einstein kirjutas:Mina alustasin jahipidamisega poolautomaadiga ja linnujahil. Nüüd tahan kindlasti ära vahetada 2raudse vastu sest: - moona vahetus on tõeline õudus- eriti kui kasutad erinevat haavlit 1. ja 2. ks lasuks - pidevalt meenuta mitu pauku järel; - rannikumudas sumbates on tihti oht et jalg jääb kinni ja võid kukkuda....sealhulgas mudasse ja puhastamiseks ongi terve päev hooleta(kuni viimse tiftini)....kui mitte rohkem; - laadimisprotsess mürarikas ja väga tülikas. -kõik eelnev võimendub veel eriti kui tahad ka vahel siledaga ajus käia või rebast, kobrast ja jänest kiusata; - üldjuhul ei jää mitte kunagi kolmas lask puudu ja kui jääb siis läheb niikuinii mööda
Nüüd jätan poolautomaadi nn. hanepüssiks ja 2raudse muudeks lindudeks -loomadeks
Oma linnujahi all pidasingi silmas suures osas hanejahti. Paar Ida-Virumaa poissi on kutsunud enda juurde ka nepi jahti, kuid...ei tea, see nepp tundub kuidagi nii...
aivar00 kirjutas:Ühinen einsteini arvamusega. Isegi kaheraudsest nn. dupleed lastes ei kipu 2 lask eriti külge minema... Samas kui oled kobrast passimas ja sulle ligineb ilus reps- katsu siis hääletult poolautomaat teise mõõtu haavliga ümber laadida... või teed repsile suured augud? Samas ainult linnujahiks sobib minu arvates pump väga hästi. Lappa oma peotäis padruneid rauda ja anna minna. Aga eks iga mees valib "tööriista" enda käe ja meele järgi.
Siin tuleb vist mängu juba jahiseadus, kus kirjas, et poolautomaat relva salves võib olla 2 padrunit.
aivar00 kirjutas:Ühinen einsteini arvamusega. Isegi kaheraudsest nn. dupleed lastes ei kipu 2 lask eriti külge minema... Samas kui oled kobrast passimas ja sulle ligineb ilus reps- katsu siis hääletult poolautomaat teise mõõtu haavliga ümber laadida... või teed repsile suured augud? Samas ainult linnujahiks sobib minu arvates pump väga hästi. Lappa oma peotäis padruneid rauda ja anna minna. Aga eks iga mees valib "tööriista" enda käe ja meele järgi.
Siin tuleb vist mängu juba jahiseadus, kus kirjas, et poolautomaat relva salves võib olla 2 padrunit.
Pumppüss ei kvalifitseeru poolautomaatseks tulirelvaks .....
aivar00 kirjutas:Ühinen einsteini arvamusega. Isegi kaheraudsest nn. dupleed lastes ei kipu 2 lask eriti külge minema... Samas kui oled kobrast passimas ja sulle ligineb ilus reps- katsu siis hääletult poolautomaat teise mõõtu haavliga ümber laadida... või teed repsile suured augud? Samas ainult linnujahiks sobib minu arvates pump väga hästi. Lappa oma peotäis padruneid rauda ja anna minna. Aga eks iga mees valib "tööriista" enda käe ja meele järgi.
Siin tuleb vist mängu juba jahiseadus, kus kirjas, et poolautomaat relva salves võib olla 2 padrunit.
Pumppüss ei kvalifitseeru poolautomaatseks tulirelvaks .....
Kui nüüd järele mõelda, siis nii ta vist ongi jah, kuna igat padrunit tõukad sa rauda ju mehaaniliselt...aga pumba miinuseks vist lühike raud ja sellega kannatab haavli lennukagus/täpsus?
TiitR kirjutas:Kui nüüd järele mõelda, siis nii ta vist ongi jah, kuna igat padrunit tõukad sa rauda ju mehaaniliselt...aga pumba miinuseks vist lühike raud ja sellega kannatab haavli lennukagus/täpsus?
Ära tõmba nii lihtsalt paralleelle - pumpasid on ka pikema rauaga, vahetatavad tšokid jms - igasugu kooslusi leiab... Ja kindlasti ei ole pumppüss (vahet pole vint või sile) poolautomaatne.
Nii, seekord jäi siiski sõelale pidama poolautomaat Yildiz A71. Sai teist ka tiirus vähe proovida - esmamulje (polegi tegelikult eriti millegagi võrrelda olnud ) on päris hea. Padruneid vahetab (esialgu) tõrgeteta ja 50m. tabavus käelt üllatas mind ennastki . Kuna relvaga oli kaasas 5 vahetatavat tshokki, siis sellest tulenevalt küsiks teadjamatelt, et kui nüüd relva peale paugutamist puhastada, kas peab tsokid eelnevalt eemaldama või puhastatakse nendega koos. Sry, kui see küsimus teile nalja teeb, kuid ise kartsin esimese hooga tshokke välja keerata kuna ma kartsin, et spiraalhari võib äkki tshoki jaoks sinna tehtud keeret rauas kahjustada?
