Tahaks nüüd kuulda hr.Männili kommentaari.Kes väidab,et karu ei ründa kunagi vaid teeb pette rünnaku.Sattusin isegi eile ajus olles paari kolme aastase otiga nõgestes ninapidi kokku aga õnneks oli tal nii kiire,et minust välja ei teinud.Statistika väidab,et iga 10 karu on agressivne kuid ei pruugi rünnata.Sry mina seda ootama ei jää kas ta nüüd teeb mulle petterünnaku või siis...seega kannan alati endaga relva kaasas.
Viimati muutis andrus, T Mär 10, 2015 11:20 pm, muudetud 2 korda kokku.
Njah, antud juhtum siis toimus mu jahiseltsi piiril. Ma juba ootasin kunas foorumis keegi kuskilt selle leiab Karupopulatsioon antud piirkonnas on väga kõrge ja oli ainult aja küsimus kui midagi sellist juhtub. Karul pole vist eestis ammu nii hästi läinud kui viimastel aastatel. Enamus pesakondi 2 kutsikat, meil 1 hiidmammi rabas ka 3 kutsikaga toimetab. Kahjuks kiputakse viimasel ajal suures roheluse tuhinas unustama et hetkest kui karu enam inimest ei karda muutub inimene tavaliseks jahiloomaks talle. Ja sel isakarul võis see esimene kord inimesega kohtuda olla. Ühel pool jahimaid Endla ja diagonaalis Alam-Pedja, seal elavad elukad harva inimest kohtavad.
Karud jah suht julgeks läinud. Meil üks noorkaru käib söödal ei ta karda tuld kui peale tõmmata või kui pauku teha sööb rahulikult edasi ja ei tee väljagi. Vilista või kolista teda see ei sega üldse. Selline tunne, et inimesega harjunud aga siiani õnneks ei ole ajujahis kokku trehvanud temaga.
Ise koguaeg teadnud, et nendega nalja ei ole, aga mõni ikka ütleb, et kui karu kardad ära metsa roni. Eks sellest juhtumist võib nüüd igaüks omad järeldused teha, et karu see pole süütu elukas. Mehele siis head paranemist.
Sain kah tunda mis tunne on karuga 4 meetri pealt tõtt vaadata:) Põlve lõi ikka värina sisse küll.Lugu ise järgmine.Olime meestega laupäeval põdra ajus ja mind sätiti seisma sellisesse kohta kus 50 meetri peal oli maja ja koer ka ketis.Algul tundus et siin pole küll midagi teha,aga siis läks asi huvitavaks.Minust 5 meetri kaugusel oli tihe võsa ja järsku hakkas seal kõva ragin käima.Ise mõtlesin et kumb siis tuleb,kas põder või siga.Tuli hoopis karu.Jäi mulle 4 meetri kaugusele seisma ja õnneks kartis tema mind samapalju kui mina teda.Siis astus sammu tagasi ja jooksis läbi võsa 20 meetrit kõrvale,kus ta uuesti välja tuli.Vaatas korra veel minu poole ja siis üle tee.Selle ajaga kui ta võsas must eemale jooksis haarasin kiiresti telefoni et pilti teha ja jõudsingi:) Ilus poiss oli küll,pole kunagi varem karu metsas näinud.Seejärel liikusime järgmisse aju kohta.Oli minukord ajajaks minna.Trampisin läbi soise pinna,kus võsa oli nii tihe et poleks saanud isegi relva tõsta kui oleks vaja olnud.Järsku kuulen et minust umbes 15 m eespool hakkas hirmus ragin käima ja keegi pani punuma.Mõtlesin kohe et põdra pere oli ennast sinna magama sättinud.Metsast välja jõudes sain aga teada kes seal magasid:) 5 karu:) 2 olevat olnud suuremad ja 3 väiksemad.Kütiliinist läbi joostes tõusis veel emakaru tagajalgadele ja tegi ähvardavat kisa mehe poole kes seisis temast umbes 50 meetrit eemal.Sama aeg oli teise küti kõrval umbes 20 meetri peal hunt.Lõpetuseks mis te arvate,mitut põtra me nägime? Kui neid kahte vasika skeleti ei arvesta siis õige vastus ongi 0 !Ise päras mõtlesin et kui see emakaru oleks mind seal võsavahel rünnanud siis oleks asi ikka kehvasti lõpenud,aga sellest hoolimata jäin ma jahiga rahule küll,kuna nüüd karu nähtud! (paneks selle pildi ka üless aga ei oska kahjuks )
Meenuvad siin eelmiste aastate hädakaitse olukorrad. Seal siis jahimees on veidike varem reageerinud ja karu 10 m peal lasknud. Siis kõik teatavad, et kas ikka oli enesekaitse ja sada muud arvamust.
Meelde tuletades veel vahvat Eesti relvaseadust, siis ainult see ja mitte hetkegi varem ei oleks olnud hädakaitse olukorda. Mäletan selgelt, et relvaeksamit tehes õppisin selgeks: 1) hädakaitse olukord ei ole see, kui mees karjub sulle, et tapab su ära ja võtab välja relva 2) hädakaitse olukord ei ole see, kui mees karjub sulle, et tapab su ära ja laeb välja võetud relva 3) hädakaitse olukord ei ole see, kui mees karjub sulle, et tapab su ära ja sihib laetud relvast 4) hädakaitse olukord tekib, kui mees sind tulistab
Paralleel sellest loost, hädakaitse olukord tekkis, kuna karu kihvad olid mehe kaelas ja 300 kilone mõmmik oli ta kukil.
Minagi soovin mehele head paranemist ja õnnitlen elu trofee saamise puhul!
PS! Nagu ikka, lisatakse jahindusuudisele lausverine uluk. Seda lugu võiks illustreerida vigastatud jahimees!
Metslane kirjutas:Meelde tuletades veel vahvat Eesti relvaseadust, siis ainult see ja mitte hetkegi varem ei oleks olnud hädakaitse olukorda. Mäletan selgelt, et relvaeksamit tehes õppisin selgeks: 1) hädakaitse olukord ei ole see, kui mees karjub sulle, et tapab su ära ja võtab välja relva 2) hädakaitse olukord ei ole see, kui mees karjub sulle, et tapab su ära ja laeb välja võetud relva 3) hädakaitse olukord ei ole see, kui mees karjub sulle, et tapab su ära ja sihib laetud relvast 4) hädakaitse olukord tekib, kui mees sind tulistab
OT: Mina küll ainult politseiametnikest õpetajate versioone hädakaitse kohta uskuma ei jääks, aga see ei ole see teema...
Huvitav on see,et seda lugu kajastab ainult tartu postimees ülejäänud väljaanded pasandavad ainult sellest kuidas villu ja hannes jahitsevad ja marodööritsevad Kõige ehtsam näide sellest,et tahetakse lihtsalt EJS vaikival nõusolekul jahimeeste maine nii täis s.ttuda kui vähegi kannatab.
andrus kirjutas:Huvitav on see,et seda lugu kajastab ainult tartu postimees ülejäänud väljaanded pasandavad ainult sellest kuidas villu ja hannes jahitsevad ja marodööritsevad Kõige ehtsam näide sellest,et tahetakse lihtsalt EJS vaikival nõusolekul jahimeeste maine nii täis s.ttuda kui vähegi kannatab.
Eee misasi see EJS veel on ? Kas see kamp mis kokkutulekut korraldab, muud nigu ei tea hästi...