Kesta paksus ?

[Tooming]

Kuidas kommenteerite sellist asja ,et erinevad tootjad toodavad erineva paksusega kesti
Mujalt vahet ei ole ,aga kesta suu ( sinna kus kuul läheb ) on ju ka erinev Normal on kõige õhem ,Sakol paksem ,Lapual veel paksem Norma latud moonaga lastes lähevad kestad ilusti koos kuuliga rauda ,aga Sako moonaga läheb raskemalt . Osa moona läheb relva ilusti , teist aga peab natuke jõulisemalt lukuga kinni vajutama Oleneb kuulist Laadisin Sako täismantlit ühte paksemasse hülssi ja relvalukku ei õnnestunudki kinni panna (pikkus tehasemoonaga sama ) . Tehasemoon läheb ka raskemalt laadides . Samas laadisin Lapua Scenarit samasse hülssi -läks lukk kinni . Kuulid on ka erinevate läbimõõtutega Et vastavalt kuulile valima kesta Kuidas mõjub relvale selline kest mis raskemalt relva läheb Venitab pikapeale midagi välja ja hakkab täpsus kannatama

[kakuke]

Kas mõõtsid mikromeetriga kestad ära? Millised tulemused said?

[wsm]

Asi ei ole mitte kestade paksuses vaid ilmselt on sul kestade kalibreerimisel press valesti reguleeritud ( kest jääb kaelast kannani pikaks) . Kesta kanna hoidja ( nr. 2 )peaks olema .308-l ja kalibreerimisel peaks see liikuma vastu matriitsi otsa (tuleb täpselt reguleerida).
Viga võib olla ka kestade trimmimises. Üldiselt Sako ja Lapua kestad vajavad Norma omadest rohkem trimmimist kuna nad on tsipa pikemad.

Mida sa teeksid vastasel korral Nosler Custom kestadega, mis on tõesti paksemast messingist.
Kas hakkad neid peenema kaliibri kuuliga laadima või

Edu laadimisel.

[Tooming]

Lugesin siit veel seda laadimise asja ja probleem on vist ikka siis kesta pikkuses .
Kasutasin Sako laskmata moona , kuulitõmmitsaga tõmbasin kuuli otsast ja panin Sierra kuuli . Aga tuleb välja ,et ka sellisel juhul peab hülsi pikkust ikkagi korrigeerima . ( Kuna hülss oli pressitud kuuli soonde ja kuuli väljatümbamisega tõmbas hülsi pikemaks kui vaja )
Kesta erinev paksus on silmaga näha . Sako ja Lapua hülss on paksemad ja Norma hülss palju õhem ?
Palju mõjutab näiteks selline asi ,kui laadida Lapua/Sako/Norma kesta sama kuul ? Lasketäpsus ? Kui laadida mingit kindlat kuuli ,siis sama firma hülssi ?

Sorry kui palju lolle küsimusi ,aga algaja alles selles laadimises .

[kakuke]

Nihik kätte ja mõõda ära. Kes see ikka siin seda tööd Sinu eest tegema peaks hakkama?
Täpsuse saad tiirus katsetades teada. See mõte nüüd kohe üldse ei lähe, et Norma kuulid Norma kestadesse jne. Siis oleks tõsine tegu, kui soov laadida Noslerit, Sierrat, Barnest jne.
Nii elementaarne riistapuu nagu nihik, peaks ikka igal laadijal kodus olema.

[Tooming]

Ei pidanudki seda silmas ,et peaks Norma kuulid Norma hülssi toppima , vaid kasutada ühe kuuli laadimiseks sama firma hülssi . Aga sellel VIST vahet ei ole kui hülss korralikult ette valmistatud .

[Ahto Kattai]

Lugesin siit veel seda laadimise asja ja probleem on vist ikka siis kesta pikkuses .

Kui ei lähe padrun rauda siis ikka probleem vististi kesa lõpuni kalibreeimises,ehk siis ei lükata kalibreerimisel kesta lõpuni holki,st. matriits ja kestahoidja peavad täielikult saama kokku surutud.Kuskil oli ka reguleerimine siin kirjas.pressi kang alumisse surnud seisu(kesta hoidja täitsa üleval),keera matriits vastu kestahoidjat ja kontra kinni.Kui koos kestaga pole võimalik presi surnud seisu suruda ,siis keera holki pisut (1/6)pööret tagasi.Ja ära unusta kasutada õli,kuivalt kalibreerimisest ei tule midagi välja!

[Kolevoll]

Kalibreerimise veaks ei julgeks kirjeldatud sümptomeid lugeda. Hiljuti laadisin sõbrale tiirus laskmiseks portsu 308 kaliiber padruneid Lapua HP Cutting Edge 6,5 g kuuliga Norma hülssidesse. Sõbral relva (Wheatherby) laadimisega probleeme ei olnud. Kui nüüd teine sõber, kellel on Tikka T-3, proovis eelnimetatud padruneid oma relvast lasta, siis ei läinud ka lukk laadimisel kinni. Seejärel pakkusin Tikka omanikule Sako FMJ 8,0 g kuuliga laetud padrunit (hülss ka Sako oma), mis luku sulgemisel mingit takistust ei avaldanud. Seega lubab eeltoodu arvata küll, et teatud kuulide ja/või hülsside kasutamine padruni koostamisel võib tekitada objekti, mis ei pruugi läbimõõdult iga relva luku jaoks olla vastuvõetav.
Katsun korraldada nii, et sõber teostaks Lapua HP Cutting Edge kuuliga laetud padruni ning mõne Norma vabrikus laetud padruni diameetri mõõtmise, et siis neid andmeid võrrelda.