Peale laskmist pihustame rauapuhastus õli Browning Legia (punane pudel) mõned sutsakad rauda seejärel lükkame pronks harjaga õli laiali ja jätame seisma. Legia õli võtab võtab rauast lahti ka sinna jäänud plastkonteineri ja tina triibud vajadusel natuke pronksharjaga nühkida ja seejärel puhastame pehme puuvillast tropi või lapiga raua puhastusjääkidest. Vajadusel võib puhastust korrata kui on ei ole kõik jäägid eemaldatud. Seejärel keerame rauast välja tsokid ja puhastame need eraldi. Muidugi puhastame ka ülejaanud relva liigendid ja liikuvad osad. Relva hoiulepanekul keerame tsokid keermest natuke lahti või eemaldame üldse rauast. See toiming tehakse võistlusrelvaga, mis on lasknud üle 20000 lasu ja rauad on sisse vaadates nagu uuel relval.
wsm kirjutas:Peale laskmist pihustame rauapuhastus õli Browning Legia (punane pudel) mõned sutsakad rauda seejärel lükkame pronks harjaga õli laiali ja jätame seisma. Legia õli võtab võtab rauast lahti ka sinna jäänud plastkonteineri ja tina triibud vajadusel natuke pronksharjaga nühkida ja seejärel puhastame pehme puuvillast tropi või lapiga raua puhastusjääkidest. Vajadusel võib puhastust korrata kui on ei ole kõik jäägid eemaldatud. Seejärel keerame rauast välja tsokid ja puhastame need eraldi. Muidugi puhastame ka ülejaanud relva liigendid ja liikuvad osad. Relva hoiulepanekul keerame tsokid keermest natuke lahti või eemaldame üldse rauast. See toiming tehakse võistlusrelvaga, mis on lasknud üle 20000 lasu ja rauad on sisse vaadates nagu uuel relval.
Tänan wsm, arvasingi, et puhastatakse relva koos tshokkidega - lihtsalt pole nende asjadega üldse kokku puutunud.
TiitR kirjutas:...Tänan wsm, arvasingi, et puhastatakse relva koos tshokkidega - lihtsalt pole nende asjadega üldse kokku puutunud...
Ma lisaks veel niipalju (igaks juhuks), et vahetatavate tšokkidega relva kasutusjuhendist on üldreeglina märgitud, et relva tuleb hoiustada (kapis hoida) koos sissekeeratud tšokkidega. Lõdvaks keeramine juba iseasi, aga peamine, et tšokid rauas - eeldatavasti mõeldud, et teinekord, kui jahile kiire, haarad relva ja padrunid ning padavai kohe metsa. Ilma tšokita tulistamine aga lõpetab relvaraua elu suht kiirelt, vähemalt ei saa sa sinna enam ühtki tšokki sisse keerata.
TiitR kirjutas:...Tänan wsm, arvasingi, et puhastatakse relva koos tshokkidega - lihtsalt pole nende asjadega üldse kokku puutunud...
Ma lisaks veel niipalju (igaks juhuks), et vahetatavate tšokkidega relva kasutusjuhendist on üldreeglina märgitud, et relva tuleb hoiustada (kapis hoida) koos sissekeeratud tšokkidega. Lõdvaks keeramine juba iseasi, aga peamine, et tšokid rauas - eeldatavasti mõeldud, et teinekord, kui jahile kiire, haarad relva ja padrunid ning padavai kohe metsa. Ilma tšokita tulistamine aga lõpetab relvaraua elu suht kiirelt, vähemalt ei saa sa sinna enam ühtki tšokki sisse keerata.
BM
Ilmselt ei lõpe hästi ka lõdvalt sisse keeratud tšokkidega laskmine.
TiitR kirjutas: Ilmselt ei lõpe hästi ka lõdvalt sisse keeratud tšokkidega laskmine.
Loomulikult, aga....lõdva tšoki kahjustav efekt on kindlasti (ma oletan) kordades väiksem kui tšoki puudumise korral. Kes vähegi oma relva tunneb, hoiab ja hooldab, see vähemalt jahile või lasketiiru minnes (tiirus lastakse reeglina kordades rohkem laske järjest kui jahil) kontrollib tšokkide fikseerituse üle enne laskmise alustamist ja vajadusel ka laskeseeriate vahepeal. Jahi puhul - üks-kaks lasku kannatab iga relv lasta ka tšokiga, mis ei ole "päris" kinni keeratud, peamine muidugi, et ei eksisteeri selget vahemikku tšoki ja relvaraua vahel. Usun, et eespoolkirjutaja pidaski tšoki lõdvalt sissekeeramise all silmas justnimelt seda, et tšokk keeratakse küll n.ö vindi lõpuni, aga ei survestata peale lõpuni jõudmist võtit enam rohkem.
