Kui paljud kasutavad jahil retriivereid?
Kuidas kogemused?
kui paljud kasutavad retriivereid jahil? kogemused?
Üks jahikoer on mul noor kuldne. Verejäljepeale pole olnud vajadust õpetadagi, see on kaasa sündinud
Linnujahti ei ole saanud koos korralikult pidada, niipalju et veest toob kõik välja aga kui ise veest väljas siis raputab ennast ja sinna see lind jääb, see sügis ei olnud ka piisavalt aega et käia rohkem linnujahis.
üldiselt väga kergesti õppiv koer ning suht sõnakuulekas. kevadel proovin koprapassimisele kaasa võtta, eks näis kas suudab end vaos hoida kui keegi mööda vette ujub.

Linnujahti ei ole saanud koos korralikult pidada, niipalju et veest toob kõik välja aga kui ise veest väljas siis raputab ennast ja sinna see lind jääb, see sügis ei olnud ka piisavalt aega et käia rohkem linnujahis.
üldiselt väga kergesti õppiv koer ning suht sõnakuulekas. kevadel proovin koprapassimisele kaasa võtta, eks näis kas suudab end vaos hoida kui keegi mööda vette ujub.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Sõbral must isane labrador retriiver. Soome heast perekonnast ostetud, ema võistluste paremikus olnud. Suht suur, jõuline, kuulekas ja töökas koer. Verejäljel päris hea (hetkel küll käpad kiiremad kui mõistus, kipub mõnikord üle jälje tormama) Treening on toimunud pidevalt ja koer toob ära 3-4 erinevas suunas toodud viskemärki käskluse peale. Jahikatse sooritatud. Linnujahis asendamatu, pardid, lagled, kõik toob ära! Täidab käsklusi "koht", "kõrval", "otsi", "too","istu" päris hästi. Linnukoera kohta haruldaselt südikas, otsib üles, teeb häält ja üritab isegi haavatud siga peatada! Tassib asju, supleb vaatamata aastaajale külmas vees ja on rõõmus ja energiline koer! Tõeline pärl! 
