Kui täpseid ja milliseid kaale kasutate ja samas tahtsin küsida kui ise laadida siis millist rohu koguse sammu kasutate et erinevaid tulemusi saada. Näiteks kui laen mingi osa padruneid 2,5 g ja tahaks proovida suurema rohu kogusega (või näiteks väiksemaga) kas järgmine võtta 2,55 või kohe 2,6.(või hoopis midagi muud). Asi selles et mul on olemas elektrooniline kaal mis näitab g ja siis peale koma veel kaks kohta (sajandiku). Aga sajandikku näitab ta kas 5 või 0. Jutt sai segane aga loodan et saite küsimusest aru. Ühesõnaga kui täpseks ajate teie rohu kogused?
Lisa siia oma padrunimark ka. Mina laen 380win Laupa Megat 12g. vv550 ja panen 2,9 g. Kaalumiseks kasutan seda pommidega kaaku (see, millega narkarid omi asju ajavad). Kaalu täpsust ei oska öelda, aa eks ma ikke olen kannatlik ja kaalun hoolega. Muidugi relvaks iz 94 kombi aa, täpsus on normaalne 100 meetripeal saan ikke toelt 5x5 auku küll.
Siin üks väga hea kaal, sobib igati ka täpsusmoona jaoks.
http://www.lymanproducts.com/lymanproducts/index.htm Kommentaariks: Teine väljalase oli tsipa aeglane, aga see kolmas mudel on igati ok!
Laadimist alustavatele soovitaks võtta abiks ikka laadisjuhend ja esmalt sealt uurida, et kuidas need asjad ikka käivad. Laadimisraamatuid(Vihtavouri,Hornady, jne) peaks olema saadaval.
Külajuttude tasemel see rohukoguste muutmine võib lõppeda kurvalt!
Viimati muutis wsm, K Dets 26, 2007 7:06 pm, muudetud 1 kord kokku.
Sajandiku taga ajamine on küll mõtetu peenutsemine, vähemalt reajahimehe ja laskuri jaoks. Sa proovi huvi pärast ära, et kui palju see lasu tulemust mõjutab. Ma ise kasutan Hornady analoogkaalu ja sellega annab küll ühe sajandiku täpsusega kaaluda. Kaalun vaid esimese koguse ja iga 50da igaks juhuks. Rohi läheb sisse dosaatoriga.
Rohukaal jah,eks ta ole ikka vajalik riist ka aga nagu Kakukegi ütles,et seda sajandikku pole sul küll vaja taga ajada,see ei muuda suuremat midagi.Ise kasutan pommidega apteegikaalu mis sajandikke ei näita ja pole siiani midagi juhtunud.
Vanasti laeti eestlaetavat ikka pihuga ja kui juhtus väiksem mees olema,kellel pihk väike,siis ikka poolteit pihutäit oli paras laeng.
Mina ka vahel kaalun. Kohe mitme asja vahel. Näiteks, kas võtta poest õltsi ka või mitte. Klõnks.
Aga püssirohi ja samm ja täpsus... Kakuke andis hea soovituse, et prooviks lae laks selle 0,05 võrra erinev laeng kahele 5 padrunilisele kogusele. Siis proovi, kuis 100 m peal (või siis sinu jaoks muu sobiv kaugus) erinevus tulemust mõjutab.
Isiklik kogemus näitab mõningast erinevust 100 m peal nii 0,2 gr (Grain) juures aga kui tavajahimehed sama komakohta taga ajavad, siis .. parem seda kasutada mõne hää raamatu lugemiseks. Too viimane pidi pisitasa ka õigekirjale positiivselt mõjuma.
Nende elektroonsete kaaludega on sedasi, et neil on sihuke märgistus nagu e=, d=, e=d=. Kui seal on e= 0,05g ehk 50mg , siis 2,00g rohu kaaludes võite saada tulemuseks 1,95-2,05g, sest kaalu lubatud ekse lubab seda ühe ±e jagu. Et oma kaalust sotti saada, oleks teda vaja vihtidega proovida. Vihidki peaks olema piiritusega pestud ja näppimatta. Häid mõõtmistulemusi saab ka apteegi kaaludega kuni 200g. Kui lisada 10-20mg mõnele grammile ja kaalupannid nihkuvad parasjagu on asi kompu. Kaalu kvaliteei peaks ka tema korduvusega hindama, st , et vähemalt kolm korda mõõta järjest ja võrrelda tulemust. Lõpuks jääb veel üks asi , millest ei saa üle ega ümber - määramatus! See on asi mida ei tea keegi ja sellepärast ei tohiks max laadimist harrastada.
Meil tekkis digikaalul laua peal halogeenpirnide (4X50W) all-valgusel mingi magnetiline (?) anomaalia, kaal hakkas näitama erinevaid numbreid ja aru me ei saanud mis nõidus see on! Siis lõpuks taipasime ja tõstsime kaalu hoopis kaugemale halogeenpirnidest. Kohe saime numbrid klaariks ja praktiliselt sajandiku grammi täpsus käes, saime edasi laadida!