kult kirjutas:Olgu, kui kedagi asi huvitab tehke uus teema ,vahetame kogemusi!
Nii tegin ära, mind asi huvitab, kuidas keegi oma koeraga urujahti peab ja mis on põhi tõed urujahi juures. Jään huviga ootama nõuandeid.
Urujaht koertega
Urujaht koertega
Nii tegin ära, mind asi huvitab, kuidas keegi oma koeraga urujahti peab ja mis on põhi tõed urujahi juures. Jään huviga ootama nõuandeid.
Kas tuleb jaht???
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Eks siis proovime teemat arendada.Olen seda jahti pidanud palju ja mitmete erinevate koertega.Ütlen kohe kergelt asi ei käi.Kui oled ikka kuni pool meetrit külmund maad raiiunud ja siis veel meter poolteist mulda v liiva kaevanud oled ikka õhtuks küps küll.See selleks,kes järele proovib saab teada 
Tööriistad:labidas ,kirves ,kang (koju võib jätta pigem kangi,kui kirve) Koeraks pooldan taksi ja mida väiksem seda parem.Sellist koera kes looma kohe välja tooks vist ei leia.Koera ülesanne on märku anda kus loom asub ja mida väiksem koer seda paremini igale poole ligi pääseb.Seda ,et koer maha murtakse pole küll põhjust karta.Algatuseks ei maksa liiga suurtest ja sügavatest süsteemidest alustada.Urgu läheb kähru vahetult enne ilma külmenemist,rebase võib august leida tõenäoliselt hästi külmal hommikul ,või siis suure sajuga (lörts v vihm)Tulebki siis aeg ajalt koeraga urgusi kontrollimas käia (uru süsteemid metsas,kännuvallid jne.)Kui koer läheb alla ja välja ei tule tuleb kindlaks teha koht kus koer haugub.Tuppikud asuvad tavaliselt mingi kännu v puujuurikate all.Kaevata tuleks koerale otse peale või kui aru saad siis veits koera ette.Ennist unustasin et mingi ora millega urgude kulgemise suunda kindlaks teha võiks ka olla.Kui kaevad loomale liiga peale,võib see koerast mööda murda ja siis hakka jälle otsast peale.Enne kaevamise alustamist tuleks veits oletatava looma kohal trampida,veendumaks kas loom on tupikus.Kui koerani onauk sees tuleb kindlaks teha kus loom täpselt asub.Hea kui saad mõne haralise toki loomale kaelapeale ,siis võib kukla tagant julgesti kinni haarata ja looma välja tõmmata.Parem kui koera seljatagant on urg kinni aetud sesst koer (eriti noor)tuleb kohe oma saagile järgi ja teine kähra võib tupikust plehku panna.Ilma looma nägematta umbes ei tasu käsi urgu looma lõugade vahele toppida
Ei ole ühtki kähru pähe tagunud vaid seisnud paar minutit jalgupidi rindkerel kuni loom sureb(pärast hea puhas nahka võtta)Kui loom surnud ,kotti ja järgmine ka välja .Kährud enamasti paaris.Võib ka algul elusalt kotti panna ja pärast kui teine ka käes hukata.Kui tegemist rebasega peaks teine mees püssiga valves olema,kui ollakse üksi siis olgu omal kiireks tulistamiseks püss käepärast,sest rebasel all elu kibedaks tehes kargab see tavaliselt välja.
Koera tuleb kiita ja julgustada,kui koer näeb mis toimub saab ta iga korraga targemaks ja kui esimestel kordadel kipubki enne välja tulema siis jahti lõpuni viies muutub koergi targemaks ja hasartsemaks.
Kuidas teada mis loom koeral ees----kui koerale vastulõrina peale võib oletada ,et all on vähemalt lõvi,on tegu kähraga.Kui suurt midagi koerale vastu lõrisemas pole ja kerge trampimise peale loom kohta vahetab võib oletada rebast.Mägraga mul eriti kokkupuuteid pole olnud.(mõned korrad ,kippub ennast kinni kraapima ja koer ei leia enam looma ülesse.)
Tehis urgude jaoks peate elusa kähra v rebase püüdma ,muidu ei tule kindlasti midagi välja.Arvan, et tehisurgude jaoks pole suurt mõtet .Tuleb seni looduslike urge külastada,kuni näkkab.Kui ikka loom on urus, v urus käinud siis taks ka alla läheb Mis siis edasi saab ,oleneb teist ja koera temperamendist. PS.koera hääl kostab hästi kuulates kõrv vastu puutüve.Need mõningased minu kogemused ,kui midagi ebaselget küsi!Kivi kotti!
