eesti hagijas suuruluki jahil
tony kirjutas:Nagu sa tähele panid,siis ilves ja hunt kah suurulukid.Võid vabalt ka eesti hagijat kasutada.
Aga kui palju seda ilvese-hundi jahti eestis teha saab? Vaat et kahe käe sõrmedel loetletavad load terve vabariigi peale.
Eraser kirjutas:Kuna tahetakse hoida standardit mille jaoks hagijas aretatud on, jänes, rebane ja muud väiksemad elukad!
Kui hagijaid varsti ainult nö "toakoertena" pidama hakatakse (mittejahimeestest omanike poolt, ise tean paari sellist koera), kas see siis vastab rohkem tõu standardile kui jaht suurulukile?
Arvan ise,et see e-hagijas aretati ju aastatel kui meie põhilised jahiloomad oli jänes ja rebane ja nüüd muidugi enam standartit muuta ei saa vist?Praegu on jälle põhiliseks jahiloomaks siga(jahitakse aastaläbi) ja siis on ka jahikoeraks kujunenud laika,ajab nii siga,põtra ja mõni ka jänest -rebast(vaikselt).Jänese-rebase osatähtsus jahis nati väiksem,sest sellist hinda,nagu maksti varem rebasenaha eest,enam ei ole.Räägitakse,et esimese e-vabariigi ajal sai korraliku rebasenaha eest lehma osta.
noorus on ilus aeg
Eraser kirjutas:Ei olekski, aga seleta seda Kennelliidule!
Mis ajast jahiseadust korraldab Kennelliit?
Tegu pigem mõne ametniku liigse agarusega, mis paistab nii mõnelegi ogarusena. Miks linnukoeri, mis teadagi linnujahiks aretatud, suurulukijahikoerana kasutada tohib? Sama võib küsida ka urukoerte kohta.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Iseenesest on neid linnukoeri(labradorid, setterid) tunduvalt rohkem diivanite peal kui hagijaid.
Hagija tööpõhimõte ikkagi midagi muud, kui teistel koertel. hagija lahti lased, siis see kilkab kuni pimedaks läheb ja enam kilgata ei näe. Varasemalt on hagijaga põdra ja seajahi keelu põhjenduseks toodud suur tööraadius, aga ka see sama häälega ajamine. Et kui ta ikka 2-3 tundi mööda metsa kilkab, siis see mets kõigist loomadest tühi. Kui laika võtab sead ette ja mõnda aega neid seal haugub, siis põdrad ja muud lojused istuvad metsas ikka edasi.
Kas sellel ka tõepõhi all on, ei tea. Ise hagijaga jahti ei pea ja seega oma kogemus puudub
Hagija tööpõhimõte ikkagi midagi muud, kui teistel koertel. hagija lahti lased, siis see kilkab kuni pimedaks läheb ja enam kilgata ei näe. Varasemalt on hagijaga põdra ja seajahi keelu põhjenduseks toodud suur tööraadius, aga ka see sama häälega ajamine. Et kui ta ikka 2-3 tundi mööda metsa kilkab, siis see mets kõigist loomadest tühi. Kui laika võtab sead ette ja mõnda aega neid seal haugub, siis põdrad ja muud lojused istuvad metsas ikka edasi.
Kas sellel ka tõepõhi all on, ei tea. Ise hagijaga jahti ei pea ja seega oma kogemus puudub
Nii palju, kui ise hagijatega jahti olen trehvanud on arvamus hoopis teistsugune kujunenud. Pigam on laikalaadsed need, kellele tuleb raadiokaelarihm kaela panna, et neid mitme km tagant kätte saada. Ka ei hakka hagijas põrsast murdma nagu seda teeb laika. Ka on laika liikumiskiirus tööstiili tõttu hoopis miskit muud.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
vahe on selles, et hagijas kilkab jälje peale, laika haugub aga siis, kui loom seisab.
Ja see "kilkab pimedani" ei olnud mõeldud sõna otseses tähenduses, vaid selles mõttes, et tema metsas tegutsemise aeg on ikkagi tunduvalt pikem kui laikal. Ja kui tal seal metsas olles ka jälg on, siis ajab ta ka häälega. Ise te siin räägite, et jänest ajab 2-3 tundi. Mis ta siis põdraga veel teeb? Jänes tiirutab sul rohkem väiksemal raadiusel, aga põder võtab suuna ette ja läheb.
NB: Ärge nüüd arvake, et ma paadunud hagijaga seajahi pidamise vastane olen.
Ja see "kilkab pimedani" ei olnud mõeldud sõna otseses tähenduses, vaid selles mõttes, et tema metsas tegutsemise aeg on ikkagi tunduvalt pikem kui laikal. Ja kui tal seal metsas olles ka jälg on, siis ajab ta ka häälega. Ise te siin räägite, et jänest ajab 2-3 tundi. Mis ta siis põdraga veel teeb? Jänes tiirutab sul rohkem väiksemal raadiusel, aga põder võtab suuna ette ja läheb.
NB: Ärge nüüd arvake, et ma paadunud hagijaga seajahi pidamise vastane olen.
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Tuli veel meelde üks kahe aasta tagune juhtum. Läksin siis keset päeva oma koertega metsa ja kuulsin, et mingi koer haugub meie maade peal. Asja uurides leidsin eest naaber sektsiooni hagija, kes tiirutas seal jänesega. Mees tegi siis jaht meie piiri lähedal suures rabas. Hagijas võttis jänese jälje ülesse ja kukkus kilkama. Tõesti ilus hääl, pole midagi öelda. Aga sellel ajal, kui see hagijas tegi suht suuri tiire seal rabas, tulid kolinal sealt metsast välja ka kitsed, põdrad ja ilus suur seakari. Seajahi hooaeg käis, lube oli, mõtlesin, et OK, teeme siis seajahti, kui seakari meie maadele tuli. Piirama hakates selgus aga kurb tõsiasi, et seakari oli sirgjoonelt naabrimeeste maalt tulnud meie maadele, meie maadest sama sirgjooneliselt ja peatumata läbi läinud ja teiste naabrite maadele suundunud. Ja selline valu oli neil taga siis, kui koer lihtsalt metsas järjepidevalt kilkas, mitte ei ajanud neid taga. Selleks ajaks, kui mina sinna jõudsin, oli koer juba 3 tundi metsas haukunud.
Omale ei tule hetkel meelde, et oma seltsis oleks seajahi ajal põdrad metsast välja kiirustanud. Tihtilugu kohtad hoopis metsas päris palju põtru, kes vahivad sind tuima näoga ja ei tee väljagi, et koerad sigu taga ajavad.
Omale ei tule hetkel meelde, et oma seltsis oleks seajahi ajal põdrad metsast välja kiirustanud. Tihtilugu kohtad hoopis metsas päris palju põtru, kes vahivad sind tuima näoga ja ei tee väljagi, et koerad sigu taga ajavad.
kakuke kirjutas:Eraser kirjutas:Ei olekski, aga seleta seda Kennelliidule!
Mis ajast jahiseadust korraldab Kennelliit?
Tegu pigem mõne ametniku liigse agarusega, mis paistab nii mõnelegi ogarusena. Miks linnukoeri, mis teadagi linnujahiks aretatud, suurulukijahikoerana kasutada tohib? Sama võib küsida ka urukoerte kohta.
Pole küll 100% kindel aga Kennelliit oli selle algatajaks, et Eesti hagijas oma juurte juurde jätta ja kasutada neid nendel jahiulukitel mille jaoks nad aretati!