MÕÕTMISTEST:
Laetud padruni hülisikaela diameetri mõõtmised on mikromeetri abil tehtud. Mõõtmised sooritati eelnimetatud Lapua kuuliga laetud padrunil ning Norma vabrikus Vulkan kuuliga laetud padrunil (mõlemad 308). Lapua kuuliga padruni hülsikaela läbimõõt oli 8,490 mm, Vulkan kuuliga padrunil aga 8,495 mm. Seega ei leidnud kinnitust kahtlus normaalsest jämedama diameetriga padruni moodustumisest amatöristlikul laadimisel, juhul kui kombineeritakse erinevate tootjate komponente.

Kuivõrd luku sulgumine oli takistatud vaid konkreetsete kuulidega laetud padrunite korral ning, et mõned kahtlused luku sulgumise põhjuste osas on veel, siis põhjuste otsingud jätkuvad.

[reimakas]

Tikka T3 eriti kui uus relv, siis tahab väga hästi kalibreeritud kesti. Nii kui seda tööd lohakalt teed, ei lähe lukk kinni. Kasutad teistes relvades probleemi pole. wsm kirjeldas aparaadi häälestamist väga hästi.

[indian]

Reimakal õigus, ilmselt on TIKKA T-3 vägagi täpselt valmistatud atribuut. SAma asjaga puutusin ka ise kokku, peale pressi- matriitsi suhetekorraldust sai kõik OK.

[Mart]

Väike näpunäide siia juurde.
Kui pressist on paras hulk hülsse läbi aetud, siis võib pressi hoovastikku imeväike loks tekkida ja sellisel juhul alul sätid küll matriitsi korralikult pressi, aga hülsi kalibreerimisel jääb ikkagi hülss lõpuni matriitsi surumata. Silmaga nähtav valguse pilu jääb matriitsi ja hülsihoidja vahele. Selle vastu aitab, kui matriitsi mingi 1/6 - 1/4 pööret sissepoole keerata.
Samas peab jälgima ka, et matriitsi tongi väljalükkamise nõel oleks õieti reguleeritud selliselt, et ekspander ei ulatuks seest poolt hülsi põhja ja ei takistaks hülsi lõpuni kalibreerimist.
Kui relval on match padrunipesa lõigatud, siis vaja ka match-matriitse, mis oluliselt täpsemad.

[Tooming]

Mõõtsin kestad digitaalse nihikuga üle :



S&B barnes pikkus 51,00 kael 8,60 kesta paksus ....
Lapua Scenar pikkus 50,90 kael 8,62 kesta paksus 0,45
Sako poolmantel pikkus 50,95 kael 8,55 kesta paksus 0,45
Norma Sierra BT pikkus 50,74 kael 8,47 kesta pikkus 0,40


Norma hülss kõigist lühem , keal ka väiksem ja kest ka õhem .

[Ahto Kattai]

Mis sa Tooming selle kesta paksuse pärast põed,vaevalt küll ükski tehas valmistaks asju mida kasutada pole võimalik Võta üks enda püssist lastud mistahes kest ja mõõda kaela hoopis väljast poolt ja siis mõõda laetud padruni kesta kaela väljastpoolt ja sulle saab selgeks ,et muretsemiseks pole põhjust

[Sarvik]

teemat lugedes tuli veel üks mõte....probleem väljendub ju laetud padruni mõnes püssis raske luku sulgemisega....see põhjus ei pruugi asuda hülsikaelas vaid hülsisabas...st hülsi lukupoolses otsas/soones...ka minu laetud padrunitele heitis üks mees sama lugu ette...asja uurides leidsin tema püssi "vägistamisjälgi" hülsisabalt.....üllatusena avastasin et kolm minu hülsisaba hoidjat on kõik veic erinevate mõõtudega (kuigi kõik sama markeeringuga!!!) ja kõige väiksemasse ei mahu teinekord mõni kest üldse sisse....sisse mahub ta pärast tongipoolse otsa...just see pind kus need kirjad peal.... peene liivapaberi peal mõne kümnendiku mahalihvimist....pärast selle hülsiotsa hoidja kasutuselevõttu pole mulle enam pretensioone luku sulgumisega tulnud....kogemuslikult on mul tulnud saba lihvida kõige rohkem lapua kestadel siis pmc kestadel ja harva ka vanematel(nendel suure kirjaga variantidel) norma kestadel

soovitus: sulgumisprobleemide diagnoosiks poleerige paar laetud padrunit pehme riideriba ja poleerimispastaga siledaks/puhtaks....vägistage padrunid korra sisse välja....ja uurige poomisjälgi.....