Tööriistad:labidas ,kirves ,kang (koju võib jätta pigem kangi,kui kirve) Koeraks pooldan taksi ja mida väiksem seda parem.Sellist koera kes looma kohe välja tooks vist ei leia.Koera ülesanne on märku anda kus loom asub ja mida väiksem koer seda paremini igale poole ligi pääseb.Seda ,et koer maha murtakse pole küll põhjust karta.Algatuseks ei maksa liiga suurtest ja sügavatest süsteemidest alustada.Urgu läheb kähru vahetult enne ilma külmenemist,rebase võib august leida tõenäoliselt hästi külmal hommikul ,või siis suure sajuga (lörts v vihm)Tulebki siis aeg ajalt koeraga urgusi kontrollimas käia (uru süsteemid metsas,kännuvallid jne.)Kui koer läheb alla ja välja ei tule tuleb kindlaks teha koht kus koer haugub.Tuppikud asuvad tavaliselt mingi kännu v puujuurikate all.Kaevata tuleks koerale otse peale või kui aru saad siis veits koera ette.Ennist unustasin et mingi ora millega urgude kulgemise suunda kindlaks teha võiks ka olla.Kui kaevad loomale liiga peale,võib see koerast mööda murda ja siis hakka jälle otsast peale.Enne kaevamise alustamist tuleks veits oletatava looma kohal trampida,veendumaks kas loom on tupikus.Kui koerani onauk sees tuleb kindlaks teha kus loom täpselt asub.Hea kui saad mõne haralise toki loomale kaelapeale ,siis võib kukla tagant julgesti kinni haarata ja looma välja tõmmata.Parem kui koera seljatagant on urg kinni aetud sesst koer (eriti noor)tuleb kohe oma saagile järgi ja teine kähra võib tupikust plehku panna.Ilma looma nägematta umbes ei tasu käsi urgu looma lõugade vahele toppida
Ei ole ühtki kähru pähe tagunud vaid seisnud paar minutit jalgupidi rindkerel kuni loom sureb(pärast hea puhas nahka võtta)Kui loom surnud ,kotti ja järgmine ka välja .Kährud enamasti paaris.Võib ka algul elusalt kotti panna ja pärast kui teine ka käes hukata.Kui tegemist rebasega peaks teine mees püssiga valves olema,kui ollakse üksi siis olgu omal kiireks tulistamiseks püss käepärast,sest rebasel all elu kibedaks tehes kargab see tavaliselt välja.
Koera tuleb kiita ja julgustada,kui koer näeb mis toimub saab ta iga korraga targemaks ja kui esimestel kordadel kipubki enne välja tulema siis jahti lõpuni viies muutub koergi targemaks ja hasartsemaks.
Kuidas teada mis loom koeral ees----kui koerale vastulõrina peale võib oletada ,et all on vähemalt lõvi,on tegu kähraga.Kui suurt midagi koerale vastu lõrisemas pole ja kerge trampimise peale loom kohta vahetab võib oletada rebast.Mägraga mul eriti kokkupuuteid pole olnud.(mõned korrad ,kippub ennast kinni kraapima ja koer ei leia enam looma ülesse.)
Tehis urgude jaoks peate elusa kähra v rebase püüdma ,muidu ei tule kindlasti midagi välja.Arvan, et tehisurgude jaoks pole suurt mõtet .Tuleb seni looduslike urge külastada,kuni näkkab.Kui ikka loom on urus, v urus käinud siis taks ka alla läheb
Mis siis edasi saab ,oleneb teist ja koera temperamendist. PS.koera hääl kostab hästi kuulates kõrv vastu puutüve.Need mõningased minu kogemused ,kui midagi ebaselget küsi!Kivi kotti!
-
4x4 Urukoer
- Postitusi: 89
- Liitunud: E Nov 24, 2003 7:19 pm
Lisaks siin Kuldi jutule ühe väga tähtsa asja mida kunagi ei tohiks unustada ,nimelt urgude kinni ajamise peale jahti.Kui ikkka tahad kasvõi samal talvel sealt kedagi leida.Ja soovitaks mitte lihtsalt muld urgu alada vaid meisterdada kaigastest midagi lae sarnast urule ,et urg säiliks.Ja minul näiteks juhtub harva,et satun looma ja koera vahepeale.Selleks puhuks kasutan mingit oksa , mille siis looma karvadesse kinni keeran ja ta sealt urust välja sikutan(mägraga pole mõtet üritada).
(rebane+kährik, rebane+kährik+mäger)-esimest varianti olen kohanud,seal pole midagi keerulist hoia ainult relv valmis rebane tuiskab reeglina ise välja ja kährikuga läheb ikka kaevamiseks.Teise variandi kohta :mäger ja kährik või kährik ja rebane aga ,et mäger koos rebasega
urgu jagab ma pole veel näinud.
