Lumeta seajaht
Ega nüüd ongi sigadel seda ninaesist pea igal pool saada ja siis valivad paremad kohad välja ning käivad teistes kohtades aint kõhtu täiendamas.Kui nüüd sööta palju ja see mokkamööda,siis pargivad kered kohapeal täis ja tavaliselt täis kõhuga kaugele ei lähe.Võtad hommikul kuskilt sööda ligidalt jälje koeraga üles ja lööd karja liikuma.Ise olen nii teinud,et suurt söödaautomaati enam metsas ei kasuta,panen kindlatel päevadel pange või klaks sööta välja ja nii harjub tõesti kindlal päeval kohal käima.Vahel ei ole võimalik kindlal päeval sööta viia siis jälg näitab,et ikka käis vaatamas aga põssal hea nina ja kui sööta pole siis käib kaugemalt läbi ja kõik.Praegu ka halb aeg,nõrk jää ja kui aju naad liikuma lööb,siis võivad kergesti ka loodusesse tagasi rännata.
noorus on ilus aeg
Eks seda seajahti ole ilma lumeta peetud varemgi,lumi aint kergendab jahipidamist.Ka päris ilma koerata on tehtud ning isegi saaki saadud,peab aint metsa ja loomade paiknemist hästi tundma.Pehmema pinnase peal on jälg põssal ikka loetavalt väljas,sest külma eriti pole ja saarte poisid teevadki suurem osa jahti oma nina järgi mitte ei looda lund.
noorus on ilus aeg
Mõnel pool on kohti, kus sula ilmaga (nagu täna) on küll sissemineku jäljed olemas, aga väljamineku jälgi pole näha. Näiteks nagu raudteetamm. Seal killu peal pole midagi näha, seda enam, et enne killustikku jookevad jäljed igalepoole laiali. Siis ongi nii, et arvad, et nagu pole vahet - kas lumi või sula - aga jälgipidi ikkagi selgust ei saa. Ja kas kellelgi on olnud juhust, kus siga või sead on koera eest põgenedes mitusada meetrit ( a la 4-500 m) laia põllumassiivi ületanud?
Paistab,et sa oma jahimaal looma(sea) liikumisteid ei tea,et küsid selle põllu kohta.Metsloomal,ka metsseal,on oma kindel liikumistee(ka üle lageda põllu) ja asi oleneb sellest,et millise suuna karjajuht võtab ja kuhu viib.Siin on mitu tegurit,nii tuulesuunt kui ka meeste kohale minek aga rusikareegel on selline,et metsloom (põder,siga)püüab sinnapoole tagasi minna kust ta tuli.Kui avastab oma käigukohal mingi ohu siis teeb ringi aga ikka samasse külge teisest kohast kus ei tunne ohtu ees.Kui aga otsene oht koera ja ajaja näol selja taga,siis võib sind ka pikali joosta.Vahel,ja tihti koera eest ning peale ajaja lasku, viskab karja laiali aga nagu oleksid enne kokku leppinud,et laiali, aga suunt sinna kanti ja siis võib neid igalt rajalt kuid ühes suunas tulla.Üksik,eriti vana kult,valib suunta vahel väga hoolikalt ja karja üldise rajaga ei arvesta,temal on tähtsam oma elu kui kogu kari ja võib lausa uskumatust kohast tulla.Tavaliselt liigub paksu pidi,ega ta muidu vanaks ole elanud,kui hoida ei oskaks.Ehk leiad siit pikast jorust midagi omale vastuseks.
noorus on ilus aeg
No see lage ei ole lihtsalt mingisugune põld, vaid selle massiivi moodustab tiheda liiklusega riiklik maantee, mille kahelpool küljes on laiad põllud. Kohas kus siga üle läks, on tugev kilomeeter täiesti lagedat põldu. Mujal veel rohkem. Sigade liikumistee see kindlasti pole. Ja ükski eakam jahimees, kes seal elupäevad jahti teinud, ei mäletanud, et kunagi oleks ükski siga koera eest põgenedes sealtkaudu jalga lasknud. See tükk, kust koer selle üksiku kuldi lendu lõi, oli tollest lagedast kolm kilomeetrit eemal ja seal paksu küllaga, mida mööda põgeneda, sest mehi oli kah vähe ja igalepoole ette ei jagunud. Mäletamistmööda ei olnud tuul kah sellest kandist, kuhu siga suundus.
Meie oleme nii teinud,et kui on tee,ning mõlemal pool lage,siis üks mees vindi ja autoga teele,kaugelt ju hea ära näha,et kust tulevad?On juhtunud,et vindimees autos ilusa ilmaga tukkuma jääb ja enne looma ei märka,kui see juba teisel pool teed ja saba näitab. 
Aga seal ikka sea tembud jah, ning metsloom kaval,sest temal elu mängus,seda püüab ta ikka hoida.Kui mehi vähe kohal,mis praegu tavaline,siis oleme jätnud pideva kütiliini ära ja mehed aint liikumistee juurte ette,nii isegi topelt liini pannud mitme kildi kaugusele ajukohast(koeraaju).Mast kisub küll pikaks(isegi mitu tundi ootamist) aga on toiminud päris edukalt ja mitu põssat andnud korraga.Jaht muidugi õnne mäng ja Diana nati prtsutab,vahel annab,vahel mitte,naisterahva värk ikkagi.
Aga seal ikka sea tembud jah, ning metsloom kaval,sest temal elu mängus,seda püüab ta ikka hoida.Kui mehi vähe kohal,mis praegu tavaline,siis oleme jätnud pideva kütiliini ära ja mehed aint liikumistee juurte ette,nii isegi topelt liini pannud mitme kildi kaugusele ajukohast(koeraaju).Mast kisub küll pikaks(isegi mitu tundi ootamist) aga on toiminud päris edukalt ja mitu põssat andnud korraga.Jaht muidugi õnne mäng ja Diana nati prtsutab,vahel annab,vahel mitte,naisterahva värk ikkagi. noorus on ilus aeg