Sai siis täna ka samas kohas käidud. Käisin ka pühapäeval, aga ei näinud midagi. tegutsesid teisel pool oja, kõrkjates, kus eelmine kordki(laupäeval) neid nägin. Täna mõtlesin siis kella seitsme ajal, et peaks ikka minema vaatama. Vihma küll sadas, aga ei saanud ikka kodus passida. Kottideni kummikud jalga ja teele. Ronisin läbi pilliroo ja põlvini muda sinna kõrkjatesse, kus neid näinud olin. Kohale jõudes oli üllatus suur. Ilus lage, kitsaid kraave igasse suunda. istusin siis poole kaheksa ajal sinna maha ja tümbasin ennast kössi, et vihma eest end natuke kaitsta. natuke enne kaheksat jäi vihm järgi. Suht kohe nägin ka lainetust enda poole tulemas. Nägin, et ujus minust mööda ja tuli selja taga veest välja. Jäi mind jõllitama, mina ümber pöörata ennast ei julenud. Vahtis mind paar minutit, siis sukeldus ja läks rahulikult edasi. jäin vahtima, kuhu ta läks, aga ei miskit. Istusin toolile tagasi ja lootsin, et tuleb veel miskit. Nii kui istusin, uus lainetus samas suunas. Sättisin ennast kohe nii, et saaksin lasta sinna, kust eelmine oli näo välja pistnud. Ja täpselt sealt ta ka nina välja pistis. Plaks kõrvataha. Nii käis aga kohe ka kolmes eri kohas kõvad sulpsatused ja esimene kopras pani hooga tuldud teed kuhila poole tagasi. kergitas veel lastud kobrastki veepeale. Igatahes olin õnnelik, et kobras kotis. jama hakkas peale aga siis, kui ta veest välja tõmbasin. oli teine natuke suurem kui kutsikas. tagasi teed ei olnud palju, ehk 150m. Seljakott ja püss selga ning kobras käe otsa. 25min. ja olingi läbi muda ja üle kraavide auto juures, ise läbi kui läti raha.
Kaalus see kobras 31kg

Kahju, et kolju pilbasteks. Ilus suur kolju oli küll.