Minu jaoks on mäger selline loom keda nähes katsun oma koera lihtsalt urust välja saada ja siis aidaa,lihtsalt pole mõtet koeraga riskida ja puht praktilist tulu pole tast kahh mittte mingit.
(rebane+kährik, rebane+kährik+mäger)-esimest varianti olen kohanud,seal pole midagi keerulist hoia ainult relv valmis rebane tuiskab reeglina ise välja ja kährikuga läheb ikka kaevamiseks.Teise variandi kohta :mäger ja kährik või kährik ja rebane aga ,et mäger koos rebasega
urgu jagab ma pole veel näinud.
Minu jaoks on mäger selline loom keda nähes katsun oma koera lihtsalt urust välja saada ja siis aidaa,lihtsalt pole mõtet koeraga riskida ja puht praktilist tulu pole tast kahh mittte mingit.
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Urgude kinniajamise unustasin ära jah.Mina olen küll lihtsalt kinni ajanud,pole mõtet risu alla toppida .Olen seda ka kuskilt lugenud.Küll loomad asja all ise paika setivad.
Seda mäkra pole küll mõtet peljata sest teda on tõesti vähe.Et koer nüüd mägra järgi tõesti end kinni kraabib eriti vist ette ei tule.Mäger on tavaliselt suurtes süsteemides ja seal rohkem ruumi liikuda.Et kuda teada kas mäger?Kui ikka koeral pidevalt eest ära sõidab ja välja ka ei tule, võib oletada ,et mäger.Kinni võivad jääda suurt kasvu koerad,mõni laika või hagijas,kui urgu ronivad.
No seda et karvadesse keerutad mingi roika ja tõmbad kähra välja tahaks näha Olen tarvitanud selleks konksu,aga kipub naha ära lõhkuma.Mõnigord sai auk nii sureks tehtud,et laika ligi pääses ja kähra välja tõmbas.Üldiselt hakkavad kaks koera üksteist segama,seepärast olgu ikka üks kinni.Ja veel :koeral rihm KINDLASTI kaelast ära
Vahel võib juhtuda ,et saab loomad kätte suurest süsteemist mõne
labidatäiega.Tupikud on tihti näiteks kännuvalli päiksepoolsel küljel mõnekümne cm sügavusel.Kivi kotti! Ps.Kuda aru saada kelle urg 
Kui on urg ,siis vahet pole kes ta tegi ,kasutavad seda vajadusel kõik sinna kanti trehvajad.Kõige rohkem on urust ikka tõenäoliselt kährikut saada!Korjad samast süsteemist talve jooksul nii mänedki paarid kährusi ,kui neid ligiduses on.
Seda mäkra pole küll mõtet peljata sest teda on tõesti vähe.Et koer nüüd mägra järgi tõesti end kinni kraabib eriti vist ette ei tule.Mäger on tavaliselt suurtes süsteemides ja seal rohkem ruumi liikuda.Et kuda teada kas mäger?Kui ikka koeral pidevalt eest ära sõidab ja välja ka ei tule, võib oletada ,et mäger.Kinni võivad jääda suurt kasvu koerad,mõni laika või hagijas,kui urgu ronivad.
No seda et karvadesse keerutad mingi roika ja tõmbad kähra välja tahaks näha
Olen tarvitanud selleks konksu,aga kipub naha ära lõhkuma.Mõnigord sai auk nii sureks tehtud,et laika ligi pääses ja kähra välja tõmbas.Üldiselt hakkavad kaks koera üksteist segama,seepärast olgu ikka üks kinni.Ja veel :koeral rihm KINDLASTI kaelast ära
Vahel võib juhtuda ,et saab loomad kätte suurest süsteemist mõne
labidatäiega.Tupikud on tihti näiteks kännuvalli päiksepoolsel küljel mõnekümne cm sügavusel.Kivi kotti! Ps.Kuda aru saada kelle urg
Kui on urg ,siis vahet pole kes ta tegi ,kasutavad seda vajadusel kõik sinna kanti trehvajad.Kõige rohkem on urust ikka tõenäoliselt kährikut saada!Korjad samast süsteemist talve jooksul nii mänedki paarid kährusi ,kui neid ligiduses on.-
Külaline
-
Pathfinder007
- Postitusi: 78
- Liitunud: T Veebr 24, 2004 3:26 pm
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Tross on asja juures see kõige parem riistapuu. Ots on lahti harutatud, teisel pool on vänt. Hea ja lihtne kasutada isegi kui lahtikaeve ei tulnud kõige õigemas kohas. Tross kährani, paar keeret ja tuleb välja. Asja ajab ära ka kadakast või kuusest tehtud kaigas, mille laasimisel on jäetud ca 3cm oksatüükad.
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm