Sile või vint? kumb koerale turvalisem on?

[ubin]

maha lõigatud tšhokkidega.

Mis moodi see käib, äkki jagad kogemusi.

[kakuke]

Mul üks selline isend kodus, kus otsast umbes 1cm maha võetud. Püss on väga täpne Polevoga. Ise lasen sellega vaid tiirus jooksvat siga.

[Joosep Käba]

Mina julgeks koeramehele soovitada maha lõigatud tšhokkidega 28kal. siledat mis laetud blondo kuulidega ja kuna laskmine lähedalt siis võib ka laenguid vajaliku miinimumini viia, ei lähe kuulid hulkuma ja koertel kuulmine korras ning mehel hea kerge püss kaasas.

Vat sellisest soovitusest saan juba aru. Tean saadaval 28-si. Ise koeraga ei käi aga vend käib usinasti ja seda voorumit ei kiipa. Saab soovitada.

[Sarvik]

[aga ka teemast: koeramehe püss on kombi...ilma misiganes optikata....ja siledas rauas rolandobolando kuul....

Kas see on nüüd kohe seaduslikult nii paika pandud???

minu teada ei ole aga oleks arukas mu meeli sest....teinekord on vaja ka kaugemalt kui kaks meetrit lasta.....

[Priit Roostfeldt]

Mulle meeldis Lauritsa poolt öeldu aga...
Olen kuulnud, et otsast musta püssirohuga laetav kahemeetrise toruga musket on kõikse parem relv metsas

[Olavi Kool]

Tšhokke lubati juba veneajal maha lõigata nii, et sellest ei pidanud kellegile ettekandma. Minul trehvas 18 aastat tagasi antud jahimehe eksamisse selline küsimus sisse ja õnneks teadsin. Ja on ka relva seaduses ettekirjutatud sileraudse jahirelva miinimum mõõt (üldpikkus vähemalt 840mm ja iga raua pikkus vähemalt 450mm)ja vot sellest tulenevalt endale sobilikuks lõigatud püss on õige moonavalmistamise juures koeramehe sõber.

[baddmann]

Ee....tšoki eemaldamine on lubatud. Mahalõikamine ikkagi juba mitte ainult tšoki eemaldamine, vaid ka relva üldpikkuse muutmine. Iseenesest ei ole ka see keelatud, aga eeldab vastavat luba jne jne jne.

BM

P.S. Või on tegu jälle prefektuuride omaloominguliste erinevustega

bm

[Olavi Kool]

Kroomitud raudadega püssil muud võimalust polegi kui maha lõigata, peale sada on tegemist puhtalt kuulipüssiga ja ka kartetš jookseb ok aga linnujahiks enam ei kõlba. Pikkuse muutmise kohta pole kusagil luba tarvis olnud, kui paljudel sõjavõitjatel on kulunud ots maha lõigatud ja probleemi ei kusagil. Just enne kommentaari kirjutamist küsisin lubade talitusest järgi ja sama jutt, et niikaua ei ole probleemi kui jääb seadusega ette antud mõõtmetesse. Luba vaja relva ümber ehitamiseks aga see juba omaette teema. Lühikeseks koeramehe püssiks aravan sobivat siiski peenikesed kaliibrid, on ju vajalik püssiraua pikkus seotud kuuli läbimõõduga ei oletäpne suhe meeles aga on valem mitu kuuli läbimõõtu peab olema efektiivne siledaraua pikkus

[baddmann]

Suhe peaks olema orienteeruvalt vähemalt 1/40-le, s.o siis mitte oluliselt vähem kui 40 kaliibrit relvaraua pikkuseks. Kui lühendamine just üheks eesmärgiks ongi, siis selles kontekstis olen kuulnud ka 1/35-st.

BM

[Olavi Kool]

Seega kal.28 püss võiks olla 52,1cm rauaga, tundub selline mõnus lumes(kui kellelgi on lund saatke meile ka) sumpamise ja võsas trügimise kaaslane

[reimakas]

olen näinud karabiini, millel relakaga ots maha lõigatud ja lasi mis hirmus. Enne lõikamist oli loopinud....

