enama kaliibriga?
Juhendis on öeldud, et laskmine toimub võistlusmäärustiku järgi, seega on lubatud ka 222. See harjutus “Jooksev Metssiga” ise on pärit Saksamaalt, kus ka see kaliiber on lubatud metsseale. Neil põtru ei ole, meil õnneks on, mistõttu meil ongi kõigi suurulukite jaoks suurem kaliiber. Natuke kalliks läheb ka 7mm Remmagnumiga laskmine. Eelkõige võrdleme laskeoskust, mitte varustust.
8. Kui tahame minna reaalsele kütiliinile lähemale, siis võiks lubada sileraudsetele ka optilisi ja punatäpp sihikuid?
Tasub kaalumist, praegu probleemiks kehtestatud määrus.
9. Autasustamine on jäänud kolme organisaatori asjaks, peaks olema autasustamise fond ja osalustasu?
Asi oli vaja käima panna ja nii tehtigi. Ettepanek väärib arutamist.
10. Vajalik muuta autasustamise süsteemi, paremik on ette teada?
On küll nii, et tegutsevate lasketiirude juurde tekib laskmist harrastavate jahimeeste seltskond, kes siis ka üle vabariigi võistlemas käivad. Kui neid oleks 8 igast jahtkonnast oleks igati tore, kahjuks see veel nii ei ole. Antud võistluse puhul määrab paremuse võistkonna mitte esimesed 4 vaid just viimased 4. Kuna tegemist korrespondentsvõistlusega siis finaal on muidugi vajalik, et võrrelda tulemusi ühises katsumises. Kuid peaeesmärk on laskmine kohapeal, ka autasustamisel tuleks rõhk sinna panna, iseasi kuidas. Head ideed on oodatud. Üks võimalus, et loosida väärilised auhinnad osavõtjate vahel, näiteks igale kümnendale võistkonnale.
11. Finaalvõistlus võiks olla enamate laskudega!
Kindlasti oleks see objektiivsem ja eks ole narr 10 lasu pärast Valgamaale sõita
Suur tunnustus Jaan ja Tõnis Balodisele finaalvõistluse suurpärase korraldamise ja peaskretär Alo Simsonile pea aastaringse töö eest
Peakohtunik Aarne Taal
ehk kuidas edasi
Tore on nentida, et Kütiliini võistlussari käivitus üllatavalt hästi. Sellel aastal oli rajal 84 võistkonda ehk 672 meest. Hea tulemus, kuid samas kahju kui paljud jahtkonnad ei suutnud oma laskepäeva organiseerida.
Mis on Kütiliini peaeesmärk? Teada on, et jahimeeste laskeoskus on kriitiliselt vilets. Ainus rohi selle vastu on lasketiirus püssilaskmist õppida ja igal jahimehel mõista oma oskuste taset. Nendel vähestel, kellel laskeoskus olemas on niigi oidu ennast vormis hoida, trenni teha ja võistlustel teiste parematega rinda pista. Et tuua lasketiiru peale heade laskurite ka järgmised nr-d ongi kütiliini võistkonna suuruseks 8 meest ja miks mitte veel järgmised 8 ning veel parem kui ka järgmised 8. Miks just 8, puht kogemuslikult, 3-4 meest on ikka teistest üle, kuid just järgmisi on vaja rajale tuua.
Võistlusjuhend on kaks aastat vana ja vajab täpsustamist. On laekunud mitmeid küsimusi, mida võiks ühiselt arutada.
1. Jahtkond
Eesti jahinduse organisatsiooniline tase on nagu ta on. Jahtkonna mõiste (autor Anti Levandi) on sisse toodud, et väljendada ühtselt jahimeeste kogu, kes suuruluki jahil kütiliini üles rivistab. Tihti on see jahimaade rentnik, jahimeeste ühendus aga mõnikord selle sees olev jahiseltskond. Siit tekib omakorda mitu probleemi. Jahipidamisõigus on antud juriidilisele isikule aga millised Juhanid ja Jaanid omavahel kütiliini kokku panevad ei ole enam kellegi asi. Nii on jahiseltskondi enam kui 100 mehega ja samas alla 20 mehe. On mehi, kes on liikmed mitmes jahirendipiirkonnas ja lihtsalt käivadki jahis erinevates jahtkondades.
