Hirvejaht

[smtasku]

Vaatasin foorumis natuke ringi ja ei leidnud teemasid, mis kajastaksid hirvejahti. Muidugi on arusaadav, et hirvepopulatsioon rohkem saartel asetseb.
Saaremaal igatahes trofeepulle kütitud juba mitmeid. Oma grupiga õnnestus juba esimesel ühisel hiilimisjahil tabada 7+8 (4ja5 kroonis) trofeeloom, peaks pronksi välja andma.

[Metslane]

Kuna ise ka saares jahil käin, siis tean ka seda, et saares ainult trofee pullid lubatud lasta. Hirvepullil peab olema kas 13 või rohkem haru või noored, kellel piiksarved lühemad kõrvast. Tegu siis minumeelest suurima idiootsusega, kuid kuna Saaremaal ühe mehe diktatuur, siis jääb üle ainult kannatada. Põtradest on lubatud lasta vaid neid, kelle sarvede laius üle 1 m.

[kakuke]

Harude arv on veel arusaadav, et selle loed enne laskmist ära, aga kuidas mõõta laiust enne laskmist? Need kes kahe posti vahelt läbi mahuvad jooksta need jäävad elama?

[Feen]

Eks vast juhtub sedagi, et kui vale loom kukub, siis peidetakse vaikselt sarved taha tuppa ja liha kippelt konserviks... muidu jama kui palju. A see selleks, ma hirvejahist paljut ei tea. Lihtsalt, üks selline uhkeim ja kaunim trofee see hirve sarv. Kui aus olla, siis kunagi plaan väljaminekut teha ja hakata jahituristiks hirve osas.

[hylgekytt]

ma täpsutaksin metslast, et lisaks 1m sarve vahega lubatud lasta ka väärarenguga sarve ja kuni 1,5 a pulli.
mis "diktaatorisse puutub", siis see sügis pidi ta väga rahulik olema seoses looduskaitsereformiga, mille tulemusel tema koht võib kaduda

[Metslane]

No krt, seda imeasja tahaks näha. Diktatuure on võidetud seni vaid revolutsioonide abil!

[MarekR]

.

[kraavik]

Ise ka saarlane ning üks 13-mene hirvepull minu kodukandis lasti, aga sarved ei olnud suuremad asjad, polnud laiust ega ka kõrgust. Suvel nägin 6-te hirvepulli, kõigil 10-12 haru peas, väga võimas vaade oli. Kuidas teiste saarlastega siin foorumis on ? Lümanda vallas Karala külas on täiesti kindlalt hirvede arvukus suurem kui põtrade oma.

Kolm aastat olen kah seal Karala kandis kooserdanud aeg-ajalt ja hirvi pole kahjuks näinud, põtru aga korduvalt. Mitte et ma su jutus kahtleks, ju siis pole Diana pidanud mind selle vääriliseks.

[MarekR]

Selles võib suhteliselt kindel tegelikult olla, põtru näeb tihedamini, aga hirvi on rohkem, vähemalt tundub nii. Hirved liiguvad rohkem öösel ?

[Metslane]

Kindlasti ka öösel, kuid hirv väga erk loom ja pulle kohtab enamasti ainult jooksuajal.

[smtasku]

Kõige parem aeg hirvepulli nägemiseks on praegu varahommikul, nii kui hakkab valgeks minema.
Pullid hakkavad õhtul pimenedes möirgama ja panevad kuni hommikuni. Hommikul kisa peale lähemale hiilides võib olla õnne ja mõne sarvilisega ka kokku juhtuda. Enamasti ootavad nad emaseid metsavahel raiesmikel ja väiksematel lagendikel. Kuulmine ja haistmine on hirvedel väga hea, seepärast ei ole väga lihtne neile ligi saada.
Kui jooksuaeg läbi on, siis näete hirvepulli ainult väga hea õnne korral.

[Üllar Tamm]

Päris asjalikult kirjutatud artikkel hirvedest http://www.maaleht.ee/2009/02/26/metsan ... ingiratast
Vähemalt minu arust on autor kajastanud hirve arvukusega kaasnevaid probleeme päris otsekoheselt ja erapooletult.
Üks lõik artiklist
Jahinduse arengukava koostamisel on aluseks võetud 1967. aastal loodud jahindusmudel, mis sobis hästi punaparunitele ja on sobilik ka ekskommunistidele meie Riigikogus. Maaomanike õigustatud nõudmistest astutakse lihtsalt üle.

[Pauli]

Noh jah, artikli faktiline külg on jah õige, aga erapooletusest on asi ikka päris kaugel. Järjekordselt on emotsioonid üle keenud. Vähemalt mulle jäi artiklist kõlama sõnum: "Hirv on jäle elajas, tapame kõik maha!" Hirv võib metsaomanikule tõesti hirmsat kahju teha, aga põlgus ja vihkamine pole kunagi head nõuandjad olnud.

[Üllar Tamm]

Üleskutset kõik hirved maha tappa mina sealt küll välja ei loe
Olin 2002 a kevadel Hiiumaal metsa lõikamas. Nägin seal ka hirvede tegutsemise jälgi. Kohalikud rääkisid ka hirvede kangelastegudest kasvõi kartulivõtul
Olles ka ise maaomanik ja põlluharija, mõistan muret, mis kaasneb ulukikahjustustega kohtades, kus loomade arvukus kõrge. Seal aitab tõesti püss ja hunnik padruneid Aga seda on võimalik teha ju mõistlikult, harvendades ulukite ridu kahjustuskohtades ja mujal neid rahule jättes. See on ju selge, et loomad elavad metsas ja tahavad ka süüa, seega mingi kahju on vältimatu.
Kahjuks on väga raske praeguses seisus leida seda piiri, mis oleks kõigile osapooltele vastuvõetav ulukite arvukuse ja kahjustuste suuruse osas
Saksas on kohati sõraliste arvukus kordades kõrgem kui meil, aga saadakse ka hakkama

[Kellapoiss]

Ei ole saksas käinud.Kipun arvama ,et seal kahjustused kompenseeritakse muul viisil.Aga seal on maaomanik PÜHA LOOM.Seal rentnikud tingimusi ei esita