
Kanaliste ja muude suleliste lisatoitmine
Kanaliste ja muude suleliste lisatoitmine
Kuna linnulisti kaudu hakkas liikuma jutt lindude lisatoitmisest, siis sai ka ise selle käigus soovi avaldatud koti päevalilleseemne soetamiseks. Kas keegi siinsetest foorumilugejatest on ka metsa kanalistele (laanepüü, rabapüü, nurmkana e. põldpüü, põldvutt, teder jne.) sõõdakoha rajanud ja millised on tähelepanekud. Meeldiv oleks leida viidet mingile joonisele, kuidas antud sõõgikohta valmistada. Viimati laupäeval käidud kitsejahist on meeles elamus, kui kõik oli härmas ja teder soos häälitses. Tahaks, et neid elamusi oleks veelgi rohkem 

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Tubli Kakuke, tõepoolest linnud on meil sootuks meelest läinud.Pole ise neile miskit lisasööta andnud, kuid sellel aastal tekkis huvi ka linnujahiks.Innustust selleks andis "Eesti Jahimehe" artikkel laanepüü jahist.Olen juba ringi vaadanud ja paar elupaika leidnud, talveks peaks neile söötja ülesse panema.Kas neile päevalill sobib ja ehk on veel muidki seemneid vaja 

trucker kirjutas:Kas neile päevalill sobib ja ehk on veel muidki seemneid vaja
Päevalilleseemned sobivad minu teada enamusele sulelistest, aga kindlasti peab kokku segama mingi mixi (nisu, kaer jne). Kui vaadata ntx. tihaste maitseelistust akna taga, siis nemad võtavad esimeses järjekorras maapähklid, siis päevalilleseemned ja siis tuleb vili, aga noh, kes jõuab neile maapähkleid osta

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Nurmkanale pidi kõige parem olema viljapuhastusjäätmed. Kaks talve elutseb nurmkanade perekond (15-20 lindu) mul akna all ja maja ümber. Nii kui külmaks läheb ja lumi maha tuleb, on nad platsis. Murumaad on 0,7h ja seal nad ringi sibavad ja tuuseldavad. Nüüd koer majas, ei tea kas see talv ka tulevad. Aga kuidas on partidega. Neile meeldib teatavasti nisu ja kui läheduses asub nisupõld, siis õhtuti on põld ka parte täis. Aga kui jõe lähedale, kus pardid elutsevad, heinamaale hakata kotiga nisu viima, kas nad siis leiavad selle ülesse?
Kanalistele peaks vist ka liiva viima. Ei mäleta milleks see hea on, vist seedimisele.
Kanalistele peaks vist ka liiva viima. Ei mäleta milleks see hea on, vist seedimisele.
rajaleidja kirjutas:Aga kui jõe lähedale, kus pardid elutsevad, heinamaale hakata kotiga nisu viima, kas nad siis leiavad selle ülesse?
Kanalistele peaks vist ka liiva viima. Ei mäleta milleks see hea on, vist seedimisele.
Kindlasti leiavad ja mõeldud on vist nende peibutamist, mitte lisasöötmist. Peibutamiseks on veel ka ujuv butafooria ja vile (pasun) või kuidas seda nimetadagi.

Viima peaks rohkem kruusa tegelikult, kuna neil on tõesti seedimiseks (lihasmaos e. pugus) kruusakive tarvis, kuigi pesevad (vihtlevad) ennast parasiitide eemaldamiseks ka liivas.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
[/quote]
Kindlasti leiavad ja mõeldud on vist nende peibutamist, mitte lisasöötmist..[/quote]
Mõtlesin peibutamist jahh. Tegelikult ma vist proovin hoopis nisu põllu sinna kevadel rajada. Maad on ja tehnikat peaks ka saama. Lisasöötmist talvel ei harrasta. Meil ei ole siin lahtsist veekogu, kuhu nad talveks jääksid. Kahju
Kindlasti leiavad ja mõeldud on vist nende peibutamist, mitte lisasöötmist..[/quote]
Mõtlesin peibutamist jahh. Tegelikult ma vist proovin hoopis nisu põllu sinna kevadel rajada. Maad on ja tehnikat peaks ka saama. Lisasöötmist talvel ei harrasta. Meil ei ole siin lahtsist veekogu, kuhu nad talveks jääksid. Kahju
Partidega see vahva lugu, et kes neist siia jäävad, neile viiakse Emajõele jm kohtadesse, igast saia jms... isegi käinud. No, hea ajaviide jõe man jalutada ja siis niisama päts saia laiali visata. Aga kui eraldi söödaplats valmistada, siis saavad mingid välismaalased soojematel maadel kõvasti põmmutada
Aga kui kellelgi tahtmist on, siis miks mitte.
Hoopis teine lugu on kanalistega. Kui maal elaksin ja mingeid kanalisi ringi sibliks, siis toidaks küll. Küsimus on nüüd selles, et kuidas sel juhul söödaplats rajada?(no, kasvõi teistele teadmiseks, või äkki kolin ise kunagi maale). kas igasugused varesed (keda sealt siis laskmas saab käia
) jms ei söö kanaliste eest toitu ära? Talvel see mure vist väiksem. Aga ühel tuttaval panid linnud isegi koera eest graanulitega sööda nahka... nii kui koer selja keeras olid kajakad, vaesed, hakid... ja kes iganes, platsis... tänutäheks täis s**utud ümbrus.
Samas, kui talvel igasugused kohalejäänud metslinnud nokkimas käivad, siis pole ka halba midagi. Kanaliste jaht (nende mis lubatud) oleks igati tore.

Hoopis teine lugu on kanalistega. Kui maal elaksin ja mingeid kanalisi ringi sibliks, siis toidaks küll. Küsimus on nüüd selles, et kuidas sel juhul söödaplats rajada?(no, kasvõi teistele teadmiseks, või äkki kolin ise kunagi maale). kas igasugused varesed (keda sealt siis laskmas saab käia

Samas, kui talvel igasugused kohalejäänud metslinnud nokkimas käivad, siis pole ka halba midagi. Kanaliste jaht (nende mis lubatud) oleks igati tore.
Viimati muutis Feen, N Aug 26, 2004 11:46 am, muudetud 1 kord kokku.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Südatalvel parte ma ei söötnud. Polnud sellist lahtist vett, kus nad oleksid saanud peatuda. Aga kui ilmad natukene soojemaks läksid ja vesi juba natuke lahti oli, olid ka linnud platsis. Sai siis neile ikka viidud sinna teri, kui sigu söötmas käisin. Aga õige varsti oli kogu plats koerte jälgi täis. Peab vist ikka keset vett elle söödaplatsi tegema.
Ja mis puutub varestesse-hakkidesse, siis minul panid nad kitsede söögi nahka. Ja kui linnud ikka silo hunniku otsas tatsasid, ei olnud ka kitsi. Selle vastu aitas aga paari linnukese maha kõmmutamine.
Ja mis puutub varestesse-hakkidesse, siis minul panid nad kitsede söögi nahka. Ja kui linnud ikka silo hunniku otsas tatsasid, ei olnud ka kitsi. Selle vastu aitas aga paari linnukese maha kõmmutamine.
Part
Lugesin jahiraamatust pardikohta. Seal kirjutatakse, et tuleks pardile valmistada pesakast või punuda pesakorv. Mind hakkas see asi päris huvitama, kuna mõnes tiigis või jõe ääres kus pardid kaivad on märgata vähest pesitsust. Mõnes kohas on aind üks pesakond parte kuigi ise vaatan et seal võiks rohkem pesitsevaid parte olla. Kuid sügisel on nendel jõekogudel rohkem parte kui üks pesakond.
Seega suure ringi küsimus, kas on neid pesakaste tehtud ja tiikide juurde üles pandud, et pardi populatsiooni tõsta.
Seega suure ringi küsimus, kas on neid pesakaste tehtud ja tiikide juurde üles pandud, et pardi populatsiooni tõsta.
-
- Postitusi: 78
- Liitunud: T Veebr 24, 2004 3:26 pm
Partide söötmiseks tuleb veekogule ehitada söödaprv ,aga selleks et varesed teri ära ei nokiks tuleb parve keskele ,veepinnast umbes 10cm allapoole,teha tihedast võrgust põhjaga kast terade jaoks.Nii jäävad terad vee alla ja varesed ei saa neid kätte,pardid armastavad aga toitu võtta just veest.Algul kui parv üles pannakse võib teri ka lihtsalt parvele laiali puistata ning lähedusse mõned peibutuspardid ankrusse ujuma panna.Parv tuleks üles panna juba juulis siis saab jahi ajal õhtuti sööma lendavaid parte lasta.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
- Patterdale
- Postitusi: 195
- Liitunud: L Nov 06, 2004 12:32 pm
partide lisasöötmine
[quote="naxik"]Söötmise mõte sul küll tänuväärne, aga lasta oma söödakastile lendavaid poolkodustatud parte...kas sind ennast naerma ei aja?!
Asja mõte selles,et jahimaa sisemaal kus ilma söötmata parti polekski.
Soomlastel partide söötmine sama tavaline kui meil sigade söötmine
Asja mõte selles,et jahimaa sisemaal kus ilma söötmata parti polekski.
Soomlastel partide söötmine sama tavaline kui meil sigade söötmine