Kuidas jahimaid õiglaselt jagada ja mehi ühele meele saada, see on hoopis teine jutt. Seega on jahtkonna mõiste mõnelgi juhul tinglik ja samas eri suurusega seltskondi haarav. Praktiliselt välistab võõra jahtkonna esindamist ainult nõue, et üks jahimees saab lasta ainult ühes kütiliinis.
Kommentaar:
Olen olnud jahipealik nii 100 kui 40-50 mehelises jahtkonnas, esimene on siiski raskesti juhitav ja ülerahvastusest pingeid tekitav, teine on jahipraktiliselt optimaalne. Raskesti ettekujutatav on jaht 20 mehelises jahtkonnas, vähemasti ühisjahtide seisukohalt. Pakuksin välja, et nii väiksed jahtkonnad võiksid kütiliini tulla kahe peale ühe võistkonnaga.
2. Noorlaskurid
Kas Kütiliinis saavad võistelda ka noorlaskurid, kellel ei ole relvaluba ja jahitunnistust? Raske küsimus, sest kust siis tuleb meie järelkasv, pealegi noortel poistel tuleb laskmine hästi välja, noorelt omandatud kogemused on heaks baasiks täisikka jõudmisel. Kui aga lähtuda seadusest siis tiirus laskmine on noortele lubatud, ainult, et päris jahis, kütiliinis veel mitte. Jahtkond, kes noored lasketiiru toob on muidugi suure arengupotensiaaliga ja kahtlemata eesrindlik. Kõikidel vabariiklikel võistlustel on noored teretulnud ja autasustatakse nii absoluut- kui noorte omavahelises arvestuses. Kütiliini võistluse puhul on noortega kaks probleemi, iga noor tõrjub ühe päris küti välja (kellele harjutamine oleks väga vajalik) ning teistpidi, kütiliini, mille koosseisus on ilma jahipidamisõiguseta kütid ei saa võrrelda seaduse silmis korrektse kütiliiniga.
3. Parem tulemus?
Võistlusseeriat võib korduvalt lasta, küsimus, et miks läheb arvesse viimane tulemus.
Ei saa aru, miks peaks ära saatma vähem õnnestunud tulemuste protokolli.
4. Võistkonna koosseisu muutmine lubatud?
Just nii ongi mõeldud, 8 meest tulevad laskma ikkagi jahtkonna nimel olgu see nii kuidas mehi igakordselt kokku saadakse.
5. Raske on korraga 8 meest kokku saada, võiks olla avatud protokoll, et nii tiirus käimise järjekorras tulemused fikseerida?
Distsipliini küsimus, kas jahil ka mehed käivad kordamööda kütiliinis seismas.
6. Kas mitu meest saab sooritada harjutust samast relvast?
Päris kütiliinis ei saa, kuid siin võrdleme meeste laskeoskust, mitte relva eelistusi.
7. Kuna on kütiliin , siis metssea laskmine on lubatud 6,5 ja enama kaliibriga?
Juhendis on öeldud, et laskmine toimub võistlusmäärustiku järgi, seega on lubatud ka 222. See harjutus “Jooksev Metssiga” ise on pärit Saksamaalt, kus ka see kaliiber on lubatud metsseale. Neil põtru ei ole, meil õnneks on, mistõttu meil ongi kõigi suurulukite jaoks suurem kaliiber. Natuke kalliks läheb ka 7mm Remmagnumiga laskmine. Eelkõige võrdleme laskeoskust, mitte varustust.
8. Kui tahame minna reaalsele kütiliinile lähemale, siis võiks lubada sileraudsetele ka optilisi ja punatäpp sihikuid?
Tasub kaalumist, praegu probleemiks kehtestatud määrus.
9. Autasustamine on jäänud kolme organisaatori asjaks, peaks olema autasustamise fond ja osalustasu?
Asi oli vaja käima panna ja nii tehtigi. Ettepanek väärib arutamist.
10. Vajalik muuta autasustamise süsteemi, paremik on ette teada?
On küll nii, et tegutsevate lasketiirude juurde tekib laskmist harrastavate jahimeeste seltskond, kes siis ka üle vabariigi võistlemas käivad. Kui neid oleks 8 igast jahtkonnast oleks igati tore, kahjuks see veel nii ei ole. Antud võistluse puhul määrab paremuse võistkonna mitte esimesed 4 vaid just viimased 4. Kuna tegemist korrespondentsvõistlusega siis finaal on muidugi vajalik, et võrrelda tulemusi ühises katsumises. Kuid peaeesmärk on laskmine kohapeal, ka autasustamisel tuleks rõhk sinna panna, iseasi kuidas. Head ideed on oodatud. Üks võimalus, et loosida väärilised auhinnad osavõtjate vahel, näiteks igale kümnendale võistkonnale.
11. Finaalvõistlus võiks olla enamate laskudega!
Kindlasti oleks see objektiivsem ja eks ole narr 10 lasu pärast Valgamaale sõita
Suur tunnustus Jaan ja Tõnis Balodisele finaalvõistluse suurpärase korraldamise ja peaskretär Alo Simsonile pea aastaringse töö eest
Peakohtunik Aarne Taal
Re: Kütiliin - 2007 ja edasi
Arles kirjutas:7. Kuna on kütiliin , siis metssea laskmine on lubatud 6,5 ja enama kaliibriga?
Juhendis on öeldud, et laskmine toimub võistlusmäärustiku järgi, seega on lubatud ka 222. See harjutus “Jooksev Metssiga” ise on pärit Saksamaalt, kus ka see kaliiber on lubatud metsseale. Neil põtru ei ole, meil õnneks on, mistõttu meil ongi kõigi suurulukite jaoks suurem kaliiber. ....
Soh, et ongi nii, et Saksamaal kütitakse metssigu 222Rem´ga?

Kuidas kütiliinist osavõtt oli võrreldes eelmise aastaga? Võistkondade arv on kasvanud või kahanenud?
Mina isiklikult ei taha uskuda, et selliselt präänikuga jahimeeste laskeosavust laias massis tõsta saab. Inimestel on väga kõvad eelarvamused lasketiiru laskmise osas. Aitaks vaid piits. Laskekatse viia iga aasta peale, kuus lasku ainult jooksvasse lehte ja kõik peavad tabamisalas olema. Püss võiks õlas olla, sest jahis ei keela seda ka keegi varem juba õlas hoida. Selliselt püss õlas, poleks see miskit üle mõistuse ja aastas sada pauku tehes, oleks see saavutatav küll. Vot selline võiks minu meelest miinimumprogramm olla. Siis kaob see jama ära, et jahis tehakse 10-20 pauku ja tulemuseks 0 siga.


Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Olen ka pigem Kakukese pakutud piitsa varjandi poolt! Tingimuste üle võiks veel vaielda ,mina oleks veel karmima varjandi poolt! No mis värk ,vindiga 35 m tiiru ,kaks seisvat ja ühe võid kuuest veel puhta mööda põrutada
Kus laskmiseks läheb sealt kipuvad meie "super snaiprid" kuhugi urgudesse kaduma ,nagu koolipoisid mate kontrolltöö eest! Võtke või meie foorumit ,paarituhande mehe kohta saad laskeüritusele ehk paarkümmend kokku
Laskmine massidesse e kütiliin, e teise nime all eesti meistrivõistlused
No minuarust on ikka väike pidur peal,kui medalid enne jagatud,kes ikka kipub sellistele võistlustele ,peale medalisaajate! Olen täitsa nõus ,et keegi ei keela esineda sama vahvalt ,kui näiteks Karp ,Taal,Valdmets jne.,aga seda põhja mille alusel samade tulemusteni jõuda massides praegu lihtsalt pole. Madalama otsa mehed kui välja tulevad ,siis võistelda koos eesti koondislastega/muidu oskajatega ei anna kummagile poolele vist midagi.Allajäänuile vast ehk ainult negatiivseid emotsioone. Kui üritust tahetakse siiski võistluse varjandis jätkata ,võiks korraldajad ühe koorma veel oma õlule võtta,jagada mehed mitte vanuselise (või lisaks vanuseliselt) veel meisterlikuse järgi ! Pääs järgmisse liigasse ehk tekitaks püüdlusi!?
See lihtsalt minu isiklik arvamus!
Jõudu korraldajaile edaspidisekski!


Laskmine massidesse e kütiliin, e teise nime all eesti meistrivõistlused


See lihtsalt minu isiklik arvamus!
Jõudu korraldajaile edaspidisekski!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Täitsa päri Kakukese mõtetega. Hetkel mingi präänikuga mehi tiiru ei saa(mis parata, ega isegi väga tihti ei satu
). Tuleb kasutada piitsa. Siingi võiksid seltsi esimehed palju ära teha. Kohustuslikus korras igaaastane kollektiivne tiirukülastus näiteks. Oleme mõne mehega ka oma seltsis selle idee välja käinud, aga siiani pole vedu võetud. Liiga palju on mehi, kes pole võibolla viimase 5 aasta jooksul püssist pauku teinudki. Ja need samad mehed siis kütiliinil hakkavad kasvõi puid raiuma, et loom jumala eest tema juurde ei tuleks. Ja no seda mööda laskmist on ikka liiga palju ja mitte ainult meie seltsis. See aasta omajagu mujal jahtides käinud ja seal samad probleemid.
Samas tean seltse, kes põdra müügist saadud rahade eest ostavad moona ja korraldavad ka tiiru külastust, koos hilisema vorsti grillimisega ja supi söömisega. Ja mehed käivad seal hea meelega. Ja meeste lasketulemused on ka täitsa head.

Samas tean seltse, kes põdra müügist saadud rahade eest ostavad moona ja korraldavad ka tiiru külastust, koos hilisema vorsti grillimisega ja supi söömisega. Ja mehed käivad seal hea meelega. Ja meeste lasketulemused on ka täitsa head.
kult kirjutas:.... No mis värk ,vindiga 35 m tiiru ,kaks seisvat ja ühe võid kuuest veel puhta mööda põrutada....
Oi oi oi, vintrelv, 35m ja see jurakas sealeht peavad küll ajalooks saama


Levandi mõttega ka päri, et teha laskekatse neile, kes ajujahi enese jaoks välistavad ja muudest jahipidamisviisidest lugu vaid peavad. Siis peaks seadus need ka eristama teistest ja laskekatse võiks toimuda vabalt valitud viisil 100m peale (näiteks VSS´i sealehte) ja loomulikult ilma nende huupilaskudeta.

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Ega piitsaga ei aja küll kedagi tiiru ! Ja kui ajad inimese üheks korraks sinna piitsaga teeb oma kohustusliku laskmise ära ja ongi jokk. Ega kui inimene ise ei taha harjutada siis selleks ei saa ka sundida.
Paljudel jahtkondadel puudub omal tiir ka see võib olla põhjuseks miks meie lasketulemused ei ole kiita kuna puudub koht kus saaks igal ajal harjutada kui selleks soov tekkib.
Paljudel jahtkondadel puudub omal tiir ka see võib olla põhjuseks miks meie lasketulemused ei ole kiita kuna puudub koht kus saaks igal ajal harjutada kui selleks soov tekkib.
