Finnclassic 512s kellel on?
Finnclassic 512s kellel on?
Kas keski siin kõnelejaist omab ja kui siis võiks avalikustada kuda on. Noh, et kuidas laseb nii sile kui ka teised erinevad rauapaarid. Ja ültse on väärtrelvaga tegemist.
Endal mõte vaikselt liigub, et soetaks kah.
Ette tänud.
Endal mõte vaikselt liigub, et soetaks kah.
Ette tänud.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Minul on. Sile ja 30-06 vindi rauad! Mina olen rahul!
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Finnclassicul jooksevad kombineeritud rauad lahku ja 50m pealt kuulide kõrguse vahe on umbes pool meetrit.
- Priidik Õun
- Postitusi: 164
- Liitunud: N Dets 20, 2007 11:00 pm
Re: Finnclassic 512s kellel on?
MarekR kirjutas:Finnclassicul jooksevad kombineeritud rauad lahku ja 50m pealt kuulide kõrguse vahe on umbes pool meetrit.
Kas 512-e rauad on mittereguleeritavad ? 412-l selleks kruvid küljes.
Kui hobu on surnud on tark sadulast maha tulla.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
MarekR kirjutas:Finnclassicul jooksevad kombineeritud rauad lahku ja 50m pealt kuulide kõrguse vahe on umbes pool meetrit.
Tere,
Endal kaks Finnclassiku kombineeritud jahirelva olnud.
Rauad saab ilusti kokku jooksma,peale mõningast reguleerimist aga kui kiiresti järjest lasta siis
iga järgnev lask vintrauast tabab kõrgemale,raua kuumenemise tõttu.
Kui vahepeal jahutada siis saab tiheduse päris hea.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Ja see on kõikide nn. kombineeritud relvade omapära- rauad tuleb kokku jooksma reguleerida.
ikka lõbusalt
Re: Finnclassic 512s kellel on?
No nii palju neid torusid väänata ei anna.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Minul oli FC-l samuti kahe vindiraua tabamuste vahe 100 m peal päris suur, täpset mõõtu ei mäleta, aga kah ligi 35-40 cm. Veidi reguleerimist (ma ei olnud seda ise kunagi varem teinud, aga väike katse-eksituse õppetund kulus marjaks) ning kokkujooks ca 5-6 cm ringis. Kaliibriks 9,3x74R ning kui arvestada, et päästik sisuliselt sileraudse relva oma, siis enda viga laskmisel tõenäoliselt suurendab hajuringi veelgi lisaks. Muidugi, kasutades teistsuguse raskusega kuuli, kui see, mille järgi raudade kokkujooks reguleeritud, tuleb minu kogemuste kohaselt alustada nullist, kuna lahtiselt liikuva ehk alumise raua vibratsioon on kuuli erinevast raskusest ja inertsist tulenevalt erinev.
BM
BM
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Metsas koeraga pole 100 meetriga midagi teha ja alla selle kokku jooksma ei saa.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Kombineeritud relv on ju kõige parem koerajahis.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Marek kirjutas:
Metsas koeraga pole 100 meetriga midagi teha ja alla selle kokku jooksma ei saa.
Mismoodi alla 100m kokku jooksma ei saa?Äkki selgitad lähemalt.
Metsas koeraga pole 100 meetriga midagi teha ja alla selle kokku jooksma ei saa.
Mismoodi alla 100m kokku jooksma ei saa?Äkki selgitad lähemalt.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
50 m pealt laseb sile 40cm kõrgemale. 100 m peale sileda kuul langeb vindi kõrgusele. Sihik on vintraua järgi.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Khmm......äkki reguleerisid valesse suunda ? Minul esimene liigutus oli selline, iseenese tarkus oli midagi muud kui relva väljatöötanud meistri oma...
BM
BM
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Ei saa pihta,kas siis 50m peale ei anna kokku jooksma panna?Omal siiani teised teadmised.
Re: Finnclassic 512s kellel on?
Edasi teoretiseerides võib muidugi nii olla juhtunud, et konkreetne laskemoon virutab konkreetsest rauast kuuli välja sellise suure algkiirusega, et tõepoolest ei anna kokkujooksu piisavalt seada. Minul endal kogemus suhteliselt aeglase kaliibri ja raske kuuliga, aga kui tegemist mõne kiirema kaliibriga, siis võivad asjalood erineda. Kui laadida ise moona ja seada metsas hullamiseks mõni raskem kuul aeglasemalt jooksma, siis peaks ehk abi saama ? Siiski piisavalt uskumatu lugu.
BM
BM