[Olavi Kool]

Koera kuulmine pidi Komissar Reksi peremehe väitel olema kuni 400 korda parem kui inimesel, päris koerte kohta ei oska öelda aga kui oma taksi vaadata siis on koerad kurdid kui tuppa kutsud ja ülihea kuulmisega kui relva lukku või külmkapi ust liigutad. Veel koerte kõrvadest niipalju, et kes neid puhastada ja lestatõrjet teha ei viitsi siis on temale ka kaugemalt(mitte lähilask vaid 3-10m) tulnud lask valus ja paneb pead raputama. Vaadake sellise pearaputaja kõrva ja näete sellist pruuni välja raputatud vedelikku mis on kõrva sisekülje ära määrinud. Püstiseid kõrvu(laikad, hundid) saab vatitikuga puhtaks aga taksi kõrvad on minule siiani mõistatus kuigi praegune on juba neljas. Küll teemast välja aga ehk keegi annab nõu. Selge, et ka tervete kõrvadega koerale on 40cm kauguselt kõlav vindipauk väga valus, hakkame nõudma koerajahil summuti kasutamise lubamist?

[metsavana]

Kas see tsokki maha saagimine, jälle jalgratta leiutamiseks ei muutu . Parem äkki osta kohe vahetatavate tsokkidega relv ja kaasa osta kaks silinder tsokki. Eesmärk täidetud ja relv jookseb ka veel peale kõige muu. Ja saad sama relvaga pidada nii linnu kui seajahti . Ja ohutuse kohapealt veel niipalju ,et kui koera on piisavalt õpetatud , siis ta hoiab paarilt meetrilt haukudes siga paigal ja ainult naksab siga,mitte ei murra teda, kui siga plehku tahab panna .Minu arvmine , on see et igal koera eest lastud loomal , ka kährikul kes laika ees, tohib olla vaid kuuliauk ja ei mingeid rebendeid ega puruks hammustatud päid. Aga see läheb juba relvateemast koeraõpetamise teemase . Ise arvan et parim relv ikka sile ja vahet pole, mis tsokk,mis cal ja moon . Ja alati ei pea ju pauku tegema kui looma näed ja koer pahasti ees või liiga ligidal . Minul isiklikult see tuhin üle , et iga loom mis koera ees ,tina saab . Alati tuleb uus võimalus ja parem ka äkki. St. iga asi omal ajal või natuke hiljem .

[Ahto Kattai]

Hää küll sellest võib aru saada ,et koera võib õpetada murdma ,kui mees koos koeraga seaga "lähivõitlusse " astub,kas siis püssi v noaga! Aga kuda koera õpetada ,et ta siga ainult näksaks ja eemale hüppaks,seda nagu hästi ei oska! Omal ka kaks laikat(üks neist Tony koera kutsikas) ja kumbki ei lähe seaga kontakti enne ,kui see juba surmapaugu saanud! Kuigi jah eelmise aasta seajahi lõpus võtsid ühe kängujäänud põrsa ette küll ,aga see oli tõesti kährikust veidi suurem ja seda veebruari lõpus. See murdmise värk ikka suuresti koera temperamendist sõltuv,minuarust! Ja seda võib vist ka väita ,et need liiga sea küljes rippuvad koerad sattuvad kahjuks varem v hiljem vetarsti õmbluslauale v veelhullem....!

[metsavana]

Kuldil 100% õige jutt , kuid midagi annab ikkagi ka õpetamise seisukohast teha . Näiteks laikale kuulekus koolitus ja ta vähemalt kuulab peremeest . ja siis võimalik talle metsas ka õpetada mida tohib ja mida mitte .Ja see murdmise tahtmine tuleb juba kutsikana paika panna , samuti otsimise raadius . Koer kes töötab peremehega samas rütmis ja tunnetab peremehe toetust , seda on võimalik õpetada ka . Aga need koerad keda vaja iga jaht radaritega otsida need teevad ju sisuliselt seda mida tahavad ja nii need murdjad tulevadgi , peremees ju kaugel ja teen mis tahan .Kordan jutt käib seakoertest mitte põdrakoertest , nendel otsimis raadius pisut suurem. Enda koera õpetamisega tegelen hetkel ja tundub et saab asja ja on võimalik õpetada küll. Aga palju loeb jah geenidega kaasa saadud oskus ütleme 80 peab enne olema ja 20 tuleb õpetamisest , muidu pole asi vaeva väärt .