Need kes harjunud tiirus käima need käivad niigi. Vajadus on see, mis ülejäänud inimesed tiiru ajaks. Kui ikka iga aasta pead saama 6st kuus siis ei ole muud varianti seda ära sooritada, kui käia harjutamas. Kui laseb ära harjutamata, on tore. Selline peakski jahimees olema. Praegu kobistavad 6st neli ja siis mõnel pool antakse võimalus "halastuslask" teha. Naeruväärne. See 6st kuus iga aasta lasta ei ole miskit müstilist. Kui tead püssi jooksu ja oled korra kuulnud teooriat laskmisest, vedades mõnel õhtul kuivalt püssi kodus siis usun, et saab õlast lastes harjutamata ka ühe korraga ära. Labaselt lihtne ju! Lihtne pole see muidugi nende huupilaskjate jaoks, kes 1x1m märklehe ülesse panevad püssi laskmiseks tiirus.
Kui rakendada seda nn piitsa siis tulemuste tekkides hakkavad ka meelsamini kütiliini üritusel osalema. Valehäbi oma laskmise pärast on see, mis paljusid ka eemal hoiab kütiliini võistlusest. Kui laskekatsel ikka tulemused hakkavad tulema, küll siis tekib ka soov nii mõnelgi rinda pistma hakata.
Tegelikult pole ju eesmärk omaette ajada inimesi lasketiiru vaid tagada laskeoskus tasemel, et surmata uluk võimalikult valutult ja tagada kaasjahimeeste ohutus. See on puhtalt jahieetika küsimus!
Ps. Arles peaks EJSL`s vindilaskmist vedama. Kui keeruline oleks sellele kõigele juriidiline pool taha saada? Või on huupilaskmise soov nii suur, et selle saavutamine veel võimatu?

Kui rakendada seda nn piitsa siis tulemuste tekkides hakkavad ka meelsamini kütiliini üritusel osalema. Valehäbi oma laskmise pärast on see, mis paljusid ka eemal hoiab kütiliini võistlusest. Kui laskekatsel ikka tulemused hakkavad tulema, küll siis tekib ka soov nii mõnelgi rinda pistma hakata.
Tegelikult pole ju eesmärk omaette ajada inimesi lasketiiru vaid tagada laskeoskus tasemel, et surmata uluk võimalikult valutult ja tagada kaasjahimeeste ohutus. See on puhtalt jahieetika küsimus!
Ps. Arles peaks EJSL`s vindilaskmist vedama. Kui keeruline oleks sellele kõigele juriidiline pool taha saada? Või on huupilaskmise soov nii suur, et selle saavutamine veel võimatu?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
kakuke kirjutas:Ps. Arles peaks EJSL`s vindilaskmist vedama. Kui keeruline oleks sellele kõigele juriidiline pool taha saada? Või on huupilaskmise soov nii suur, et selle saavutamine veel võimatu?
Vist ei peaks. Ei ole normaalne, et üks inimene kõigega tegeleda jaksab, kogu oma vaba aja pere kõrvalt kinni kiilub ja siis veel õnnelik ka on.
EJSL-is peaks laskmist vedama üks meeskond, mille ühe liikmena ehk võrdlemisi väikse panuse saan ise panna. Ise toetan kuulilaskmise etteotsa praegu hoopis Priitu ning temalgi oleks vaja kindlasti abilisi. Lisaks eraldi haavlitiim ning lisaks vajalik ka keskne organisatsiooni tugi.
Teine siin kõlanud mõte, et kütiliin ehk Eesti Meistrivõistlused. Ise küll ei poolda, need ikka kaks eri asja - kütiliin just mõeldud tavajahimeestele. Või äärmisel juhul see eri klasside teema.
Üks eelpool kõlanud kommentaare oli, et vedajad võiksid ... aga tegelikult oleks neid vedajaid rohkem vaja.
Parimat!
Arles
arlestaal.blogspot.com
Arles
arlestaal.blogspot.com
See peaks oli mõldud selles kontekstis, et kas mitte ei valitud Sind mingi aasta või paar tagasi mingiks asjapulgaks vindilaskmisel EJSL`s? Võibolla tänaseks info vananenud, aga praeguseks pole kuskilt välja lugenud, et keegi kuskil selle teatepulga üle oleks võtnud. Mina täna paremat inimest ei tea, kelle poole nende jahimeeste muredega, mis puudutavad kuulilaskmist, pöörduda. 

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Aeg
Teatasin oma soovist mitte juhtida kuulilaskmise teemat seoses ajapuudusega rohkem kui aasta tagasi, 2007 kevadel pidin seda kordama (sest eelmist korda ei "kuuldud").
Näeksin kõigepealt toimumas EJSL üldkoosolekut koos senisest aktiivsema juhatuse valimisega ning seejärel juhatuse koosolekuid regulaarsemalt toimumas/tegutsemas. Sellest ka ettepanek meeskonna kohta.
Parimat!
Arles
P.S. Oma ajast - 50 h nädalas töö, 50 kool, talvel 1 h laskmisele, suvel laskmisele 5-20 (trennid+võistlused) ülejäänu perele.
Näeksin kõigepealt toimumas EJSL üldkoosolekut koos senisest aktiivsema juhatuse valimisega ning seejärel juhatuse koosolekuid regulaarsemalt toimumas/tegutsemas. Sellest ka ettepanek meeskonna kohta.
Parimat!
Arles
P.S. Oma ajast - 50 h nädalas töö, 50 kool, talvel 1 h laskmisele, suvel laskmisele 5-20 (trennid+võistlused) ülejäänu perele.
Olen Arlese jutuga väga nõus,ega üks mees(noor) peagi kõike jõudma.Ka pole Arles juhtkonnas,meil ju jahiladvik ikka olemas,miks see midagi ei kõssa.Praegu väljamaajahti nagu pole,või mine sa tea,ehk teevad pidevalt?Kakukese jutul on jumet ikka aga arvan,et selleks nagu jahimeeste seltsi juhtkond on,et mingit ettepanekut toetada või siis mitte ja ikka ise midagi teha.Muidu aint keelan,käsen ja pean jõulurahu nagu mulle meeldib,väiksed vennad täitku aint käsku ja mingi laskmiskobin neid ei huvita,kui tahad siis pauguta terviseks.
noorus on ilus aeg
Tsiteerin:
Näeksin kõigepealt toimumas EJSL üldkoosolekut koos senisest aktiivsema juhatuse valimisega ning seejärel juhatuse koosolekuid regulaarsemalt toimumas/tegutsemas. Sellest ka ettepanek meeskonna kohta.
Sellega 100% nõus- ja jahimehi on vaja rohkem motiveerida laskma tiirus.
Kas just igaaastaselt laskekatset teha- see iseküsimus. Aga nii Kakukese, Kuldi kui ka Arlese jutus iva sees. Probleem taandub paljuski finantside taha. Samas tean ka mehi, kes vene ajal isegi odava moonaga ei viitsinud laskmas käia-tasuta kast padruneid vedeles kõrval. Ja nüüdseks tervist enam niipalju ka ei ole, et ajus käia. Laskekatsed kah "haletsusega" pooleks tehtud. Et jahimeeste keskmine vanus on suht kõrge ja paljud "vanad" justnimelt kasvõi peeretavad kõvasti-peaasi, et loom tema peale ei tuleks. Nende arusaamu aga muuta on üsna võimatu. Ennemalt loobuvad jahimeheks olemast kui tiiru lähevad. Aga loodan, et nende arv on väike.
Näeksin kõigepealt toimumas EJSL üldkoosolekut koos senisest aktiivsema juhatuse valimisega ning seejärel juhatuse koosolekuid regulaarsemalt toimumas/tegutsemas. Sellest ka ettepanek meeskonna kohta.
Sellega 100% nõus- ja jahimehi on vaja rohkem motiveerida laskma tiirus.
Kas just igaaastaselt laskekatset teha- see iseküsimus. Aga nii Kakukese, Kuldi kui ka Arlese jutus iva sees. Probleem taandub paljuski finantside taha. Samas tean ka mehi, kes vene ajal isegi odava moonaga ei viitsinud laskmas käia-tasuta kast padruneid vedeles kõrval. Ja nüüdseks tervist enam niipalju ka ei ole, et ajus käia. Laskekatsed kah "haletsusega" pooleks tehtud. Et jahimeeste keskmine vanus on suht kõrge ja paljud "vanad" justnimelt kasvõi peeretavad kõvasti-peaasi, et loom tema peale ei tuleks. Nende arusaamu aga muuta on üsna võimatu. Ennemalt loobuvad jahimeheks olemast kui tiiru lähevad. Aga loodan, et nende arv on väike.
ikka lõbusalt
- nimetu taat
- Postitusi: 137
- Liitunud: E Aug 30, 2004 10:08 pm
Kütiliinist
1. Kui võistluse eesmärk on jahimeeste laia osa kaasamine tuleks luua hindamissüsteem näiteks maakondade lõikes: vaadake paljud suured maakonnad olid esindatud st. ei olnud üldse (kui õietu mäletan siis ligi pooled???). Tavaliselt, kui asi kujuneb traditsiooniliseks (tekkin rutiin) vajun just ära tagumine ots. Seega peaks mõtlema kuidas tuua tegutsemistahet rohkem kohapeale.
Tekitada maakondlik tasand, max 2 jahtkonda võivad teha ühe võistkonna.
2. Ühe noore võimalus iga võistkonna kohta
3. Kõik kirja parim loeb
4 Jah kooseis võib muutuda
5. 8 meest korraga laskma
6. Lasku kelle relvaga tahab(legaalse)
7. Mingi alumine piir kaliibrivalikule peab olema(kui lähtume võimalikust lähedusest pärisjahile siis nagu eeskiri ütleb)
8. Siledaraudsel sihikud, vähemalt suurenduseta punatäpp kindlasti
9.KIK peaks veel raha olema,
10. Autasustamine, regioonide või maakondade või mis iganes piirkondliku jaotuse alusel, oi kuidas eestlasele meeldib naabrimehega ennast võrrelda
11. Finaalvõistlus võiks olla enamate laskudega! Miks mitte enamate võistkondadega?
Edu
1. Kui võistluse eesmärk on jahimeeste laia osa kaasamine tuleks luua hindamissüsteem näiteks maakondade lõikes: vaadake paljud suured maakonnad olid esindatud st. ei olnud üldse (kui õietu mäletan siis ligi pooled???). Tavaliselt, kui asi kujuneb traditsiooniliseks (tekkin rutiin) vajun just ära tagumine ots. Seega peaks mõtlema kuidas tuua tegutsemistahet rohkem kohapeale.
Tekitada maakondlik tasand, max 2 jahtkonda võivad teha ühe võistkonna.
2. Ühe noore võimalus iga võistkonna kohta
3. Kõik kirja parim loeb
4 Jah kooseis võib muutuda
5. 8 meest korraga laskma
6. Lasku kelle relvaga tahab(legaalse)
7. Mingi alumine piir kaliibrivalikule peab olema(kui lähtume võimalikust lähedusest pärisjahile siis nagu eeskiri ütleb)
8. Siledaraudsel sihikud, vähemalt suurenduseta punatäpp kindlasti
9.KIK peaks veel raha olema,
10. Autasustamine, regioonide või maakondade või mis iganes piirkondliku jaotuse alusel, oi kuidas eestlasele meeldib naabrimehega ennast võrrelda
11. Finaalvõistlus võiks olla enamate laskudega! Miks mitte enamate võistkondadega?
Edu
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm